 | ||||||||||||||
|
Päris mitu ööpäeva olin Peeter Helme romaani "Puudutus" lugemise lainel. Ühest küljest sellepärast, et see vajab süvenemist rohkem kui mõni teine raamat (näiteks rohkem kui P.Helme "Sügaval läänes" romaan). Autor kirjeldab kõiki hetki, inimesi, asulaid ja olukordi nii detailselt, et paneb sellega tegelaskujund elama ja jääb sihuke tunne nagu tunneks neid.
Pean tunnistama, et "Sügaval läänes" oli esimene P.Helme raamat mille ma läbi lugesin ja millest vaimustusin. Seega sattsuin taas tema järgmise (õigemini esimese) teose lainele. Pealegi on Rahva Raamatus hetkel "Puudutus" olematu hinnaga ja ma unustasin ennast seda lugema oodates ühte sõpra eelmisel nädalal. Ja loomulikult ei saanud ma seda ju ostmata jätta :)
Raamatuid ju ilmub väga palju ja kirjutajaid on ka palju, seega ei jaksa nii ehk naa kõikide teoseid läbi lugeda. Aga kui haarad "esimese" raamatu kätte ja see sulle meeldib siis loomulikult tekib huvi ka autori järgmiste vastu.
Lugeja peab varuma kannatust, kuna tegevus ei toimu kiiresti. Minul tekkis alguses lugemisele 5 päevane paus. Olin vaid 16 lk ära lugenud ja peale pausi alustasin algusest, et mitte segadusse sattuda.
Peetri käekiri on äratuntavalt ( võin ka eksida) huvitav. Tal on harukordne võime tunda inimest, näha tema sisse ja elada tema sees. Ta mängib poeetiliselt inimeste tunnete ja olustikuga. Toob elavalt olustikus valitsevad aroomid lugejas esile ja paneb lausa üle lugema.
Teksti ma loomulikult üle kirjutama ei hakka, vaid lähen järgmise raamatu "Varastatud aja lõpus" jahile.
 |
| Peeter Helme esinemas Euroopa päeva tähistamisel Vabaduse väljakul7. mail 2011 |
Järmine tekst kirjanik Peeter Helmest on pärit Vikipeediast.
Helme on õppinud Tartus, Göttingenis ja Berliinis ajalugu, kunstiajalugu ja usuteadust ning uurinud ja avaldanud peamiselt20. sajandi poliitilist filosoofiat ja Saksa kirjanduslugu käsitlevaid artikleid. Andnud välja võrguajakirja Kriteerium ja annab välja võrguajakirja Uus Kriteerium. On varem töötanud Eesti Instituudis ning tegutsenud vabakutselise ajakirjaniku ja kriitikuna.
Sisukord
[peida]Loominguline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 2007–2010 tegi Helme Vikerraadios igal kolmapäeval kõlanud uudiskirjanduse tutvustussaadet. 2010. aasta sügisest alates on sama saade eetris Klassikaraadios[1]
2010. aasta sügisest kuni 2014. aasta kevadeni tegi Vikerraadios kirjandussaadet "Loos on asju" koos Jan Kausiga[2]. 2014. aasta sügisest juhib kirjandussaadet "Tõlkes leitud" ja koos Urve Eslasega kultuurisaadet "Vasar".
On lisaks aktiivselt tegev kriitiku ja publitsistina, avaldades eelkõige kirjandusteemalisi artikleid Eesti ajalehtedes jaajakirjades. Töötas 2010. aasta kevadest kuni 2013. aasta detsembrini töötas Areenis kirjandustoimetajana. 2014. aasta jaanuarist alates on Helme Vikerraadio kirjandustoimetaja.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
Helme, Chaneldior ja Toomas Verrev moodustasid aastatel 2002–2003 tegutsenud kirjandusrühmituse MUNG. 2007. aasta detsembris ilmus kirjastuses Verb Helme romaan "Puudutus", mis leidis äramärkimist 2006. aasta romaanivõistlusel.
Ajakirja Looming 2008. aasta veebruarinumbris trükiti ära Helme lühijutt "Lihtne Buxtehude" ja 2010. aasta juulinumbris lühijutt "Laps". Märtsis 2013 avaldas Looming Helme õudusjutu "Saemehe töö" ja mais 2014 lühijutu "Pringlikütid Vabaduse väljakul".
Ettekanded[muuda | muuda lähteteksti]
Samuti on Helme pidanud loenguid, rääkides EELK Tallinna Kaarli koguduse loengusarja "Jalutades Jumala aedades" raames 2005. aastal konservatiivsest revolutsioonist ja Ernst Jüngerist. 2007. aastal pidas Helme välismaa ülikoolide eesti keele ja kultuuri õppejõududele ülevaateloengu uuemast Eesti kirjandusest ning rääkis 2008. aasta märtsis Eesti Kirjanduse Seltsi ülevaatekoosolekul 2007. aasta Eesti proosast. Ta on esinenud ka raamatukogutöötajatele ülevaadetega Eesti proosa ja luule hetkeseisust.
Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Helme on 1999. aastast üliõpilaskorporatsiooni Sakala liige ja 2004. aastast MTÜ Eesti Instituut liige. Samuti kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu, mille juhatuse liige ta on alates 2012. aastast. Helme on üks Siugja Sulepea kirjandusauhinna asutajaid.
1999–2004 kuulus Helme Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.
Eesti PEN-klubi taasasutamisel 3. veebruaril 2010 valiti ta selle juhatuse liikmeks[3].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- "Puudutus". Romaan, Verb, Tallinn 2007, 174 lk.
- (Koostaja ja üks autoreid) "Kriteerium. Valitud artikleid 2006–2007". Valik artikleid, Eesti-Kambodža Ühing, Tallinn 2007, 191 lk.
- "September". Romaan, Pegasus, Tallinn 2009, 284 lk.
- "Varastatud aja lõpus". Romaan, Tuum, Tallinn 2011, 160 lk.
- "Tuleviku mäletajad. Sofia". Romaan, Pegasus, Tallinn 2013. 224 lk.
Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Eestlaste endeemilistest haigustest: Karl Ernst von Baeri põhjal" (Näidend Baerist) Looming 12, 2009, lk 1608–1634
- "Kafkamäng" (avaldamata, kanti ette Draamateatri sarjas "Esimene lugemine" 8.12.2010 [4])
Toimetatud raamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- (koos Andres Langemetsa ja Rein Helmega) Carl von Clausewitz "Sõjast". Tõlkinud Krista Räni, sari "Sõjandusvaramu klassika". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn2004, 1114 lk.
- Grete Kutsar "Nukud ja õunad". Kirjastus Pegasus, Tallinn 2009, 295 lk.
- Margus Karu "Nullpunkt". Kirjastus Pegasus, Tallinn 2010, 365 lk.
- Igor Kotjuh (koostaja) "Kius olla julge. Luuletajad luulest. 21 esseed". Kirjastus Kite, Tallinn [2011]], 237 lk.
Peeter, Vikipeedia vajab täiendust? :) "Sügaval läänes" on ka sealt puudu jmm...
Soovitan siiralt seda raamatut lugeda!
5. oktoober. 2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar