MELANIIN - Diana Aitai

Ilmunud on varalahkunud poetessi Diana Aitai luuleraamat MELANIIN, mille andis välja ja koostas Diana ema Irina Aitai ning sissejuhatava teksti MÕNED ELUD ON ERILISED kirjutas poetess Doris Kareva. Tema inglise keelset luulekogu "Andeora" ja ka seda uut saate soetada aadressilt: irina.aitai@gnail.com Diana Aitai oli kahtlemata andekas poetess, minul oli au teda tunda ja aastaid kuulusime ka ühte luuleklubisse. Koos sai käidud ka laagrites ja vahel Pärnus jalutatud. Enne Diana siitilmast lahkumist juhtusime Tartus kokku ning läks jutuks, et kui ta Pärnut väisab, lähme koos jalutama, elasime toona lähestikku. Olen vahel mõelnud, et kui me koos oleks läinud, kas ... Armas Diana armastas ka palju jalutada, see oli üks meie ühine huvi, nagu ka luuletamine. Diana luule on valdavalt prohvetlik nagu ta pilk ja olemus oligi. See imeline ja aus inimene on minu ellu sööbinud helge ja rõõmsana ja seda tunnet ei saa keegi minult võtta, kuigi luulelooming on valdavalt kurb, aga piisavalt täiskasvanulik ja tasemelt ikka väga hea. Olen palju ta loomingut lugenud ja ilmselt enamus ongi loetud, sest me mõlemad kirjutasime ka ühel kirjandusleheküljel, või kuidas seda nimetada. Kogumik MELANIIN on ülitugev. Tõeliselt hea raamat, korrektne ja iga sõna on läbimõeldud ning igalt realt kumab mingi eriine valgus, ilmselt seal valguses on ka armas Diana. Ebamaine poetess, kelle luuleread jäävad meid saatma ka siis, kui hetked ja poetssi näojoone hakkavad tuhmuma. Aitäh, armas Diana, et olid kunagi minu elus reaalsena ja nüüd läbi oma vapustava loomingu! Aitäh, armas Irina, selle vapustavalt hea raamatu eest ja olemasolu eest! Aitäh ka sulle Peeter, et olmas oled! 9. oktoober 2023. Vana-Rääma

Kallis Helena tuli külla

Siis, kui üle pika aja kohtud armsa sõbraga, kes juba aataid Baierimaal elas. Aitäh, kallis Helena imelise päeva eest! Aitäh Pärnusse tulemast! Aitäh minu ideedega kaasa tulemast! Uute pööraste kohtumisteni! :) Siis kui Helena meile jõudis, oli ilm juba ära pööranud, aga meid see ei heidutanud. Kõigepalt kutsusime ennast armsale Irina Aitaile külla, tema käest saime armsa Diana Aitai luuleraamatu MELANIIN, mis hiljuti ilmavalgust nägi. Siirad tänud kallis Irina! Sinu südamlikkus ja positiivsus on alati nii inspireerivad ja ka armas Helena oli õnnelik, et sinuga tutvus. Kallis oled! Kohvitassi taga tuleb alati häid mõtteid, nii me ühte ideed teostama läksimegi, kuigi väljas sadas vihma, samal ajal pasitis päike ja puhus raju tuul, mis Portaka taga lausa puuoksi rebis, aga meie liikusime koos Helena ja Germoga kesklinna ühele õues, tuulte ja tormide käes toimuvale üritusele, aga sellest kirjutan juba järgmises blogipostituses, sest minu jaoks osad üritused ja sündmused lihtsalt vajavad eraldi kajastamist. Aga Helena, me jääme sind väga igatsema, sest sinuga on alati millest rääkida ja ootan sind taas külla. Nüüd saadame suured kallid sulle bussi kaasa ja soovime imelist koju jõudmist. 7. oktoober 2023. Vana-Rääma

