No vot, jah...ütlen ausalt-tühi tunne on...
Panin just käest Leelo Tungali romaani "Seltsimees laps," mis koondab endasse triloogia kolm raamatut.
Juba aastaid tagasi tahtsin endale soetada (need) selle raamatu(d), just soetada, mitte laenata. Aga nagu tellimuse peale ilmus triloogia (kolm ühes) ja ma tegin sellel aastal endale naistepäevaks selle raamatu kingituseks. Naistepäevaks? Jah, ma ju olen nõukaaja laps ja tollel ajal oli naistepäev üks tähtsamaid päevi. See meenutab nii mõndagi, nagu ka Leelo raamat, mis viib tagasi lapsepõlve, mitte ainult autorit ennast aga ma usun, et ka neid. kes on viiekümnendatel, kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel sündinud.
Kuigi ma olen Leelost lausa 24 aastat noorem, tunnen temaga nii palju ühist ning kohati tundub nagu autor oleks kirja pannud minu lapsepõlve mälestused. Väga, väga palju oli äratundmisrõõmu. Aitäh!
Raamat kõneleb tegelikult traagilisest ajast, aga ometi on seda nauditav lugeda, kuna autor on selle kirja pannud positiivses võtmes, läbi huumoriprisma, läbi lapsesilmade, lapsemaailma.... Pole just hea tunne kui su ema küüditatakse ja sa pead teda aastaid koju ootama ning lõpuks ei tunne teda äragi. Jah, õnneks on raamatu lõpp positiivne, kuigi ma vahepeal kartsin, et ...ei tahagi öelda. Kohati ikka valgus lugedes pisar silma ka, mõnikord rõõmupisar ja mõnikord valupisar.
Mu oma kallis Ema, kes on sündinud 1935. aastal, kaotas sõjas oma isa...ja umbes 10 aastat tagasi avastasin mina, et mu vanaisa on Tartus, Pauluse kalmistu ühishauas. Ta hukati sõja ajal...
Lisaks sellele on mu kallis ämm Siberis elanud, ta küüditati, kui oli kõigest 4 aastane ning tagasi kodumaale naases 14 aastasena. Sestap olen läbi aegade kuulnud elust külmal maal- Siberis päris palju. Ämm muidugi mainis, et tema, kui lapse elul polnud iseenesest seal elul vigagi, aga kõige traagilisem oli sinna sõit võikates loomavagunites, kus ta noorem õde suri ja viidi Venemaa avarustes surnukuuri kuid edasisest ta ei teagi enam midagi...Väga valus aeg oli. Raamat pani meenutama kõike seda mida olin ennegi kuulnud ja lugenud.
Mõnes mõttes oli pisikse armsa Leelo elu sellel ajal isegi ilus, tal oli isa, onud, tädid, sugulased, sai lubada paljutki millest mõni laps võis vaid unistada, aga sellises vanuses jääda ilma Emast- seda ei kujuta ettegi. Ja loomulikult tekitab see painajaid nii ilmsi kui unes.
Lugesin seda raamatut ligi 2 nädalat, kuna ei tahtnud et läbi saab, elasin paralleelselt seltsimees lapse maailmas, seedisin kõike, lasin endast läbi, isegi unes nägin ja kui palju magamata öid see raamat minult röövis, aga on ka seda väärt.
Vahepeal lugesin paar õhukest raamatut läbi, mitte sellepärast, et see romaan ei köitnud, vastupidi! väga köitis, liiga paljugi. Aga juhtusin vahepeal lugema ka Aino Perviku "Matlena teekonda" mis samuti viis ajas tagasi ja neil kahel raamatul on nii mõndagi ühist, vähemalt minu jaoks. Ja mõlemad kirjanikud on mu lemmikute nimekirjas olnud juba lapsest saati. Aitäh!
Nüüd ma näen, et tegin õiesti, et raamatu ära ostsin, sest näitab et Rahva Raamatus enam seda müügil ei ole, aga ehk tuleb kordustrükk. Peab tulema, sest see on väga, väga hea raamat! See on kogupere raamat, kirjutatud hästi lihtsas keeles, ka lapsele loetavas keeles. Võrratu!
Ja kui palju unustustehõlma jäänud väljendeid selles on!
Lugemise käigus tegin mõningaid märkmeid, aga suutsin selle paberi lootusetult ära kaotada, sestap ei tulegi meelde kõik millest veel blogida tahtsin, aga mul on alati võimalus siia juurde lisada.
Aitäh, armas Leelo, et kirjutasin selle võrratult hea ja hariva raamatu! Soovitan lugeda kõigil! Eriti võiks seda teha ka koolilapsed, saavad aimu elust nõuka ajal, oma vanemate-, vanavanemate- või ka vanavanavanemate elust.
Ja nüüd tuleks ka film ära vaadata!
Oleksin ma mees- võtaksin mütsi maha! :)
Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT
SELTSIMEES LAPS
Käesolev raamat sisaldab kõiki kolme "Seltsimees lapse" triloogia osa, kus jälgitakse lapse vaatenurgast elu 1950ndatel aastatel ning perekond ootab tagasi alusetult vangilaagrisse saadetud ema. Raamatu kujunduses on kasutatud kaadrit filmist, mis jõuab kinodesse märtsis 2018.
31. märts. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar