Juhuuu! PETU sünd ei ole mägede taga!

   Täna on siis see õnnelik päev millal sain kätte oma sündiva lasteka illustratsioonid Lapimaalt. Siirad tänud, kallis illustraator Signe Lauk!

  Tegelikult jõudsid need juba teisipäeval Pärnusse, Ülejõe Selveri Smartposti automaati. Aga kolmapäeval oli mul Tartu päev ja eile lihtsalt ei jõudnud nendele järgi minna. Õnneks täna mu üks kallis inimene tõi need ära.

  Kui kõik läheb nii nagu minema peab, näeb raamat ehk juba veebruaris ilmavalgust. Kõik kes selle sündimist toetasid, saavad muidugi eelisjärjekorras need raamatud kätte, kõikidele, kes toetasid vähemalt 12 euroga panen raamatud posti, aga teised peavad ise järgi tulema. Ise ma neid ilmselt müüma ei hakka, saavad vaid need kes toetasid. Aga poodidesse lähevad PETUD ikka.

  Kena reede!

29.01.2016.a.
Ülejõe

Uus tass otse Jaapanist!

   No, nii, siin ta on, uus tass Jaapanist.

  Eile, kui mina olin Tartus esinemas, väisas mu kauaaegne facebooki sõber Tiit Sepp Pärnut ja tõi mulle kaks tassi Jaapanist. Üks neist läks mu sõbrannele Jaanikale ja teine ilutseb minu kodus. Igal juhul tuhat tänu!

  Kahjuks juhtus taas nii, et meil Tiiduga ei olnud võimalust reaalselt tutvumiseks, aga ehk kunagi see juhtub. Igal juhul suured tänud tassi eest! Ja tänud ka Pärnu Rahva Raamatu töökale kollektiivile, kes kenasti tasse enda juures hoidsid, kuni mu sõbranne neile täna järgi läks.

  Tass on eripärane, sellel puudub kõrv või sang, kuidas keegi ütleb. Aga Jaapani hõngu on tunda ja muster juba ise kõneleb.

  Olen taas rikkam! :)

28.01.2016.a.
Ülejõe

Kingitus oma kätega

   Eile astus mulle ja Papale Tartus ligi üks härrasmees, kes ulatas meile mõlamele ümbriku. Alles veidi aega tagasi sain mahti selle avada.

  Hästi mõnus tunne on, kui sinuga kohtuma tulles on nn vaeva nähtud ja käsitsi (sellel tehnikaajastul) kirjutatud read ja paberist välja lõigatud nukud, milliseid ise lapsena sai hulgi tehtud. Aitäh lapsepõlve tagasi viimast hr. Jaan Kriisale ja tema 72 aastasele emale Laine Uibole! All on ka kiri: "Minu sisemine lapsuke, väike Mare- Malle, 6.a. ja 8 kuune". Ilmselt on just need pabernukud selle lapsekese tehtud.

  See on nii helge kingitus, et vääris eraldi blogimist.
Südamlikud tänud!

Margit

28.01.2016.a.
Ülejõe

Minu tassidekollektsioon täienes!

Pildiallkirja lisamine

   Eile, Tartus esinemas käies, täienes mu tasside kollektsioon. Esimese tassi nendest kinkis mulle armas Maret Einasto, kellega kohtusime reaalselt ka alles eile. Jälgin iga päev facebookis tema imekauneid fotojäädvustusi. Need on väga kõnekad ja meditatsiivselt müstilised. Nüüd on mul olemas Mareti imelise fotoga tass. See on üliromantiline ja lausa kiirgab head energiat. Siirad tänud, kallis Maret!

  Teise tassi kinkis mulle armas Luule Ahu Tammelinna raamatukogust. Need kaks tassi harmoniseeruvad omavahel ideaalselt, sama ideaalselt, kui minu õlasalli värvid Tammelinna raamatukokku. Vaata PILTI.
Siirad tänud, armas Luule!

  Eile, kui mina Tartusse esinema sõitsin, jõudsid veel kaks tassi Pärnusse. Need tõi mulle (ja mu sõbrannele Jaanikale) Tiit Sepp otse Jaapanist. Kahjuks Tiidu endaga kohtuda ei õnnestunud, aga usun, et see aeg kord tuleb. Tasse ma veel näinud ei ole, aga see on aja küsimus, millal ennast kesklinna kohale vean. Siirad tänud ette, Tiit Sepp!

  Ja kaks tassi ootavad mind veel ühes Pärnu kodus. Ehk saan ka need kätte. Need tõi sõber Andres Kollom Inglismaalt.

  Üks tass on ka mind Pärnumaal, Lõpel ootamas. Selle tõi Sirje Kaska Sitsiiliast. Iga asi jõuab just õigel ajal minuni, ma arvan :)

  Neile, kes veel ei tea, ma kogun erinevate riikide, linnada, külade, maade, firmade jmmm...logode ja mustrietega tasse. Ka igasugused põnevad on oodatud. Tavaliselt vahetan neid ka oma raamatute vastu.

 Hea sõber, kui sa juhtud reisima ja su pagas ei ole väga suur, siis palun, et tooksid mulle 2 ühesugust tassi, sest kogume neid koos maailma parima sõbranne Jaanikaga. Aitäh! :)

28.01.2016.a.
Ülejõe

Koos Papaga Tartus esinemas

oma kunagise armsa emakeele õpetaja Luule Alariga

   27. jaanuaril käisime Alari Papa Jansoniga Tartus esinemas. Oleme ennegi Papaga koos esinenud, ka Tartus, kuid meid kutsuti tagasi ja päev sai päikest täis.

Videot Tartu Tammelinna raamatukogust saate vaadata SIIT.

  Tammelinna raamatukogu juhataja Luule Ahu tegi meile selle imelise pakkumise, kuna nad said kultuurikapitalilt raha üritustesarja korraldamise tarvis ja meil oli au anda sellele n.ö. avapauk. Ja kõik kulges täpselt nii nagu kulgema pidi.

  Kui juba Tartusse sõit plaanis oli ja üks armas inimene selle kohta infot luges, kutsus minu kunagine armas klassijuhataja Leili Järvsoo meid ka Tartu Tamme gümnaasiumisse esinema. Saalis o.li ligi 30 gümnasisti ning kohtumine oli armas. Tõsi küll, ma pilti ei teinudki, ununes, kuigi algul saalist paar klõpsu tegin. Kuid ehk õnnestub mul hiljem siia blogisse lisada mõned pildid juurde, sest üks fotograaf seal klõpsis pilte.

  Minu üllatuseks asub Tamme gümnaasium samas majas kus kunagi Meditsiinikool, kus ka mina aastakümnete eest mõnda aega õppisin. Sattusin lausa segadusse, kuna majja minnes olin juskui tuttavas kohas, kuid kahtlesin. Leili hajutas mu kahtlused ja äratundmisrõõm oli sõnuseletamatu. Aitäh Leili, selle kõige eest!

  Ja kell 17.00 alustasime enda ja oma loomingu tutvustamisega Tammelinna raamatukogus. Kohale oli tulnud ligi 30 inimest, nii tuttavaid, kui võõraid. Eriti südamlik oli näha rahva seas oma kunagist emakeele õpetajat, Luule Alarit, kes täna on juba lausa 86 aastane vanaproua, kuid mälu on tal väga hea ja mäletab mind hästi. Saime põgusalt ka vestelda ja koos pilti teha ning leppisime uue kohtumise kokku, sedakorda mai kuus Pärnus. Ootan kohtumist väga. See on ikka eriliselt hea tunne, kui aastates õpetaja sinuga kohtumisele tuleb. Ausalt. Möödas on ikkagi üle 20 aasta meie viimasest kohtumisest. Klassijuhataja Leili Järvsooga kohtusime mõne aasta eest, enne seda ei olnud ka kaua,kaua kohtunud. Aeg oleks justkui seisma jäänud, ei suuda uskuda, et nii palju on sellest möödas...Olete kallid mulle, mu armsad õpetajad! Eks ju teie nägite ka palju vaeva, et meist, teie õpilastest, saaks sellised inimesed nagu oleme.

Lisan siia pildigalerii.
Rohkem pilte saate vaadata SIIT.

27-28. jaanuar. 2016.a.
Ülejõe

Fotode eest tänan ka armsaid Maret Einastot ja Marco Tasast!

sõpradega. Ülle Valt, mina, Papa ja Marco /foto: Maret Einasto/

Papaga /foto: Maret Einasto/

sõbra Marcoga/foto: Marco Tasane/

tänud Tartu imeliste kingituste eest! :)

esiplaanil armas Luule Ahu

ligi 30 inimest oli meiaga kohtuma tulnud...

plakat meist

Tamme gümnaasiumi aula

 Pärnu Postimees kirjutas sellest ka väikse nupu. Kuna kopeerida ei tohi, siis laisan viite. Lugeda saavad vaid lehe tellijad ja SIIT.

...

  ...

päev kustus öö turjale sulges silmad ja uinus nagu sina tookord kui olid elust väsinud

aga elu ei väsinud sinust ta tuli kui hommikupäike äratas sind suudlusega unest nagu lumivalgukese piserdas kohvitassi kolm lusikatäit valgust pühkis silmist rähma ja läks oma igapäevast jõujooki keetma

kui elukarikas on triiki täis ja niidid on haprad kui uduloorid metsarägastikus siis vaata peeglisse nii et see ei puruneks sest vaid sina ise suudad trügida läbi pimeduse kadalipu

26.01.2016.a. Ülejõe

TUULE LIND- Vale tõde

   Ma ei tea kes selle nime taga peitub ja palju tal raamatuid ilmunud on.(Vaatasin järgi, näitab lausa 6 raamatut) Tean vaid seda, et sügisel ostsin selle raamatu Rahva Raamatust vaid paari euroga ja täna sain selle loetud. Tegelikult alustasin lugemist alles eile õhtul ning täna kibelesin edasi lugema. Algul plaanisin ühele raamatuesitlusele minna, aga enesetunne oli kuidagi imelik, kõrvus kohises jmm...ning otsustasin vaikse ja koduse õhtu kasuks, raamatu seltsis.

  Raamat on valusalt aus ja eluline. Teos on rajatud sellele, kuidas perepea vihkab teatud rahvust (ja tal on ka selleks põhjust) ning see saab saatuslikuks tema pojale. Üleüldiselt kõneleb see raamat tänapäeva Eesti elust nii ehedalt, nagu see on, elust Kopli liinidel, narkootikumidest, alkoholismist, valedest, väljapressimistest jne...Ühesõnaga tegu on krimkasugemetega romaaniga, mis on väga kaasahaarav ja selgesti loetav. Eriti meeldib mulle autori käekiri. Käekirja jälgi tõlgendaks, et tegu on umbes 50 aastase autoriga, pigem naisega, kuigi vahepeal kahtlesin. Aga see polegi oluline. Oluline on see, et tahan veel selle autori raamatuid lugeda, kuna mulle need sobivad väga.

Soovitan soojalt!

22.jaanuar 2016.a.
Ülejõe

Rahva Raamat kirjutab:

RAAMAT

VALE TÕDE

Autor: TUULE LIND

**********HINDA JA KOMMENTEERI (0)

 0 Google +0  0 Share0

Rannar kohtub juhuslikult noorepõlvekallimaga, kes asub temalt raha välja pressima. Ent enne kui asi teoks jõuab saada, juhtub mehega autoõnnetus ning petuskeem jääb mõneks ajaks seisma. See ei takista aga šanta˛öörist Varjal ja tolle pojal Rannari peret aina sügavamale mahhinatsioonidesse mässida.
Kujundaja: Angelika Schneider

ISBN	9789985629949
ILMUMISAASTA	2011
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	190 lk
MÕÕT	222x150x18 (mm)
KIRJASTUS	TÄNAPÄEV

TOODE POLE SAADAVAL

• LISA NIMEKIRJA

...

...

maa hingab toorust öö sõgedad sõnumid taeva katusel

21.01.2016.a. Ülejõe

Andra Jõgis- MINGI KALA

   Täna lõpetasin ühe vapustavalt hea luuleraamatu lugemise. Aitäh sulle, armas Andra, selle eest!
Kuigi Andra on Pärnu tüdruk, kohtusime ja tutvusime me kirjastuse JI suvepäevadel Kavastus 2012 aastal.
Suvepäevadest on mul ka facebookis album ja seda piiluda saate SIIT.
  Andra debüütluuleraamat olmus 2013 aastal ja selle kohta infot saate SIIT.
Andra Jõgise loomingut on avaldatud ka 2014.aastal ilmunud ühiskogumikus "Pärnu kirjarahva antoloogia 2"

Andra Jõgis. foto: Vallo Hallik

   Andra kirjutab elulisi ja tugevate kujunditega proosaluuletusi ja vabavärsse. Need on nii tugevad, et, et...ma ei leiagi kohe õigeid sõnu. Vahel tekib tunne, et ta kirjutab maailt maha. Tegu on küll klaasikunstnikuga, aga Andra maalib ka luuletusi .

   Olles ise Facebooki luuleklubi "Ahjusoe luule" asutaja, olen ma läbi aastate lugenud ahjusooja luulet sealsest klubist. Väga palju on ka häid luuletusi klubist "läbi käinud", kuid viimasel ajal on tase langenud, sest luuletustel puuduvad kujundid ja ühtne kompositsioon. Ja enamus neist on lõpetamata. Muidugi ma ei üldista, aga soovitan rohkem nendega tööd teha. Olin ise kunagi ka arvamusel, et kui ahjusoe luule sünnib, siis ta on lõplik. Aga nüüd ei arva ma ammu enam nii ja ükski mu luuletus ei jõua ka raamatusse, kui ta pole valmis.

