Uus soeng nimega "Kuimaeiolekslokilammas"

 Päris mitu päeva on viimasest blogimisest möödas ja päris mitu asja on selle aja sees juhtunud. Eks ma jõudumööda jäädvustan need ka blogisse.

 Täna on natuke rahulikum päev kui viimastel nädalatel olnud on. Sain ka lõpuks kõik vajalikud asjad korda aetud ja veidike endale mõelda ning ennast lille lüüa, sest juba homme ootab ees uus turnee, uus üritus - pulmad. Sestap ma täna ennast Ülejõe Ilusalongis lille lüüa lasingi, ehk siis käisin juuksuris, juukseid sirgendamas, nagu fotolt ka näha.

 Ka kulmud ja küüned on Ülejõe Ilusalongis tehtud Evi poolt. Aitäh! Olen nii kulmude, küünte kui ka soenguga väga rahul! Ei ole tegemist geelküüntega, täitsa oma küüned on, kaetud geellakiga. Ja need ma lasin just seda värvi teha kalli Ema austuseks, sest ta kunagi ütles, et mulle pidavat see värv väga hästi sobima. Ema teemal ma rohkem ei peatu, Ta oli, on ja jääb mulle maailma kallimaks inimeseks!

 Mõne tunni sain ka laupäeval, 13. juulil Rääma Rahva Oma Päeval raamatuid müüa, siis hakkas sadama ja ... Aga see polegi oluline, kordi olulisemad on tunnid, mille saime koos õdede ja vendadega koos veeta, sest oli, lisaks kalli Ema sünnipäevale ka minu ja kahe õe nimepäev. Mõni foto sai ka jäädvustatud RROP ist, ka Pärnu Postimehe fotograaf oli kohal, kuid tal ei tulnud fotod välja, aga õnneks minu enda fotod tulid. Väike mälestus ikka.

 13. juulil sai ka Audru Valla Vapimärgi omanik, armastatud pedagoog ja rahvatantsu õpetaja, hea Elma Killing endale Pärnumaa Omavalitsuste Liidult (MTÜ Aruvälja ja Suurküla selts) omaenda pingi Aruvälja kultuurimaja ette. Mul oli ka au seda oma käega katsuda, seal hetke istuda ja pingi omanikust, minu kalli Ema kallist sõbrast Elmast pilti teha. Aitäh, kallis Elma, et Sa olemas oled!Sa oled selle au kuhjaga välja teeninud. Palju, palju õnne!

 Selle nädala kolm viimast päeva on plaaniderohked, puud vajavad ka tegemist, mille võtan ette laupäeval, pühapäevaks on plaanis üks väljasõit. Ehk algab uus nädal rahulikumalt, tahaks ju traditsioonilistele Pärnu Bluusipäevadele ka jõuda, need on mu ühed lemmikud muusikapäevad üldse. Toimuvad 24. ja 25. juulil. Ootan juba. Ja alles peale seda võtan ühe kirjatöö tõsisemalt käsile. Tegelt kirjatöid on päris mitu, mul pole lihtsalt olnud viimasel ajal inspiratsiooni ja motivatasiooni, kuid värske luuletuse jäädvustan ka blogisse. Ma ei ole tõesti kirjutamist lõpetanud! (vastus mõne tuttava murelikule küsimusele).

/Hüvasti, kallis Ema! ... /
.
Sa andsid meile kõik
mis eales suutsid anda
Hing tulvil armastust on ...
süda nutab sees
.
Ei ole ilmas antud rohkem
raskust kanda
Ei rohkem kui on pärleid
eluhelmekees
.
Veel viimseid hetki paistab
päike Sinu peale
Näe, nutab taevas
viimseid kurbuspisaraid
.
Su kalmult, kallis Ema
lahkuma nüüd peame
Et taaskord mälestama tulla
siia vaid ...
.
Siin oled sündinud
ja siin Sa saad ka mullaks
et meie juured ikka
kodupinda jääks
.
Et võrsuks sugupuu ...
Et aated muutuks kullaks
Ka siis kui ületada
tuleb kõrged mäed
.
17. juuli. 2019.a.
Kell 1.06 - 1.35

 Aitäh kõikidele, kes te mulle toeks olete olnud!!! Armastan!

ah, ma ei saa sonksi ilusti püildile!

da-da-da-da-daaaa :)

niisiis...

väike mõttepaus...

uhke!

armas Elma istub oma pingil

Germo ja maja

vana kultuurimaja makett, Elma kunagine kodu- ja tööhoone. Elma ikka ka.

2 pingikest Aruvälja kultuurimaja juures

Aruvälja kultuurimaja

Emmekese 84.....

laualina kattis end ...

selline pesa siis ....

antiik ja mina - kes meid suudaks lahuta!? ;)

koos nunnu teadetetahvliga, mille tuul kogu aeg pikali ajas...

rahvas uudistab :)

RROP- il pakkusin ka kohvi ja kommi. Kommid Eve poolt

18. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma

Siis, kui kirjutad menulauliku raamatusse...

 Eelmise aasta märtsis panin punkti oma lühiromaani "Vihmatüdruk" käsikirjale ning saatsin kirjastusse. Mõnikord ma armastan oma kalleid sõpru raamatusse panna, aga küsin ka selleks luba ja kingin hiljem vastutänuks raamatu. Nii jäädvustasin igaveseks raamatukaante vahele ka menulaulikust sõbra Ergo Korbi ning eile oli see päev (õhtu), mil sain heale Ergole raamatu üle anda.

 Videot Ergo musitseerimiseks saate vaadata SIIT!

 Pole üldse enam uudiseks, et oman pianiinot ning kõik mu külalised, kes soovivad ja oskavad pianiinot mängida, saavad selleks võimaluse. Nii Ergogi meile eile mõningad lood mängis. Germo on täna veel väga õnnelik, et Ergo talle neid laule laulis, mida ta suisa iga päev plaadilt kuulab. Emotsioonid on siiani laes. Kallis Ergo, me väga täname sind! Aitäh!

 Kui ka sina (ka Ergo fännid!) tahad endale mu lühiromaani "Vihmatüdruk" soetada, saad selle otse minu käest vaid 8 euro eest! Poodides on poole kallim! Ja pühenduse kirjutan ka. Posti panen 9.45 euro eest! Ole kiire!

   VIHMATÜDRUKU tutvustus:

Vahel, tunnistame seda endale või mitte, on nimemaagial meie elus vääramatu jõud. Ka kohtadel, kus inimene elab, on võime domineerida ja inspireerida. Nii sündis ka see lühiromaan.

"Rain on ju inglise keeles veel Vihm, sellisel juhul oledki sina, mu kallis tütreke Vihmatüdruk, Raino on Vihmapoiss ja noh, mina olen sellisel juhul Vihmataat,vana mees juba ju,“ muigas Rainold.

Margit Peterson on Pärnu kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, vabakutseline ajakirjanik ja ema kahele täiskasvanud pojale.

* * * 

 Raamatu tegevus toimub Pärnus ja Lavassaare alevis, kus ma elasin 10 aastat. Hea, kui endised kodukohad inspireerivad! Lugu ise on väljamõeldis, ei ole tegu ühegi reaalse tegelasega. Aga Ergo kohe sobis sinna sisse, sest ka mina käin hea meelega teda kuulamas, nii Bum-Bumis, kui ka mujal. 

  Tervitused Ave Kinksile, sest inspiratsiooni sain ma tookord, kui me sinuga Bum-Bumis Maarja sünnipäeval käisime. Mäletad ju? ;)  

 Nüüd aga jäädvustused õhest armsast õhtust:

ei selfi, ei endel, ei enekas. sõbrapilt!

mina, Ergo ja Vihmatüdruk

hurmur musitseerimas :)

süvenenult..

Ergo, pianiino ja emotsioonid :)

meie ja VIHMATÜDRUK

Germo on üliõnnelik, et Ergo talle laulis :)

seltskond

 Ahjaa, minu juuksed sirgendas Kristiina ja kulmud värvis ning kitkus Urve. Mõlemad Ülejõe ilusalongist. Aitäh!

12. märts. 2019.a.

Vana-Rääma

Naiskad, kevad on!

 Vahel on rõõmuks nii vähe vaja. Jah, esmaspäeval käisime ka ilusalongis, Germo lõigati ilus soeng pähe ja aeti habe ära ning minule joonistati kulmud pähe. Sain ilmselt sõltuvuse Ülejõe ilusalongist ja käisin täna taas. Õigupoolest broneerisin aja juba esmaspäeval.

 Olen aastaid kesklinna ilusalongis käinud, harjumusest. No, ja rahul olen muidugi ka olnud. Aga õde avastas, et ka Ülejõe ilusalongis lüüakse ka  naisi lille ning oma kodurajooni tuleb hoida, mis mõttes tahes!

 Ma ei tea kas ma olen ainuke kes kevadel ärkab ja tahab ennast lille lüüa. Igatahes nii juhtub minuga aastaid. Olgugi, et talviti lasen ka ikka aeg-ajalt endale nägu pähe joonistada, aga....kevaditi kohe kisub ilutegijate poole.

  Need ei ole geelküüned. Ma ei kannataks ilmselt seda suurt kühmu oma küüntel, mille moodustavd geelküüned. Lasin oma sõrmeküüned geellakkida. Mu enda küüned lõigati ja viiliti poole lühemaks ja kitsamaks ja tulemus on pildil. Räägivad, et vähemalt 3 nädalat olla hooletu. Ma pole kunagi oma küüntega rahul, sest need on liiga laiad, tugevad ja otsad kaarduvad alla. Mina olen tööga rahul. Laupäev ikkagi tulekul ju.

 Minu uueks ilutegijaks on Evi Pärnus, Ülejõe ilusalongis.

Evi. Ülejõe ilusalong

Suured tänud!

 Millega ma veel täna hakkama olen saanud? Vaat, ei ütle! Jään salalikuks. Arvake ise.

Ja nüüd muutun asjalikuks ning saadan kohalikule lehele info laupäevase kirjandus- ja muusikaõhtu kohta teele. Vaja ikka ju lehes ka kajastada.

Leffa-leffa!


5. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma