...

kurb kui noored inimesed lähevad...
tuli selline järelhüüe luuletuse näol...

...

vaikuse väravad on valla toor`maa hingab enesesse valguse kübemeid nagu tunamullu kui oktoobrikuu oli toonede lennul ja emaüsa ei suutnud sünnitada sügist karget ja värvikirevat

nüüd sa tulid tulid nõtkelt vääneldes nagu aal üle ulgumere soomusrüü helkimas tuharail tulid ja viisid ta kaasa

tema läks kaljude taha tema hing seilab veerekese pääl all elude valusat valkslust kuni saabub öö tähisöö ja temast saab täht universumi kõrgemal katusel...

lase minevik pihust lendu...

31. 10. 2015.a. Mai