AIALUULE - Lagle Suursild

Sain öösel leotud Lagle Suursilla AIALUULE, aga kuna minu käest paluti selle raamatu kohta kommmentaari ühte väljaandesse, siis ei hakka ma siia seda uuesti kirjutama vaid kopeerin. Fotod lisan oma eilsete fotode hulgast, sest Rahva Raamatust ei saa seda alla laadida. Tegelikult sain just shoki, sest Rahva Raamatus maksab see raamat juba ligi 32 eurot, mis on ikka väga-väga kõrge hind selle raamatu kohta. Aga mis seal ikka, kopeerin teksti ja loetud ta sai. 7. oktoobril sain minagi osa Lagle Suursilla AIALUULE raamatu esitlusest, kuhu sattusin tänu Facebooki reklaamile. Esitlus oli omanäoline keset tormidest ja tuultest räsivat Pärnu südalinna. Nii nagu luulegi tormab hinges ja hingest välja, selline oli ka esitluse ilmaolustik. AIALUULE kõnelebki suurel määral aias toimetmisest, aedviljadest, köögiviljadest ja enamjaolt on sõnamänguliste tekstidega, mis on natuke liiga kaootiline raamides kinni oleva riimiluule puhul. Ootaks kompaktsust, sest luule iseloom on kompaktsem. Riimiluule on ka nagu miniromaan, millel on algus, sisu ja lõpp. Siin jäävad riimid luuletusi juhtima ning sõnum, mida tahaks luulest välja lugeda, jääb õhku. Ehk siis luuletused on lõputa. Kuid sekka leidub ka mõni „pärl,“ näiteks luuletus : Ei murtudsüdant/ igapäev saa/ istutada ümber/ ei karikakrale / saa teha / aeda ümber /... Siin on see kompa olemas ja luuletus terviklik. Kõik öeldud, edasi polegi vaja minna. Ka nr 21 nummerdatud luuletus on luuletus. Samuti nr 56 all olev luuletus „FRACARIA VESCA.“ Selles on ka humoorikaid fragmente. Iga lausetest kokku pandud tekst ei klassifitseeeru luuletuseks. Algaja sõnaseadja tekstid vajavad tugevat toimetajakätt. Luule puhul ongi vaja väga head toimetajat, ei piisa üksnes grammatilisest korrektuurist. Väga määrava tähtsusega on sisutoimetaja roll. Aga võimalik, et mõni loeb meelsasti ka AIALUULE ridu. Lisaks on raamat väga hästi kujundatud ja illustratsioonid on tase omaette. Minu jaoks muudavadki selle raamatu pilkupüüdvaks illustratsioonid ning imeline kujundus, koloriitne ja sügisene, pisut igatsuslik ja maalähedane, talupoja tarkust esiletoov. Ehk siis tegu on välimuselt väga ilusa raamatuga, kuid küljenduse poolelt on puuduseks sisukord, mis peaks ühel luuleraamatul olema. Lisaks puuduvad veel leheküljenumbrid, sestap on väga raske viidata tekstidele, millest siin kirjutada soovin. Seega minupoolsed plusspuntid lähevad illustraatori kapsaaeda ja just neid imetledes võikski raamat kapsaks saada! See muidugi on muigelsui öeldud, viidates „loe kapsaks“ soovitusele tagakaanelt. Debüütluulekogumiku kohta on hind ka väga soolane, sest luuleraamat nagunii müüb vähem ning kui selle hind pürgib juba 20 euro kanti, loeb luulet endasse hngav inimene raamatu poes läbi ja jätab ostmata. Aga soovin siiski, et see raamat jõuaks lugejateni. Kokkuvõttes soovitan autoril veidike uurida luule olemust ning leida endale hea toimetaja, kes vaatab üle ka riimid. Siirad tänud meeldejääva presentatsiooni eest! 8. oktoober 2023. Vana-Rääma . Lisan siia ka Külauudiste lingi, kuhu andsin inteka Urmas Saardile. https://kylauudis.ee/2023/10/08/aialuule-parnu-tanavatel-raamatus-motetes/?fbclid=IwAR0EaFif4AXkXgEuWvXdr3DZj199q9e289ituEh2A-ckoAnimtiNQ3NTij4

Urmas Saardi artikkel Külauudistes

Raili Juss hoiab käes Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi poolt kingitud Külauudiste logoga tassi. Foto: Urmas Saard

  Tänud, hea Urmas!

Jäädvustan blogisse ka!

Kopeerin:

Kodanikuajakirjanduse selts tänab Sindi õpetajat

Emakeelepäeval tänas Eesti kodanikuajakirjanduse selts Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetajat, kes on toonud paljude õpilaste väärtuslikud kirjatööd suurema hulga lugejate ette, motiveerides nõnda õpilasi veelgi loomingulisemalt kirjutama, aga samaaegselt ka mitmekesistades Külauudiste portaali lugemise valikuid.

Külauudiste ja Sindi gümnaasiumi vaheline loominguline koostöö algas möödunud aasta lõppedes. Õpetaja Raili Juss tegi valiku oma õpilaste parimatest töödest, mis kõnetasid ka Külauudiste lugejaid. Kirjutajaks olid praegused vilistlased, kelle tööd valmisid 9. klassis 2009/2010. õppeaastal.

Sama algatusega jätkus koostöö Tartu rahu aastapäeval.

Nädalapäevad enne Eesti Vabariigi aastapäeva avaldas Külauudiste portaal seitsme põhikooliastme õpilase tööd. Õpilased avaldasid mõtteid Eesti riigist ja tänavu 180. sünnipäeva tähistavast Sindi gümnaasiumist.

Lugejatelt saadud meeldiv tagasiside lubab hea algatusega jätkata. Üheks näiteks on lugeja Margit Petersoni kirjutatud  positiivne arvustus. Soovides loominguliste mõtetega Sindi gümnaasiumiga edasi minna kinkis kodanikuajakirjanduse selts Raili Jussile suurepärase koostöömärgiks Külauudiste logoga nimelise tassi.

Urmas Saard

Otse lugeda saate SIIT!

14. märts. 2017.a.

Vana-Rääma

Urmas Saardi artikkel Külauudistes!

foto: Urmas Saard (mina)

  Olen läbi aastate armastanud lugeda Urmas Saardi artikleid, kuna tema käekiri mulle lihtsalt väga meeldib. Artiklid on alati sisukad ja nendes on midagi sellist, mida paljudes ei ole. Olen seda ka talle alati öelnud. Ja tean, et ma ei ole kohe kindlasti ainuke kes nii arvab. Pole üldse ka üllatav, et alles hiljuti valis Sindi volikogu Urmas Saardi aasta inimeseks.
  Sellest saate lugeda SIIT. Ehk siis Pärnu Postimehest.

  Nädal enne Eesti Vabariigi 99. sünnipäeva tegime Urmas Saardiga pisut koostööd. Ehk siis osalesin Sindi Gümnaasiumi laste tööde "hindamisel." Sellised asjad leivad ka alati koha minu blogis. 

Külauudistest saad ka lugeda!

Kopeerin:

Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää

Tutvudes Külauudistes avaldatud Sindi gümnaasiumi põhikooliastme õpilaste kirjatöödega, mis kõnelevad Eesti Vabariigi 99. aastapäevast ja nende kooli 180. sünnipäevast, kogesin minagi head teadasaamist, et lastes on säilinud kodumaa armastus ja soov jääda oma riigile truiks, eriti nüüd, kui paljud lahkunud kodumaalt.

Kohe esimesena kõnetas mind 7.a klassis õppiva Karmel Johansoni tekst, millest tooksin esile laulukaare alla kogunemise teema, sest see on väga eestlaslik ja armas. Ka Sindi gümnaasiumi, mis on Eesti Vabariigist vanem. Samuti on ta hoonet ja selle lähiümbrust kirjeldanud kenasti.

Oma koolist kirjutava 9. klassi õpilase Kristiina Anufrieva enim meeldinum seik on selles jutukeses Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi hommikutervitus, mis ilmselt jääb kauaks laste südamesse kajama.

9. klassi õpilase Marion Tõldsepa jutukesest jääb kajama 24. veebruar, ehk vabariigi aastapäeval Sindi raekoja ette kogunevad õpilased, kes hoiavad lipurivistusel sinimustvalgeid kandelippe. See näitab austust riigi ja oma kooli vastu.

7.a klassi õpilane Martti Šorin on kenasti statistikat uurinud ja teab, et ligemale kolmandik õpilastest jätkavad haridusteed keskkoolis. Ilmselt on tegu ajaloohuvilise noormehega kes teab ka Tartu rahust. Eriti põnev oli lugeda sellest, et Sindi gümnaasiumi vanust sümboliseerib vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja pildigalerii kooli senistest direktoritest. Mõnusalt kõnekas ja hariv tekst.

7.a klassi õpilane Sirelin Kukk ütleb armsalt, et kui poleks meie maad, poleks ka meid. Kodumaa armastust õhkub iga tema poolt kirjutatud rea vahelt. Loodan selle armastuse püsimist ja soovin, et Sirelin jääks ka tulevikus sintlaseks.

8. klassi õpilane Gettlin Kell julgustab õpilasi tulema Sindi gümnaasiumisse õppima, sest uutesse õppuritesse suhtutakse sõbralikult. Ta kõneleb vabariigi aastapäeva auks korraldavatest sündmustest, rongkäigust, uhkusest lipu hoidimsel ja austusest esivanemate vastu.

Kõige rohkem kõnetas mind 8. klassi õpilase Anette Pattiku jutuke. Sellel tüdrukul on annet kirjutamiseks ja tema tekst on kohati poeetiline. Anette on suutnud lühikese jutukesega valmis kirjutada suure romaani, mis kõneleb inimese eksistentsist, tema arengust ning armastusest meie maa, riigi ja Sindi gümnaasiumi vastu. Täiuslik ja täiskasvanulik jutuke. Aitäh!

Margit Peterson

*  Pärnakas Margit Peterson on kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Tema sulest on ilmunud luuleraamatud “Õitsvate pärnade alleel” (2011), “Avali aegadesse” (2012), “Veerekese pääl” (2013), “Külalood ehk vaaderpass” (2014), “Ööde Tütar” (2015); novellikogu “Virtuaalmees” (2015), romaanid “Segavereline” (2014), “Rist teel” (2015), lasteraamat „Petu“ (2016).

Tänud, hea Urmas!

27. veebruar. 2017.a.

Vana-Rääma

No, need emotsioonid vajavad veel blogimist...

  Ütlen kohe ära, et kõik selle blogipostituse pildid on tehtud Urmas Saardi poolt ja lisan siia ka "Külauudiste" lingi, kuskohast saate lugeda ka tema poolt kirjutatud artiklit.

  Meil oli tõesti kirev ja südamlik õhtu, siiani pole me sellest toibunud.

Aitäh, aitäh!

Ja siia KÜLAUUDISTE link.

12. veebruar 2017.a.
Vana-Rääma

Tiiu Lehiste VALGELIND

armas Elis

Helle Toomingas

Helle Toomingas

Elo Maalinn ehk Elu Kaitse

Fotogalerii:

mina ja Helle Toomingas

Tiiu Lehiste

Daivi Jõerand ja Heli Künnapas

meie

Helle Toomingas pojaga

Lea Jaanimaa

Elo Maalinn ehk Elu Kaitse ja Kaidi

mina

Heli Künnapas

Heli Künnapas

siis kui naeratus on piiratud, aga tahan kleidiga eputada, made in humana :) taustal Germo

PETU ja MAYA esitlus Pärnus, kohvikus Piano

   Täna esitlesime koos kirjanik ja lastekirjanik Lea Jaanimaaga oma lasteraamatudebüüte. Lea esitles raamatut "MAYA" ja mina raamatut "PETU."

  Esitlus kulges väga kenasti. Kohvikus oli rahvast päris palju. Hea ajakirjanik Urmas Saard, kelle artiklid ja pildid on alati elusad ja ühed minu lemmikud, oli ka kohal ning millalgi jagan teiega tema emotsiooni kirjas ja pildis. Aitäh hea Urmas, et tulla said!

  Mina tahaks ennast kuidgi eriliselt väljendada, aga sõnades seda teha ei saa. Ma usun, et see ei ole mitte igapäevane asi, kui su kunagine õpetaja tuleb su raamatuesitlusele ja ka tema emotsioon on laes ning esitab sulle umbes sellise küsimuse "kas sa Margit ise ka tead, kui hea raamatu kirjutamisega sa hakkama saanud oled?" Selline asi juhtus täna minuga....olen sõnatu. Õpetaja Antonina Lepp sõitis kohale Häädemeeste vallast, Ikla külast, kus ta elas ka siis, kui mina Metsapoole 8-kl Koolis, 1. klassis õppisin. Antonina ehk Niina ütles, et ta läks ka nii raamatu sisse, tundis, et just tema on see PETU ning tema jaoks oli tunne nagu oleks ta selle raamatu ise kirjutanud. Seda kõike oli lihtsalt nii võrratult ilus kuulda, et rõõmupisar kippus silma tulema. Aitäh, aitäh, kallis Niina! Nüüd on mul ka su telefoninumber olemas ja saame suhelda. Niina tõi mulle potialpikanni ja lausus, et ka seitsmekümnendatel oli see paljude lemmiklill. Oehh, kannan tibutagi ja tänan! Aga enne täidan ühe lubaduse. Suhtlemiseni!

  Sellega veel kõik ei lõppenud. Kuna mu raamat on kirjutatud Penu külas elamisest, siis täna tuli esitlusele ka üks Salme, kes on ka Penu külas sündinud ja kasvanud. Ma ju räägin, et üliarmas õhtu oli. Urmas jäädvustas meid kõiki ka piltidele.

  Meid küsitles Sven Kivisildnik ehk kirjarahvale lihtsalt (:)kivisildnik. Kõik sujus kenasti. Usun, et rahvas jäi ka väga rahule. Raamatute esitluse ajal jooksid dataprojektoril ka meie raamatute illustratsioonid ja külalistele pakkusime kohvi, teed, kommi ja küpsist.

  Aitäh, kallis Lea, et sellise ettepaneku tegid! Sinuga läheks luurele iga ilmaga! Kohtumiseni juba 11. veebruaril kell 17.00 kohvikus Versus!

  Lea Jaanimaa jättis mõned raamatud ka minu kätte, kirjutas autogrammi ka sisse. Kui teil on soov see endale soetada siis andke teada.

see hetk kui kunagine õpetaja usaldab su kätte oma pooliku käsikirja, et sa vaataks selle üle ja annaks nõu, et kas....uskuge, see oli üliarmas hetk.

MAYA Lealt

alpikann Antoninalt ja kobarnelk Kaidilt

 Imeline päev on õhtus, aga emotsioonid laes.
Suured tänud!

Lea Jaanimaa, (:)kivisildnik ja mina. foto: Urmas Saard

PETU ja MAYA. foto: Urmas Saard

rahvas. foto: Urmas Saard

esitlen PETUt. foto: Urmas Saard

vestlus peale esinemist. foto: Urmas Saard

kirjutan pühendusi . foto: Urmas Saard

koos lapsepõlvemaa elaniku Salmega ja õpetaja Antoninaga

koos õpetaja Antoninaga. foto: Urmas Saard

moderaator (:)kivisildnik ja kirjanik Lea Jaanimaa

Rohkem pilte näete SIIT.

Kopeerin siia ka Urmas Saardi artikli KÜLAUUDITEST:

Maya ja Petu kutsusid endast kirjutatud lugusid lugema

Lea Jaanimaa „Maya“ ja Margit Petersoni „Petu“ on mõlemale autorile esimesed lasteraamatud, mis jõudsid lugejateni möödunud aastal enne jõule.

Lea Jaanimaa ja Margit Peterson (:)kivisildniku seltsis. Foto: Urmas Saard

Neljapäeval, 12. jaanuaril veetsid Maya ja Petu koos oma loojatega meeldiva õhtupooliku kirjandushuvilise rahva seas Piano kohvikus. Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmandal korrusel kahasse Rahva Raamatuga põrandat jagav kohvik on hea kohtumispaik põnevate tegelastega tutvumiseks. Kaks naist sättisid (:)kivisildniku endi vahele istuma ja olid valmis vastama nii tema kui sügavalt pehmetes tugitoolides istuvate inimeste küsimustele.

Jaanimaa, kes oskab maailma näha läbi koera silmade

Esimesena sai vastamise õiguse pealinnast Pärnusse sõitnud Jaanimaa, kelle mõttest sündiski ühine raamatute esitlemine. Kõigepealt rääkis autor Vaikse ookeani rannikul asuvas Californias elavast kunstnikust, kellega koostöös raamat valmis. „Mina kirjutasin ja Ilona Sula jutustas minu lugusid piltideks joonistades. Me suhtlesime ainult meiliteel.“

(:)kivisildnik ütles, et „Maya“ ei ole kaugeltki Lea esimene raamat ja tegemist on vilunud kirjanikuga.

(:)kivisildniku küsimusele, kuidas ta üldse jõudis lastekirjanduse juurde, vastas Jaanimaa, et tegelikult jõudis ta lastekirjanduse juurde pärast pika teekonna läbimist. „Hakkasin „Mayat“ kirjutama kolm aastat tagasi. Mulle ei valmista mitte mingisugust vaeva olla noor poiss, tüdruk, vanamutt, mida iganes, ärimees, pätt. Aga, kuidas olla koer? Seda ma ei osanud. Kuna ma seda koera hästi tunnen ja armastan, siis tahtsin jätta meie pere koerast lastele jälje maha. Ja ühel hetkel suutsingi ma olla see koer, et luua raamatu selliselt, nagu kirjutajaks olnuks sama koer.“