  Andra luuletuste lõpud on ikka nii tugevad, et panevad kohati õhku ahmima. Ükski luuletus pole lõpetamata. Tegu on väga, väga hea luuleraamatuga. Ja julgen ütelda, et viimasel aastal ilmunud luuleraamatutest minu lemmikraamatuga.

Nimiluuletus:

sõidan praamiga koju
tuult ei ole
vesi on sile
aga ikka on tunne
nagu oleks mingi kala



Rutake poodidesse teie, kes te tahate kvaliteetluulest osa saada! :)



21.jaanuar. 2016.a.
Ülejõe

Rahva Raamatu lehelt:

RAAMAT

MINGI KALA

Autor: ANDRA JÕGIS

**********HINDA JA KOMMENTEERI (0)

 92 Google +0  0 Share1

Andra Jõgis on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja, üks meie mõjurikkamaid klaasikunstnikke ning suurepärane poeet, selles raamatus on kõik, mis ühes luulemenukis peab olema: globalism, armastus, estetism, looduse ilu, künism, hamba- ja maailmavalu. „Mingi kala“ ühendab endas Marie Underi ja Andra Teede parimad omadused.

*
....
elame nüüd
tipa-tapa
kahekesi koos
ja rõhk
ei ole
tipal

*

ISBN	9789949519545
ILMUMISAASTA	2015
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Pehmekaaneline
LEHEKÜLGI	60 lk
MÕÕT	200x124x4 (mm)
KOOSTAJA(D)	(:) KIVISILDNIK
KIRJASTUS	JUMALIKUD ILMUTUSED
SARI	JUMALIKUD ILMUTUSED

Sõbrannel külas

   Täna jõudsin(me) sellel aastal esimest korda armsale sõbrannele, Terjele külla. Aeg lihtsalt kaob kätte ja pole aega isegi netis nii palju olla, kui vaja oleks. Naudin uut kodu ja kütmist, mis võtab hulga aega päevast endale, aga see on siiski minu jaoks kvaliteetaeg.

  Algul plaanisime Germoga üle silla jalutada, aga jalad said märjaks ja otsustasime bussi kasuks.
 Germo jääb loomulikus olekus pildile kena, kuid kui esimene pilt mulle ei meeldi ja palun tal veel kaamerasse vaadata, läheb ta krampi ja enam ei saa head pilti. Ta on vist tüdinenud, et ema kogu aeg poseerida käseb, kuigi ma ikka heast tahtest.

  Ja eriti rõõmsaks muutus ta siis, kui bussijauht Karin meile kesklinnas signaalitas. Oota sa, külle me veel signaalitame! :D

  Kui juba pildistamiseks läks, ei saanud ju meie Terjega mitte selfitamata jätta. Kokku 10 pilti sai lausa tehtud. Nagu edevad kooliplikad. Eksole? Aga päeva oligi mõnusalt südamesoe ja armas. Aitäh Terjeke ja "head reisi!"

Pildiallkirja lisamine

Pildiallkirja lisamine

Terje ja mina. Ei saa mitte mainimata jätta, et minu ripsmed ja kulmud on tehtud Melani poolt ja kohas Melanie ripsmepikendused

  No, ja nüüd alles saatsin viimase külalise ära, sest koju jõudes hakkas neid tulema...üks, kaks, kolm jne...Ühesõnaga, tegelikult soola ja leiba võite alles veebruaris tooma tulla, aga kohvi jooma ka enne ;)


  Lihtsalt üks pisike nupuke argipäevast, teadmaks, et olen endiselt olemas!

20.jaanuar 2016.a.
Ülejõe

...

...

tee hargneb kaheks vasak viib metsonni juurde ja parem sohu nooremapoolne mehehakatis märss takust paelaga seljas üks püksisäär pikem kui teine päevinäinud soni kuklas longib paremas suunas ja haitub kui päike pilvepiiri taha vasakut jalga lonkav näguripäevi näinud halli habemega taat jahipüss lohakalt kaenlas suundub vasakule läites sigaretti kui viimsepäeva tulukest aga taamal vinguvad tuled justkui plingiks majakas ja hüüaks merekaru koju ka susi silmad võivad põleda

19.01.2016.a. Ülejõe

Riina Einasto- HINGAB ARMASTUST

   Kui krõbe pakane on ennast taeva unustanud ja päevad on pisutki valgemaks muutunud, oskan ma isegi talve mingil määral nautida. Eriti selliste ilmadega, nagu täna Pärnus. Nii otsustasingi üle kesklinna silla kesklinna jalutada. Pealegi olen viimastel nädalatel vähe liikunud ja "ametis" olnud pigem kodu korrastamisega.Põhjuseid oli ka mitmeid, kuid raamatud (postipanekuks) unustasin ikka koju...Vabandan! Aga ega need kusagile kao.