Rada 204.päev

See imeline allee viib otse meie koju. Ehk siis meie kodualleeks võib seda nimetada küll. Imeline Pärnu, ma ei väsi sind kiitmast! Tulime rajalt. Täna tegime Vana-Pärnu tiiru ning olime rajal suisa kuuekesi. Läbitud sai 5 km. Ikka tasa ja targu, aega on ja kiiret ei ole. Ja Evele käisime ka tere ütlemas. Mulle väga meeldib rahulik Vana-Pärnu linnaosa, juba loetud nädalate pärast saab ehk taas Vana-Pärnu randa minna ja Ivit külastatud, nagu igal suvel. Enesetunne on mõnus. Liikuge teie ka ju olge terved! 29. mai. 2021.a. Vana-Pärnu

LUULETAEVA LAMBIKE - Luuletaeva-Latern

 Praegusel ajal sobib just luulet lugeda. See kosutab ja annab jõudu. Ausalt. Vähemalt mina leian nii. Eile jõudsid minuni Pärnu luuleklubi "Luuletaeva-Laterna" poolt välja antud luulekogumikud. Räägin mitmuses sest neid saab ka minu käest endale soetada. Poodidesse müügile need ei lähe.

 Kuulusin ise ka kunagi sellesse luuleklubisse, millega liitusin 1999. aasta oktoobris ja minu mäletamist mööda just siis moodustati see luuleklubi ning valiti presidendiks Tulilill, sest Maire Haas ei tahtnud kunagi et teda luulejana kutsutakse kodanikunimega, sestap oleks võinud raamatus olla ta ka Tulilille nimega. Aga mis seal ikka, raamat on sündinud. Jah, ma tean, et jaanipäeva paiku said nad ka kokku, aga klubi moodustsime siiski Chaplini kunstikeskuses alles oktoobris. Olin siis värskelt saanud ühe laureaadi tunnustuse ja kunstikeskse ühes ülemises ruumis selle klubi moodustasime.

 Tollal tegutses klubi väga aktiivselt. Mina elasin siis veel Lavassaare alevis ja kasutasin igat võimalust klubitöös osalemiseks. Isegi nii sai luuleüritustel käidud, et panin lapsed lõunauinakule ja läksin. Tihti juhtus ka nii, et üritustele jõudsime vaid mina ja Tulilill, just meie olime kõige aktiivsemad ja võtsime osa kõikvõimalikelt luulega seotud üritustest Pärnus. Ja alati oli Tulilille kaasas ka klubi päevik, kuhu ta (me) sissekandeid tegi(me).

 Lisaks suhtlesime aktiivselt ka Pärnus tegutseva vene luuleklubi "Nadezdaga." Korraldasime ühisüritusi ja pidasime kohvikuõhtuid. Selle klubi president Nadezda Brjantseva töötas toona Riia maanteel asuvas kunstipoes, kus sai ka koos istutud ja luulest räägitud.
  Ka eakamate luuleklubiga "Suleklubi" sai ka aktiivselt suheldud ja koos selle presidendi Luule Luusega üritusi korraldatud. Olid toredad ja luulelised ajad! Aitäh!

 Koos Tulilillega korraldasin ka suvise luulelaagri Valgerannas, mis osutus väga menukaks ja huvitavaks. Ka Eesti Luuleklubide Liidu president Ingvar Luhaäär oli kohal ja tollal võttis ta ka kõikidest meie klubiga seotud üritustest aktiivselt osa.

 Kahjuks ei jõudnud ma ühte suvisesse luulelaagrisse, kus n- ö. Tulilill ametipostilt maha võeti, mis oli minule ja ka Heli (Lepik) Palmsaarele tohutu pettumus. Tulilill oli, on ja jääb Luuletaeva- Laterna hingeks, ka seal üleval! Nii mina, kui ka paljud teised leidsid et otsus oleks tulnud teha ühiselt, mitte n-ö. tagantselga. Kuigi mul ei ole mingit vimma ega viha uue nn bossu vastu. Tark ja tegus naine, aga olen kord seda meelt et sellitest valimistest peaks kõik klubiliikmed osa saama, ka need, kellel polnud võimalik laagrisse minna. Sellest hetkes muutus minu jaoks kõik, hakkasin üliharva osa võtma klubi üritustest (ja mitte ainult mina!) ning kahjuks ei suutnud ka Tulilill sellest mitte kunagi  üle saada.
Miks ma sellest kirjutan? Sest ma arvan, et tõde ei pea vaka all hoidma.

