Kui kallis Vennake Joel Freidrich Steinfeldt mulle reedel üllatavast uudisest teatas, et Tema saadetud pakk mulle jõudis juba Pärnusse, muutusin kärsituks, kuna ei saanud minna paki järgi. Laupäeval ka ei saanud, kuna korraldasin Pärnu kirjandusõhtut ja oli vaja ju enne kesklinna naasemist ennast lille lüüa. Pühapäev venis ka nagu närimiskumm ning täna lõpuks jõudsin postimajja. Jee!
Ülimõnus ja südantliigutav tunne on hoida käes oma lapsepõlve elava iidoli, armsa Vennakese poolt kingitud tassi (kruusi)! Ma usun, et paljudele meenuks laul "Tassike teed ja siis saabus vaikus, räägitud kõik meie jutud said..."
Ütlen ausalt, juba lapsena, kui meil köögis Vikerraadio mängis ja sealt tuli Vend Steinfeldti lugu, tekkis mulle tibutagi efekt ja ma sain justkui tiivad ning tõusin lendu. Siiani kuulan Joel Friedrichi lugusi suure armastusega. Need on nii elavad ja pühad, et isegi õigeid sõnu ei leia. Kellele meeldib elavatest klassikutest Anne Veski, kellele Ivo Linna, aga mina mäletan tõesti ennast juba pisikese plikana "fännamast" Joel Friedrich Steinfeldti laule.
Olen ilmselt süstinud selle pisiku ka Germole, sest ei möödu nädalatki, kui ta hilisõhtul meie kassettide hulgast just härra Steinfeldti kassetid üles otsib ja mängima paneb. Seega tibutagi kannan ma siiani. Võimalik, et Germogi.
 |
| Joel Friedrich Steinfeldt (foto tema ajajoonelt ning tehtud 1968. aastal fotoateljees "Viru Torn" |
Kui palju on minu käest küsitud, et kas me oleme Joel Friedrichiga õde-venda. Kuna Joel Friedrichil olid ka kunagi blondid ja lokkis juuksed ning paljud aastate eest pidasid meid lausa sarnasteks, siis las nii jääb. Minule on see vaid suur au, mu armas Vennake! Au olla nii suure Vennakese pisike õeke!
Kunagi, kui me ühel teisel saidil pidevalt suhtlesime ja Joel Friedrich sealse konto sulges, pöördusid väga paljud Tema fännid minule murelikke kirju kirjutama. Eks ma siis rahustasin nad maha.
Kui ma kunagi oma juuksed sinikasmustaks värvisin, palus kallis Vennake, et ma ennast Päikesetüdrukuks tagasi muudaksin. Muutsingi, kasvatades musta värvi juukseid roosaga välja. Ja õigesti tegin!
 |
| mina kalli Vennakesega Kuursaalis |
 |
| meie |
 |
| Kuursaali tagaruumis armsa Vennaga |
 |
| ... |
Oli vist aasta 2008 (kui ma ei eksi) kui kallis Vennake Kuursaalis esinemas käis ja sealt pärinevad ka need fotod. Need on mulle väga, väga kallid.
Täna ehib mu tasside kollektsiooni uus tass, imeline tass koos sõela, kaane ja läbi aegade erinevate teekannude logodega. Aitäh, aitäh, kallis Vennake! Kuigi ma kollektsioonitasse ei kasuta, jõin ma sellest tassist täna teed, pipamündi teed. Ehk siis oli see minu poolt justkui tassi õnnistamine ning taustaks mängis sama lugu. Olen nüüd üleni positiivset energiat täis, et liigutaks lausa mägesid paigast.
Aitäh, kallis Vennake Joel Friedrich Steinfeldt juba ainuüksi selle eest, et Sa olemas oled! Sa tegelikult vist ei kujuta ette kui Suur Laulja ja Talent Sa Eesti rahva silmis oled? Aga oled. Minu jaoks oled nii ehk naa.
Päikest ja armastust õue ja põue!
Meie Germoga kallistame Sind kõvasti, Kallis Vennake!
 |
| Venna, kalla, on ise margil ka... |
 |
| tassike kollektsiooni... |
 |
| vot nii siis ;) |
12. detsember. 2016.a.
Vana-Rääma
