MINU ISA - Ivi Soomre

Eile kinkis kirjanik Ivi Soomre mulle oma vihiku "Minu isa," mis kõneleb tema ja ta õdede-vendade ning isa ja ema elust. See on küll õhuke vihik, pigem ehk ka vast selline perekesksem lektüür, aga kuna ka mina Ivit tunnen ja ta mulle selle kinkis, oli päris huvitav lugemine ajast kui toimus eestlaste suurem väljaränne Venemaale 1855.- 1905. aastatel. Tolle aja Vene impeerium nõudis inimtühjade viljakate alade asustamist, aga Eestimaa põllumaad olid põhiliselt mõisnike käes, ei võimaldatud eestlastel maad osta. Nii mindigi Vene kesiririiki. 1897. aasta rahvaloenduse järgi oli Eestist väljarännanud eestlasi Peterburi kubermangus 64000 ja Pihkva kubermangus 25000. Ka Ivi Soomre isapoolsed vanemad Georg-Osvald ja Mathilde Ehin läksid Venemaalt maada saama. Selline põnev lugemine. Aitäh, Ivi! See raamat läheb taas eriliste raamatute riiulisse, sest on autogrammiga. 26. juuni. 2022.a. Vana-Rääma

Vana-Pärnu rannas ja kirjanik Ivi Soomrel külas

Lõpuks ometi on kaua oodatud kaunis suvi kohal. Olen nii õnnelik. Ja täna õhtul jõudsime ka esimest korda merre. Vana-Pärnu rand on Pärnu randadest mu kõige lemmikum. Kuigi peale 17.00 näitas merevee soojust 23, usun ma, et vesi on vähemalt 25, kui mitte rohkem. Ma pole kaua aastaid sellises supis käinud. Nagu oleks soojavee kraan lahti unustatud. Naabrinaine, kes nii naljalt vette ei tule, tuli ka. Rahvast aina vooris. Vana-Pärnu randa saab ju ka autoga ligi, paljud kasutavad seda võimalust. Lisaks näitas pedomeeter 4,6 km, kuigi Jannsenist Toome peatusesse ja pärast Põllu peatusest Tallale tulime bussiga. Ja loomulikult ei saanud me Ivi Soomre majast niisama mööda kõndida. Eelmisel aastal meil ei õnnestunud kohtuda aga täna vaatasime, et ta maja uks on paokil, meil vedas. Saab ju armastatud kirjanik, auväärne SULEKLUBI kauaaegne liige Ivi Soomre sügisel juba 87 aastaseks, aga tema puhul on see vaid number, no üldse ei vanane, on endiselt positiivne ja produktiivne. Vahepeal on ta nii mõnegi raamatu üllitanud, minule kinkis ta oma uue raamatu "Minu isa." Aitäh! Germol ka nüüd süda rahul, neiu-tädi Ivi taas nähtud. Meil kõigil on mida temalt õppida, eriti seda positiivsust ja elujaatust. Fantastiline! Inimesed, minge randa! Meie oleme rahul ja õnnelikud :) 25. juuni 2022.a. Vana-Rääma

Ei saa me ilma rannata ...

 Ma armastan merelinna - kodulinna Pärnut!

No ausalt, ma ei kujutaks ettegi kui ma peaks merest kaugel elama. Ülimõnus on selles suures basseinis ennast jahutamas käia. Naudin imelist suve ja ei kurda kuumuse üle, olengi ju suvelaps! Mis sest, et hetkel näen välja nagu keedetud vähk, milline ma hommikul veel ei olnud. Jah, me jõudsime juba kell 10.00 hommikul Germoga Vana-Pärnu randa. Patt on mitte vette minna kui veesoojus on suisa 22!

 No see parmude parv, mis rannas elusolendeid ründab, ei heiduta. Pigem oli rannaloomadest kahju /vaata ühelt fotolt/, neid nad ründavad jõhkralt, aga looduse vastu ju ei saa. Ja minu lemmiklinnud on ka kenasti kaldal valvel. Nii oleks vares täna Germo püksid pihta pannud, kui ma ei oleks avastanud ja ruttu veest välja jooksnud. Soovitan riided, kas kotti panna või koti külge siduda, kui teil pole autoga randa minemise võimalust. Aga ikkagi on varesed ja rongad nunnud linnud. Minu lemmikud. Ja tegelikult tegi see kõik Germole pigem nalja, kui ta nägi kuidas pisike vares suurt riidetükki sikutas :)

 Tagasi tulles jäi taas kirjanik Ivi Soomre kodumaja teeäärde ja käisime taas ka teda kallistamas. Üks armas päev taas õhtus. Enesetunne on positiivne, kuigi eilne õhtu just seda ei olnud, sest ühel naabrimutil on kombeks aeg-ajalt ennast täis juua ja ära pöörata. Juhtub, ka parimates peredes! Ma jätan nime mainimata, aga tean et paljud on kursis keda silmas pean. Mina pole kohtumõistja, lasen saatusel kohut mõista. Aga üks artikli materjal terendab küll.

 Jaanipäev möödus ülikenasti, oma kalli pere seltsis, vaid noorem poeg oli puudu. Magama saime alles kell 5.30 hommikul. Jaaniööl ju ometi ei magata! Tegime lõket koduaia taga, oja kaldal ja olime õnnelikud. Mina panin päev enne šašlõkiliha marinaadi ja üks noormees meie pundist muudkui küpsetas ja vaaritas kogu kupatuse valmis. Aitäh, mu kallikesed! Armastan!

 Minge randa ja olge ikka rõõmsad ja õnnelikud, isegi siis, kui keegi, kelle sees deemon elab, üritab teie elu põrguks teha!

Lasen positiivsetel fotodel edasi kõnelda:

ma niiiiiiiiii armastan seda teed Vana-Pärnu randa! 

emme, oota, tahan tissi! :)

parmude ja palavuse eest kraavis peidus ...

kamp

väike nunnu  kõneles meiega :)

suvi on, naised! :) kodukootud jalakett

vares- püksivaras:) taamal Vana- Pärnu muul

kabiin on ka rannas olemas

Germo täna Vana-Pärnu rannas

Germo jaaniõhtul

süti, süti lõke

ühe kokapoisi kodukootud grilliha jaanipäeval

25. juuni. 2020.a.
Vana-Rääma

Meie jaoks on suvi alanud, esimene suplus tehtud!

  Täna saime siis jala märjaks, käisime Germoga Vana-Pärnu rannas. Vana- Pärnu rannas on rahulikum ja ega mina kunagi päikest võtmas ei käi, päike võtab mind ise, liiga kiiresti ja valusalt võtab, sestap ma ka eriti kaua rannas olla ei saa, eriti vees, nii me umbes 20 minutit veemõnusid nautisimegi. Küll oli lõõgastav!

 Kui proua Ivi Soomre helistas ja mainis, et merevesi on 20, pajatasid osad rannas et oli 21 juba. No igatahes väga soe oli, nagu nii-öelda supp. Ausalt. Mõnus!

 Ja loomulikult külastasime ka kirjanik ja poetess Ivi Soomret, ühte eakamat Suleklubi kauaaegset liiget, kes oli taas paari uue vihikuga valmis saanud, üks neist lastekas ja teine täiskasvanutele. Ivi on väga noore hingega ja hakkaja memm, kes sügisel saab juba 85. aastaseks, aga on endiselt positiivne ja tegus. Positiivsus aitabki elus edasi. No ja Germo sai ka taas rõõmustada, nagu oleks vanaemal külas käinud ...

 Kerge jume on nahal, olen nagu roosa põrsas, aga õnneks mitte põlenud, oskan ennast kavala päikese eest hoida.

 Kuna on suvi ja ma igapäevaselt ei raatsi arvutit üldse avadagi, tundsin siirast rõõmu taas ühe enda sõnadele loodud loo üle. Südamlikud tänud kõik see kamp! Kummardan kuuni ja maani!

 Minu lugu "Ärgake" elab aktiivset lugu ja veel on saadavad nimelooga luuleraamatuid, mida saad juuni lõpuni minu käest endale soetada vaid 5 euro eest! Raamatu tutvustust uuri SIIT!

 Imelist lugu saate vaadata SIIT!

Armastan!

Fotod:

August Sang

õnnelik Germo :)

teekond Vana-Pärnu randa on imeline :)

rannaloomad on ka kenasti koplis olemas

Vana-Pärnu rand

imelised Vana-Pärnu niidud

2 päikest :) Germo ja Ivi

Ivi Soomre uued raamatud

22. juuni. 2020.a.
Vana-Rääma

ARMASTUSE VÕLU JA VALU - Ivi Soomre

 Loetud sai Ivi Soomre poolt kirjutatud raamat "Armastuse võlu ja valu."

 Autor nimetab seda lühijuttudeks läbi elu, aga mina ütlen, et tegemist on jutustusega, mille peatükid on alapealkirjadega märgitud. Täpsemalt on tegu lühijutustusega.

 Seda raamatut poodidest ei leia, on ringitrükitud Naali Liivranna poolt ning küljendatud ja trükki antud OÜ Pilditeenuste poolt (Supeluse 2, Pärnu).

 Kuna autor on selle üsna värskelt kirjutanud ja trükki andnud ja kuna tegu on 83. aastase autoriga, on tegu sootuks teistsuguse (hästi lihtsa ja loetava) käekirjaga ning tegevus ulatub tema noorusaega, sestap on põnev lugeda kuidas siis elati.

 Peategelaseks on on "lõbus naine" Roosi, kes nooruse ja lolluse tõttu oma lapsest ilma jääb. Vanemas eas ta kolib oma isatallu elama ning abiellub. Ta ei ole külarahva poolt soositud oma lõtvade elukommete pärast kuid peale abiellumist hakatakse temasse paremini suhtuma. Ühel päeval leiab perekoer Roosi maja juurest imiku, keda Roosi hakkab oma lapseks pidama.
 Tollel ajal jutus selliseid olukordi tihedamini ja ega keegi eriti huvi ei tundnud ka kelle imikuga tegu oli. Nii hakkaski Roosi seda last oma pojana kasvatama. Poiss oli sõnakuulmatu ning Roosi otsustas nõialt abi otsida...Rohkem ma ei reeda.

 Kiidusõnad krapsakale Ivile, kes veel nii kõrges eas kirjutab. Aitäh selle raamatu eest, läheb ka eriliste raamatute riiulisse, sest pühendus on sees.

 Ivi müüb neid käest ka 7 euroga, paar tükki vist on veel olemas. Kui sul on suur soov, võin aidata.


4. mai. 2019.a.
Vana-Rääma

SULELENNUD (vihik 5) - Suleklubi

 Pärnu eakamatel autoritel, kes kuuluvad "Suleklubi" koosseisu, on saanud valmis järjekordne raamat sarjast "Sulelennud."

 "Sulelennud" koondab endasse 20 autori luulet ja veidike ka proosat.
Selle on välja andnud Pärnu "Suleklubi."
Toimetanud: Luule Luuse
                   Aino Michelson
                   Silvi Kanošina

Kaane on kujundanud Luule Luuse

Toetajad: MTÜ Vana-Pärnu Kultuuriselts ja PÄRNU
Trükkinud Hansaprinr OÜ, www.hansaprint.ee

Autorid:

Moonika Alliku
Maie Kaha
Külli Kaing
Moonika Kägu
Maie Käpp
Ilmi Lekk
Naali Liivrand
Luule Luuse
Evi Lõhmus
Tiina Lõhmus
Aili Mets
Aino Michelson
Viiu Murulaid
Urve-Mai Männik
Aita Müürsepp
Selma Pilli
Erika Ruus
Ivi Soomre
Auli Tali
Rein Tomson

  Valdavalt koosneb raamat lembelüürilisest loodusluulest, rohkem on riimiluulet, sekka ka vabavärssi ja haikusid.

 Moonika Alliku on kirjutanud haikudest suisa neljasalmilisi luuletusi. Kahjuks on nendes kasutatud aastaaegu, mida haikude kirjutamisel ei kasuta, haiku viitab aastaajale. Ilmselt pole ta reeglitega kursis. Näide:

see kevadine
peseusülem äratab
mu elamise
          talvetuimusest,
          ja minust laps saab jälle
          imet usaldav.

 Soovitan viia ennast haiku olemusega kurssi!

Külli Kaing kasutab riimipaari liikvel-liikvel, no ei lähe mitte kohe!

Ilme Leki on selline lühine ja mulle kohati isegi meeldib, kuigi tundub, et luuletus on poolik. Toon näite:

Suvi läinud, käes on sügiskuud,
lehti värvilisi langetavad puud,
algab kõikjal tihe lehesadu,
sahinaga täites teid ja radu.

See Luule Luuse luuletus mulle meeldib:

Tunned iseennast
vähem veel kui teisi.
Ootad pikisilmi
elult huvireise.
Mõte küsib mõttelt -
samas ise vastab.
Visaduse tallanahka
kasvatavad pastlad...
Õige varsti naased
pimedusest koju,
kaasas vana tuttav
meeli köitev tuju.
Kuni olla suudad,
ole sina ise.
Ära ennast veena,
et see või teine pisem.

Ja siis meeldib mulle Aili Metsa luuletus:

OLED MU KÕRVAL

Ühel kuuvalgusest säraval ööl
tulid mu juurde,
Selene - seleniit
ning ulatasid mulle käe
tervisevete ja haldjate maale.
Oled pärlmutterläikega.
Vaimustusin sinu ilust.
Oled muistsete soolajärvede
ja merede kauge kaja.
Sind innustas Kreeka
kuninganna Selene
ja laskusid jumalikku kuuvalgusse,
et võtta ühendust
inglite ja kogu universumiga.
Sa oled uue ajastu kristall,
mis paneb su antennid
kosmosest infot saama
ja toob maale tugevat vibratsiooni.
              Sa vaata temasse täiskuu ööl
             ja ta on sinu suuremaid kaitsjaid.

 Siin on oma lugu täitsa olemas, on ka kujundid olemas. Kahjuks paljud selle raamatu luuletused on toimetamata ja lõpetamata. Neil puudub kujundus ja kompositsioon, luuletused ei loo tervikut. Aga on ka pärle. Lähen edasi.

Urve-Mai Männiku luule on mulle silma jäänud juba eelnevatest kogumikest.

SUVEÕHTU

Istun vaikselt oma aias,
naudin suve algust.
Järsku sääsk on silma kolind -
ei näe enam valgust.

Siputan ja silmi pühin.
Pisar tuleb välja.
Parem hoopis tuppa rühin,
naudin aknast ilma.

Varsti näen ma õhtupäikest,
kuivab pisar palgelt.
Päeva lõpp ja õhtu algus.
Palju veel on valgust.

 No lausa lust on sellist, riimiluulele omase rütmiga luuletust lugeda! Ilmselt on autoril ka hea muusikaline kuulmine, sest see luuletus laulab.

Aita Müürsepa luule on ka väga ladusa rütmiga.

Erika Ruus võiks oma luulega tööd teha, ausalt. No nii paigast ära. Riimipaar Teda-Teda, no ei kõlba see küll kusagile.

Ivi Soomre kirjutab vemmalvärssi, aga jälle need nõrgad riimid...mind- lind, sind-isaslind...
Samas selline lihtne ja lühike vemmalvärss on kohati armas ja ka sõnum on sees.

Sügis oma kuldses säras
meelitas meilt suve ära.
Punapõsksed õunad puul.
Koolilastel laulud suul.
Koolis käia päris tore, rumal olla oleks kole.