 Minu jaoks kadus ka tollest hetkest klubi aktiivne tegevus. Isegi korra kuus ei käidud enam koos. Kõik jäi kuidagi seisma, olgugi, et mina tutvusin vahepeal Alari "Papa" Jansoniga ja kutsusin ka tema "Luuletaeva-Laternasse." Tahtsin muutust, tahtsin hakata ise midagi korraldama, sest luule on minu jaoks elus väga tähtsalt kohal. Nii ma siis hakkasingi, toona koos Birgit Pervega, ajama oma rida, hakkasime korraldama Pärnu kirjandusõhtuid, mida lõpuks korraldasin lausa 7 hooaega. Viimastel aastatel oli mulle suureks abiks (:)kivisildnik. See oli ilus, põnev ja hariv aeg. Kulutasime ka linnavalitsuse uksi, et saada väikestki toetust. Need kirjandusõhtud osutusid väga menukaks, kohal käis lausa üle 70 huvilise.

 Mis seal ikka, läks nostalgitsemiseks, ju oli vaja see kõik endast välja kirjutada, sest kogumikus on päris mitme toonase luuletaja loomingut, see pani meenutama. Näiteks Diana Aitai (rahu talle seal üleval), Tulilill (kes jälgib meid taevastelt radadelt), Evelin Laanesaar (kellel jätkub tahtmist ja jõudu klubi siiani vedada), Heli Palmsaar (kes jälgib ka ülevalt), Kristi Roots (küll enam mitte pärnumaakas ja vähemaktiivsem poetess, aga mõnuga naudin ta loomingut).

Kui soovite seda kogumikku lugeda, võtke minuga ühendust ja soetage see endale!

Aitäh!

...

...

3. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

Slämmisime, prõmmisime ja kuulasime hinge kinni hoides Indrek Hirve

(:)kivisildnik, Eveli Varik, Jaak Känd, Rasmus Paesüld, mina, Raul Majas, Indrek Palu, Leonora Palu ja Irina Aitai

   Täna toimus Pärnus, kohvikus Versus, järjekordne kirjandusõhtu. Õigemini toimus neid lausa kaks ja need täiendasid teineteist.

   Kell 17.00 algas Poetry Släm ehk Prõmm, mida korraldab viimastel aastatel Pärnu poeet Jaak Känd, kes on ise edukalt selle teekonna läbinud, olles 2012. aastal võitnud nii Pärnu eelvooru, kui ka Tallinnas toimunud üle-Eestilise luulevõistluse. Jaak käis Eestit esindamas ka välismaal (kus? pean täpsustama).

   Kirjanduslikku laupäeva oli nautima tulnud ligi 50 inimest. Võistlust hindas 5 laudkonda+ Tarkade klubi, koosseisus: Kristel Klesmann, (:)kivisildnik ja mina (olen Margit Peterson, kes veel juhtumisi ei tea).

   Slämmijaid oli kokku 6, koos korraldaja Jaaguga. Finaali pääsesid Alari Janson, Leonora Palu ja Raul majas. Poerty Slämi Pärnu eelvooru võitis Leonora Palu, kuid sellel aastal lähevad kaks parimat Pärnut esitlema Tallinna, nendeks on Leonora ja Raul.

  Sellel korral võistles läbi aegade kõige noorem poetess Pärnus, Pärnu Rääma põhikooli, 7. klassi õpilane Maarja Ventsel, kes ei esinenud sugugi halvemini endast poole vanemate luulesõprade seas. Temale anti ka eripreemia.

Leonora Palu

rahvas

Aavo Kubja (habemega)

Alari Janson

Maarja Ventsel

Raul Majas

Jaak Känd

  Poetry Slämm 2016.a. Pärnus:

1. koht- Leonora Palu 17 punkti
2. koht- Raul Majas 16,67 punkti
3. koht- Alari Janson 14 punkti
4. koht- Jaak Känd 13,5 punkti
5. koht- Maarja Ventsel 11 punkti
6. koht- Aavo Kubja 9 punkti

   Peale slämmi astus lavale bänd nimega KOLM MEEST SAID KOKKU, kelle koosseis oli täna lausa neljaliikmeline.

Kolm meest said kokku

  Irina Aitai tutvustas oma varalahkunud tütre Diana Aitai luuleraamatut ANDEORA, millest Indrek Palu mõned luuletused ette luges.

Irina Aitai

Indrek Palu loeb Diana Aitai luulet

   Viimasena astus lavale nn õhtu peaesineja, poeet Indrek Hirv, keda kuulati lausa hinge kinni hoides.

Indrek Hirv

Indrek Hirv ja teda küsitleb Õhtujuht (:)kivisildnik

Indrek Hirv ja teda küsitleb Õhtujuht (:)kivisildnik

Tänud imelise päeva eest kõikidele kes tulid, olid ja nautisid! Muidugi siirad tänud kohvikule Versus, mis on saanud juba meie teiseks koduks! :)

  Kohtumiseni juba 29. aprillil, kell 17.00 ! Siis kohtuvad pärnakad Jürgen Rooste, Ahto Kaasiku, Heli Künnapase ja Leonora Paluga, kes kõik esitlevad oma uusi raamatuid. Muusikat teeb armastatud Belka ja õhtut juhib endiselt (:)kivisildnik.

Rohkem pilte saate vaadata SIIT.

Artikkel Pärnu Postimehes

9. aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

DIANA AITAI- Andeora

   Viimase nädala olen ma vahelduva eduga tegelenud Diana Aitai luuleraamatu "Andeora" lugemisega. Just nädala, kuna ma ei ole inglise keeles väga tugev ja lugemiseks vajasin tõlgi abi, sest raamat on inglise keelne. Suured ja siirad tänud Irina Aitaile selle imelise raamatu eest!

   Eessõna raamatule on kirjutanud poetess Doris Kareva. Oma mälesturead Dianast on kirja pannud ka David Thomas ja Gary Leight. Raamatus on luuletusi läbi mitem aasta (2003-2010). Kahjuks 2011. aasta algul Diana hukkus traagiliselt. Kuid oma loominguga meie hinges püsib ta igavesti. Diana kandis viimastel aastatel kaelas Egiptuse risti- Ankh mis on igavese elu ja paikese sumbol . 

  Diana lehekülg Fcebookis on ka veel täitsa olemas ja seal toimub aktiivne eluj, läbi sõprade ja lähedaste silmade. Seda saate jälgida SIIT.

  Rohme pilte näete ka tema Facebooki lehel, aga osad panen siia, sest need on nii elusad ja kenad. Ka minul oli au Dianat tunda ja temaga pikki vestlusi pidada. Südames on ta minu jaoks elus.

Loodan südamest, et raamat jõuaks lähiajal ka poodidesse, et sõbrad, sugulased ja tuttavad saaks ka selle endale muretseda ja seda lugeda. Vikipeedia lin on SIIN. Vikipeedia kirjutab Diana Aitai kohta järgmiselt:Diana Aitai (3. september 1988 Pärnu – 26. jaanuar 2011 Pärnu) oli Eesti luuletaja ja esperantist.

Sisukord

  [peida] 

• 1Elulugu
  • 1.1Varane lapsepõlv
  • 1.2Haridustee
  • 1.3Rahvusvaheline tegevus
  • 1.4Haridustee jätk
  • 1.5Muu tegevus
• 2Viited
• 3Välislingid

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varane lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Diana Aitai isa on Peeter Aitai ja ema Irina Aitai. Diana esimesed kolm eluaastat möödusid Liu külas Pärnumaal. Kui ta oli aastavanune ja alles õppis rääkima, sai ta üheaegselt kõnehäälikutega selgeks ka kirjatähed. Ta luges juba kolmandal eluaastal, esialgu ajakirju-ajalehti, seejärel lasteraamatud, mida ta paari aasta pärast luges lausa raamat päevas.

Diana neljandasse eluaastasse jäi pere elamaasumine Pärnu linna. See tõi lapse ellu suure muudatuse – lasteaia. Esimeses neist tulid seni täiesti tervet last kimbutama haigused, aga peale karastamisega alustamist muutus ta tugevamaks ja tervis heaks. Järgnes Pärnu Kesklinna Lasteaed, sealt läks Diana ka kooli.

Kolmeaastasena hakkas ta käima õpilasmaja mudilaskooris laulmas (juhendaja Endla Murd). Laulmine oli talle üks meelistegevusi. Hiljem lisandus koorilaulule balletiring (Kersti Adamsoni Balletistuudio).

Haridustee[muuda | muuda lähteteksti]

Koolitee algas 1995. aastal Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis, paralleelselt õppis ta Pärnu Muusikakoolis. Muusikakooli lõpetas ta 2003. aastal klaveri erialal. Põhikooli eripäraks oli soome keele õpe alates esimesest klassist. See oli Dianale neljas keel peale kodust saadud eesti, vene ja esperanto keele. (Isa rääkis Dianaga eesti keeles, ema vene keeles ja omavahel kasutasid vanemad vaid esperanto keelt.)^[1]. Esimeses kooliklassis polnud tal pingutusi õppetükkidega, programm oli juba enne kooli omandatud, küll aga oli Dianale uueks kogemuseks klassikollektiiviga kohanemine. Kui peale I klassi kerkis üles küsimus, kas viia Diana üle otse III klassi, siis vanemate otsus sellest loobuda tulenes eelkõige soodsast õpikliimast senises klassikollektiivis. Siiski ei jäänud suhteliselt vabalt ja armastatud lapsena kasvanud tüdrukul tulemata ka esimesed eluraskused, aeg-ajalt tundis ta end oma kaaslastest natuke erinevana omaette jäävat. Õppimine oli Dianale tema laia huvideringi tõttu meelepärane enesetäiustamine, seega mitte kunagi polnud vajadust teda selleks sundida.

Juba algklassides alustas kingiks saadud Piibli iseseisvat lugemist-uurimist. Varakult tekkis Dianal tõsine huvi filosoofia ja teiste vaimuteaduste vastu. V klassis luges ta Jossif Šklovski teadusraamatut "Universum, elu, mõistus", põhikooli lõpuosas juba lausa "neelas" kirjandust filosoofia, psühholoogia, religiooni jne teemadel.

Ta osales kooli võistkonnas mitmetel linna- ja üleriigilistel olümpiaadidel, kus saavutas korduvalt väga häid tulemusi.^[2] (Näiteks esikoht inglise keele olümpiaadil 2001^[3], millele järgnes kutse vastuvõtule Briti Nõukogusse).

Põhikoolis õppis ta soome, inglise ja saksa keelt.

Rahvusvaheline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal oli Diana üks kahest Eesti noorest, kes osales New Yorgis ÜRO ja UNICEFi korraldatud Ülemaailmsel Laste- ja Noorsoofoorumil ning seejärel ÜRO Peaassamblee eriistungjärgul. Dianast oli saanud maailmaparandaja, kes õhinal rääkis ja tegi plaane, kuidas kõike oma ümber paremaks muuta.^[4][5]

Haridustee jätk[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal alustas Diana õpinguid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Gümnaasiumis lisandus ta keelteloetellu prantsuse ja ladina keel. Kui mõned aastad hiljem oli vaja Hispaanias õppimiseks omandada suhteliselt kiiresti hispaania keel, õnnestus see üsna sujuvalt. Gümnaasiumis õppimise ajal käis ta mitmel rahvusvahelisel aineolümpiaadil ja jõudis seal auhinnalisele kohale (IV Rahvusvaheline Lingvistika Olümpiaad 2006 Tartus – pronksmedal^[6]; V Rahvusvaheline Lingvistika Olümpiaad 2007 Sankt-Peterburgis Venemaal^[7]; 15. Rahvusvaheline Filosoofia Olümpiaad 2007 Antalyas Türgis^[8]. Gümnaasiumi lõpetas Diana hõbemedaliga. 2007. aastal valiti Diana Aitai Pärnu Linna aasta õpilaseks.^[9]

2007. aastal asus Diana õppima psühholoogiat Tartu Ülikoolis. Pärast II kursust sõitis Diana aastaks vahetusüliõpilasena Hispaaniasse Salamanca Ülikooli. 2010. aasta sügisest jätkas ta õpinguid Tartus. Samal aastal liitus ta üliõpilasseltsiga Põhjala.

Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Diana kirjutas luuletusi ja lühemaid proosatekste, kasutades pseudonüümi Andeora Astraea. Ta oli Eesti Luuleliidu ja Pärnu Luuleklubi liige ning osales nende üritustel.

Psühholoogiaõppes omandatut rakendas Diana inimeste toetamiseks, nõustades peamiselt portaali lahendus.net vahendusel abivajajaid.

Oma lauluoskust täiendas ta lauluoskust Urve Tautsi kursustel 2005–2006. Ta esines ka kontsertidel (sealhulgas näiteks 13. aprillil 2006 Klaudia Taevi mälestuskontserdil laulis duetti koos Urve Tautsiga).

Osales B. G. Forseliuse Seltsi tegevuses. Oli enne Hispaaniasse minekut 2009. aastal Forseliuse Noorte juhatuse liige. Esines loengutega seltsi suvekoolitustel (näiteks B. G. Forseliuse Seltsi suvekoolis Olustveres 2008).^[10][11]

Osales mitmetel rahvusvahelistel esperantoüritustel, sh Ülemaailmsetel Esperanto kongressidel 2008. aastal Rotterdamis ja 2009. aastal Bialystokis. Oli UEA individuaalliige.

Osales ökokogukondade ja paljude teiste gruppide tegevuses.

2011. aasta 26. jaanuari pärastlõunal, jalutades puhkuse ajal kodulinnas Pärnus jõe ääres, kukkus ta lume all märkamatuks jäänud kaaneta kanalisatsioonikaevu ja uppus. Diana Aitai on maetud Vana-Pärnu kalmistule.

Ilmunud raamatud

"Andeora" (inglisekeelne luule) 2015 - ISBN 978-9949-38-552-2

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

1. Siirdu üles↑ ETV saade Paar 28.12.2006, 30.12.2006, 4.01.2007
2. Siirdu üles↑ Album Diana http://www.facebook.com/album.php?aid=2112487
3. Siirdu üles↑ http://vana.www.parnupostimees.ee/index.html?op=lugu&id=10014&number=267&rubriik=77
4. Siirdu üles↑ Diana Aitai "CHILDREN's FORUM – lapsi on märgatud", ajakiri "Hea Laps" 7/8 2002 lk. 39
5. Siirdu üles↑ Diana Aitai "Translate Promises Into Action", ajaleht "On The Record For Children" (UN) volume 3, Number 14, May 10 2002
6. Siirdu üles↑ Rahvusvaheline lingvistikaolümpiaad
7. Siirdu üles↑ http://ilolympiad.spb.ru/part.html
8. Siirdu üles↑ http://www.fisp.org/files/Spring07.pdf
9. Siirdu üles↑ Pärnu linna ametlik kodulehekülg: Aasta õpilane
10. Siirdu üles↑ B. G. Forseliuse Seltsi Suvekool
11. Siirdu üles↑ Suvekooli päevakord

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

• Diana Aitai profiil Facebookis

Diana Aitai loomingut

• Varasem luule (eesti keeles)
• Varasem luule (inglise keeles)
• Viimase aja kirjutisi (eesti keeles)
• Vana blogi (inglise k.)
• Uus blogi (eesti; inglise)

Ajaleheartiklid

• Silvi Kanoshina, Pärnu Kuninga põhikooli tüdruk kaitses Ameerikas laste õigusi, Pärnu Postimees, 22. mai 2002
• Silja Joon, Emal ja tütrel on salakeel, mida mõistavad vähesed, Pärnu Postimees, 14. oktoober 2006
• Diana Aitai, Pärnakad osalesid esperantistide kongressil Pärnu Postimees, 06. august 2008
• Silja Joon, Üleilmne kongress esperanto sünnilinnas, Pärnu Postimees, 11. august 2009
• Raido Keskküla, Pärnus hukkus kaevu kukkunud noor naine, Pärnu Postimees, 26. jaanuar 2011
• Gerly Kättmann, Mõeldes Dianale, Pärnu Postimees, 28. jaanuar 2011
• Kaarel Tigas, Dianast pidi saama suur ja kuulus inimene, Õhtuleht, 28. jaanuar 2011
• Kaarel Tigas, Kas Diana nägi oma surma ette? Õhtuleht, 3. veebruar 2011
• Kanalisatsioonikaevu kukkunud neiu hukkumise eest ei vastuta keegi, Postimees, 7. september 2011

8. 02.2016.a.

Ülejõe