Jaansoni rada 481. päev

Kaks ühes: grillihooaeg avatud ja Jaansoni rajal käidud. 7,0 km ja 11 400 sammu tehtud, ka jõuksis käidud ja nüüd tuleb rahulik õhtupoolik. Kella 17.13 ajal näitas termomeeter kesklinna silla juures suisa 16 soojakraadi, kuigi mul on kenasti sall kaelas, sest tuul on kaval. Aias oli mõnus ja tuulevaikne, grillisime šašlõkki ja hakkvorstikesi. Päike paitas põski, linnud laulsid ning aialilled juba ka tervitasid. Ämma kasvuhoones tervitasid meid juba ka redised ja salatilehed. Paar oksa salveid napsasin ka kaasa. 4 tundi värskes õues veedetud, ei taha kinnises ruumis enam ollagi. Aga imeilus lapäev on jõudnud õhtusse ja lõpuks ka kevad kohale. Et nii jääkski kuni suveni välja. Olge terved! On smuuti aeg taas! 27. aprill 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 480. päev

Täna jõudsime rajale õhtul. Nii hea, ku ma saan eelmisel päeval teada kellegi küllatulekust, nii tean päevaplaane teha. Armas kooliõde käis lõuna ajal ära ning meie liikumissoovid olidki õhtusse plaanitud. Täna liikusime oma rajoonis, õigupoolest käisin ammust soovi täide viimas. Kas õnnestus? Seda loe blogist aga enne panen kirja tänase teekonna kilomeetrid ja sammud, neid tuli täna 8,3 km ja 13 500 sammu ja veidi ka peale. Käisime nagu kassid ümber palava pudru, sest väga paljudel oli sama soov, mis meilgi - kiikumine. Heh! Jah, kõik kiikujad olid täiskasvanud ja 2 kiike asuvad suht lähestikku, aga meil õnnestus lõpuks Niidu koerapargi juurde kiigele saada ja selle tarvis tegime kiire jooksuspurdi, sest rahvast liikus palju ning pärast meie kiikumist läksidki juba järgmised. Aga, ausalt öeldes, pole see nii mugav kiik. Õigupoolest on tegemist vast 3 inimese kiigega ja kahekesi on suht ebamugav, eriti siis kui jalad ei kipu ühel ajal hoogu lükkama. Raske on Germole seda selgeks teha. Ja üksinda sellel pmst kiikuda ei saagi. Peab kunagi kellegi kolmanda kaasa vedama, ehk siis on mugavam. Kaua me ei kiikunud, sest õhk on siiski õues suht jahe ja ma olin kardiganiga, olgugi, et sellel on soe vooder, külm oli. Nüüd tegin tule pliidialla ja juba ongi soe. Ma ole elus enne nii palju külmetand kui sellel kevadel ja iga aastaga järjest vähem talun ma seda jahedust. Kartsin külma ka 60 kg suuremana. Nüüd on päris hullumaja. Ei jaksa sooja suve ära oodata. Sellist 30 soojakraadist, milline on minu lemmik. Aga mis seal ikka. Enesetunne on ülihea. Täna sai ka 3 suitsuvaba aastat täis, ikka tervislikult edasi, ei suitsu, alkot juba pole ligi 7 aastat tarbinud ja... liikumine ja tervislik eluviis on edasiviiv jõud. Vaielge kui tahate, aga ma tean millest räägin. Olge terved! 26. aprill 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 479. päev

Postimajas käidud, miljonid väljavõetud ja uus bingo ostetud, tahtsime oma kodurajooni kepikõndida, kui kesklinna silla alt nägin, et purjekad triivivad Jahtklubi ees vees. Nii me suuna sinna võtsimegi, sest ei meil õnnestus neid vaid muulilt näha. Aga kuna me juba sinna piirkonda liikusime, ei saanud me ju taas muulile minemata jätta, küll jätsime jõuksi täna vahele. Kokku kepikõndisime 6,8 km ja 11 100 sammu. Rannas oli mõnus, palju tuulevaiksem taas kui kesklinna sillal. Poolel muulil käisime, päris lõppu ma igaks juhuks koos Germoga ei lähe. Samas on praegu mõnus, lainet pole, kivid libedad ka ei ole. Nii tahaks minna. Tore oli teid kohata, Aivar ja Kaja! :) Mul on nägude peale hea mälu, vana treenitud mälumänguri mälu :) Kunagi, kui ma kes-kedas käisin, olin just kirjanduse ja inimeste tundmises tugev. Käisime ka kesklinna poolsel uue silla ehituse juures. Seda on vahepeal nii palju edasi ehitatud, me lihtsalt pole sinna sattunud. Ja tore oli vaadata, et sealne jõeäär areneb ning risu ja mõttetud mullahunnikud koristatkse. Ammu oligi aeg. Ma mingil ajal lausa vältisin sinna piirkonda sattumist, sest seal olid joodiud ja asotsiaalid, nendes hunnikutes ja nende vahel. Pärnu muutub üha ilusamaks, muutume meie ka ja hoiame heakorda, onju? ;) Ilusat kalapäeva! 25. aprill 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">