No nii siis! Kõike ei jõua lisada ja arvustada. Tegin seda valikuliselt.
Igal juhul au ja kiitus "Suleklubile" selle eest, et nad kenasti koos käivad, kirjutavad ja raamatuid avaldavad! Kuid neid ka poodidest osta vist ei saa, raamatul pole triipkoodi. Ilmselt teevad selle klubi liikmed rohkem neid oma jaoks, või kinkimiseks, nagu Ivi mainis. Raamatu sünd ei ole üldse odav läbu, seega...

Ivile suured ja siirad tänud selle raamatu eest! Aitäh!

Läheb ka eriliste raamatute riiulisse, sest vähemalt ühe autori pühendus on sees.

SULEKLUBI matrooni Luule Luuse luule

pühendusega...

2. mai. 2019.a.
Vana-Rääma

MAMMA JUTUTUBA - Ivi Soomre

 See armas Ivi Soomre kirjutatud lasteraamat sai loetud. Raamatus on 10 lustakat lühijuttu lastele.
Üliarmsad illustratsiooni on joonistanud Luule Luuse ja raamatu on küljendanud ning trükkinud OÜ Pilditeenused, mis minu teada asub Pärnus.

 "Mamma jututuba" saab osta vaid otse autori käest, maksab 7 eurot. Kui kellegil on selle raamatu vastu tõsisem huvi, andku mulle teada, suhtlen autoriga.

 See raamat läheb ka mu eriliste raamatute riiulisse, kuna on pühednusega. Jah, ma loen meelsasti ka lasteraamatuid ja pole ju paha kui need ka kodus olemas on. Äkki saan minagi kunagi vanaemaks, hea on ju lapselastele lugeda.

 Mõni foto ka:

pühendus..

sellised armsad illustratsioonid Luule Luuse poolt

 Ahjaa, seda raamatut raamatupoodidest te ei leia.


2. mai. 2019.a.
Vana-Rääma

Rada 150.päev

Germo istepausil...

 Täna väisasime lausa 4 Pärnu (Eesti) kirjanikku. Olgu, olgu, külas käisime ainult ühel, sest see üks nendest kolmest veel kirjutab.

 Ühtlasi on täna ka meil väike juubel, ikkagi 150. päev kepikõndimist. Iseenesest meie tänane teekond ei olnud pikk, kõigest 4 km, aga sain hommikul telefonikõne ja meid kutsuti külla, nii me teekonna Vana-Pärnusse ette võtsimegi.

 Mööda Jannseni tänavat kepikõndides möödusime majast kus elasid aastatel 1850-1863 eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen) ja tema kirjanikust tütar Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Jannsen). Maja on hetkel renoveerimisel ja taasavatakse 2020. aastal. /tegin foto ka/

 Peale Siimu silda jääb, linnapoolt minnes Haapsalu maantee äärde (Vana-Pärnusse) eesti kirjaniku Elisabeth Aspe (Nieländer) mälestuspink. Seal tegime väikese istepausi. Ta oli 19. sajandi lõpul üks tuntumaid kirjanikke.

 Kui juba jõudsime ühe tänava lõppu, kus ninasõõrmeisse hakkas mere lõhna imbuma, jõudsime külla Pärnu ühele eakamale kirjanikule Ivi Soomrele (sünd 3. sept. 1935). Tema oligi minu hommikune ärataja. Ivi on, vaatamata oma eale (saab septembris 84 aastaseks) väga produktiivne ja tegus kirjanik, kes kirjutab luulet, lühijutukesi, laulusõnu ja lastejutte. Kas sina teadsid, et Vana-Pärnul on oma hümn? Lasen fotodel kõnelda, sest plaanis sellest rõõmsameelsest inimesest kirjutada artikli. Aitäh, hea Ivi, imelise päeva eest!

 Ma naersin, et meie vahel (Iviga) on ilmselt telepaatiline side, sest eile ma just mõtlesin tema peale, lisasin isegi facebooki ajajoonele ühe foto, kus Ivi peal on, sest 2010. aastal osales ka tema Poetry Slami Pärnu eelvoorus. Ta on üldse üks aktiivsemaid "Suleklubi" liikmeid. "Suleklubi" koondab endasse Pärnu eakamad kirjanikud ning selle klubi eesotsas on kirjanik ja kuntsnik Luule Luuse. Ivi Soomre kuulub "Suleklubisse" 20 aastat.

 Ivi kinkis meile ka peotäie kopsurohu, seega on mul selle aasta esimesed ravimtaimed kuivama pandud. Kopeerin netiavarustest kopsurohu kohta:

Kopsurohuks nimetatakse taime seepärast, et juba ammustel aegadel kasutati teda rahvameditsiinis kopsuhaiguste raviks. Isegi tema ladinakeelne liiginimi “officinalis” tähendab tõlkes “apteegis ravimtaimena kasutatav”. Kuid rahvameditsiinis on tal eriti palju kasutusalasid. Ta aitab nii kopsupõletiku ja bronhiidi kui ka lihtsa köha puhul, hästi puhastab ta hingamisteed rögast, abi on saadud ka gripi korral. Nimetatud hädade puhul tuleb keeta kopsurohu maapealsest osast teed. Eriti head on õitega varretipud. Just õitsemise ajal teda kogutaksegi. Seejuures tuleb jälgida, et kogutud materjal saaks võimalikult vähe muljuda, sest muidu muutub see tumedaks ja väheväärtuslikuks. Kuivatada tuleb päikese eest varjatud kohas tuuletõmbuses kimpudena kokkuseotult. Tee jaoks võetakse kaks supilusikatäit kuivatatud taime ja valatakse peale klaas keevat vett. Pärast kümneminutilist tõmbamist juuakse ta kohe soojalt ära. Kuid kopsurohust võib teha ka vanne ja kompresse. Neid on kasutatud naha põletike ja löövete puhul. Kopsurohu raviomadused on tingitud põhiliselt temas leiduvatest limaainetest.

No ja siis veel fotogalerii:

lukustasin koduukse ja minek...

kepikõnniks valmis

mööda Jannseni tänavat...

Koidula muuseum, Pärnu, Jannseni 37

Koidula muuseum on renoveerimiseks suletud. Avatakse 2020. aastal

siin elas J.V.Jannsen aastatel 1850-1863 ja siin kasvas tema tütar Lydia

Siimu sild

Siimu sillalt vaade Sauga jõele...

Eesti kirjanik Elisabeth Aspe 1860-1927

mälestuspink kirjani Elisabeth Aspele...

mööda Haapsalu maanteed...

üks vanimaid hooneid, mis Vana-Pärnus silma jäi...kõnekas..

ja tagantvaates...

Ivi-memm teeb Germo tuju alati rõõmsaks :)

osa Ivi Soomre loomingust

sõnad Ivi Soomre. avaldatud ühes laulikus. olevat VANA-PÄRNU HÜMN

Ivi Soomre jutuke Hille Karmi koostatud raamatus "Kui vanaema väike oli"

ristiga on märgitud jutukesed mille autoriks on Ivi Soomre. ma ei mõista miks pole autorite nimesid raamatus???

selles kogumikus on 3 Ivi jutukest, kuid kahjuks pole koostaja Hille Karm autorite nimesid jutukeste juurde märkinud, on avaldanud raamatu nii nagu oleks see tema kirjutatud. ebaõiglane...

mõnus aianurgake

Ivi ja tublid

Ivi-memm ja õitsev kirsipuu

minu lemmikhoone

Germo ja Ivi-memm kiiguvad

Ivi kass Miku (Mihkel)

kopsurohi ja mingid teised lilled (mingid liiliad)

Ivi Soomre uus lastekas, lühijuttude raamat ja SULEKLUBI ühiskogumik

1. mai. 2019.a.
Vana-Rääma