Esimene asi, mille järgi tõttasin oli Riina Einasto raamat HINGAB ARMASTUST, mille autor mulle smartpostiga saatis. Olin taas mina üks nendest, kes selle raamatu enne ta sündi läbi lugeda sai. Ja ka sellele raamatule kirjutasin järelsõna. Eelnevalt oli mu koduriiulis Riina luuleraamat RING, mis ilmus tal 2014.aastal. See raamat koosneb haikudest ja lühijuttudest. Iga haiku on eellugu lühijutule. Siu Etti imelised illustrartsioonid muudavad raamatu veel elavamaks, kui ta on. Imeline kooslus! Üleüldse meeldib mulle lisaks sisule ka raamatu kujundus väga. Eriti Peeter Einasto tehtud kaanekujundus. Plusspunktid!

  Väike jäädvustus ka Pärnu kontserdimaja esisest. See kuidagi haakus raamatuga.

Lisaks külastasin ma Delange maja, kohvikut Versus. Ei saa mina üle ega ümber Melanie ripsmepikendustest

Minu järelsõna Riina raamatule on siin:

 Riina raamat „Hingab armastust“ on valdavalt erootiline. Kes oskab ridade vahelt lugeda, see tabab. Pisut tagasihoidlikkust, hulluvalt palju kirge ja salapära teevad selle raamatu eriliseks. Iga eelnev haiku on nii täpselt teemasse, proloog loole. 

  Meenub lause „vaga vesi-sügav põhi,“ aga palun ärge tõlgendage seda halvamaiguliselt, pigem vastupidi. Riina lugude algused on lihtsad, piltlikult kirjeldavad, mänglevad. Kohati isegi sobivalt venivad, kuid siis viskab autor sihukese vimksa sisse, nagu oleksid toobritäie jääkülma vett krae vahele saanud. Ta mängleb lugeja tunnetega päris pikalt, kuni hetkeni, millal sa kõige vähem muutust aimata oskad. Siis autor justkui lajataks labakäega kümnesse. Kruvib uudishimu üles ning lõpuks jätab lugejale palju fantaasiat. Mulle sobib.

 Julge ja otsekohese väljaütlemistega lood on nii elutruud, et võiks mõelda, et tegu ongi otse elust maha kirjutatud seiklustega. Aga kuna raamat on siiski ilukirjanduslik teos, kasutab autor ilmselgelt ka fantaasiat. Kuigi raske on aimata kus jookseb joon fantaasia ja reaalsuse vahel. Muidugi mõista reedab seda suurel määral minategelane, olevikuline minategelane.

 Raamatus on tunda eluküpse daami maailmavaadet, tema kirge sooja kliima, eksootiliste maade ja inimeste vastu. Küps naisterahvas avastab ja leiab alles ennast eksootika keskel, justkui sünniks uuesti, uude kehastusse. Tema kirglikkus teostes, millega ta lugejat köidab enda külge on kergelt mänglev ja salakaval.

 Lisaks kõigele on teos ka romantiline, unistav ja illusioorne. Tunda on autori igatsust armastuse järele.Kohati jääb mulje, et tegu oleks unenägudest maha kirjutatud lühijuttudega, mis on pisut muinasjutulised.

Nagu pealkirigi ütleb, on tõesti tegu armastuslugudega, mille hingad endasse.

Head hingamist!

Kirjanik ja poetess Margit Peterson

06.12.2015.a.

Pärnu

_________________________________________________

18.01.2016.a.

Ülejõe

Ja Rahva Raamat räägib järgmist:

RAAMAT

HINGAB ARMASTUST

Autor: RIINA EINASTO

**********HINDA JA KOMMENTEERI (0)

 31 Google +0  0 Share0

"Riina raamat "Hingab armastust" on valdavalt erootiline. Kes oskab ridade vahelt lugeda, see tabab. Pisut tagasihoidlikkust, hulluvalt palju kirge ja salapära teevad selle raamatu eriliseks. Iga haiku on nii täpselt teemasse, proloog loole."

Kirjanik ja poetess Margit Peterson

ISBN	9789949973187
ILMUMISAASTA	2016
KEEL	eestikeelne
FORMAAT	Kõvakaaneline
LEHEKÜLGI	73 lk
MÕÕT	215x150x10 (mm)
KIRJASTUS	HEA TEGU