(:)kivisildnik: „Ise ei ole ma julgenud kunagi lasteraamatuid kirjutada. Kui ma olin niiöelda suur laps ja palju raamatuid lugesin, siis ma lasteraamatuid peaaegu ei sallinudki. Tundus, nagu oleksid lasteraamatud kuidagi väga rumalalt kirjutatud. Kuidas on sinu suhe lastekirjandusega?“

Jaanimaa: „Mina olen pedagoogi tütar ja pidanud lugema alguses Tähekest, seejärel lasteraamatuid. Kui on ilusad pildid sees, siis võib neid kindlasti lugeda.“

(:)kivisildnik: „Värviliste piltidega raamatu tegemine on üüratult suur ja kulukas ettevõtmine. Räägi, kuidas see sul on õnnestunud?“

On vaja ema ja isa koos, / mitte raha ja asju rodus / kõige tähtsam kogu eluloos / on kasvada terves kodus

Jaanimaa: „Ei räägi (heatuju tekitav naer saalist). Ma tegin selle raamatu sellepärast, et tahtsin. Mõtlesin kõik otsast lõpuni ise välja. Tahtsin, et kaaned oleksid läikivad, mis võimaldavad šokolaadi plekke lapiga maha pesta. Tahtsin, et lehed oleksid paksud. Raamatus on ka üks tark luuletus. On vaja ema ja isa koos, / mitte raha ja asju rodus / kõige tähtsam kogu eluloos / on kasvada terves kodus.“

(:)kivisildnik: „Väga armas! Mis moodi sa kirjutad?“

Jaanimaa: „Kui kunagi on kirjanikud öelnud vestlustes, et raamat kirjutas ennast ise, siis mina vaidlesin vastu, et midagi ei kirjuta ta ise. Aga nüüd ma võtan sõnad tagasi ja ütlen, jah, ühel hetkel hakkas raamat ise kirjutama.“

Jaanimaa rääkis, et kunagi tahab ta kirjutada ka raamatu tosina lapsega perest.

„Petu“ on autori üheksas raamat

“Maya” ja “Petu”. Foto: Urmas Saard

Enne lasteraamatu trükki jõudmist on Peterson avaldanud viis luulekogumikku, kaks romaani ja novellikogu. Seda kõike viie aasta jooksul. „Petu“ raamatusse joonistas pildid Pärnumaal Koongas võrsunud, kuid nüüd Lapimaale asunud Signe Lauk, keda mõistetaval põhjusel raamatu esitlusel ei kohatud. Aga Peterson oli üllatusest ja õnnest elevil nagu väike tütarlaps ajast, kui ta istus Metsapoole omaaegse 8-kl kooli esimese klassi koolipingil. 1978. aastal oli Antonina Lepp Metsapoole koolis tema õpetaja. „Antonina on ääretult armas inimene, me polnud kohtunud üle 30 aasta ja tundsime teineteist ära paari aasta eest Metsapoole koolis, kui käisin seal raamatuid esitlemas,“ rääkis Peterson, kelle põsed õhetasid. Nüüd oli õpetaja tulnud taas oma ammuse õpilase raamatu esitlusele, kaasas potialpikann. Tänavu kaheksakümneseks saav õpetaja lausus, et ka seitsmekümnendatel oli see paljude lemmiklill. „Ta ütles küll, et võib tema nimeks Niina panna, aag’ ma usun, et kodanikunimi on kenam,“ arvas Peterson ja lisas juurde, et õppis Antonina tütre Tiina Lepaga ühes klassis.

„Ja see teine memm on Salme, kes on ka Penu külas elanud, külas kus möödus mu lapsepõlv ja mille ainetel ma „Petu“ kirjutasingi,“ rääkis mälestuste lummusesse aheldunud Peterson. Penu küla asub Pärnumaal Liivilahe ääres, mitte kaugel Läti piirist, Häädemeeste vallas. Kogu raamatu sündmustik toimubki selle väikese külakeses piires, kirjutatuna valdavalt raamatu autori enda lapsepõlve ainetel. Ka Petersonil võttis raamatu valmimine aega kolm aastat. „Kui (:)kivisildnik on öelnud, et luuletused valmivad raskemini kui romaani kirjutamine, siis mina olen kogenud, et lasteraamatu kirjutamine on veelgi raskem,“ tunnistas lõpuks raske tööga ühele poole saanud Peterson. „Raamat on tõsieluline ja kirjutatud minu elust maha.“

On vaja ema ja isa koos, / mitte raha ja asju rodus / kõige tähtsam kogu eluloos / on kasvada terves kodus

(:)kivisildnik peab peategelast väga eriliseks. „Kohe päris alguses on üks episood, kus tüdrukut kirjeldatakse umbes niimoodi, et Petu annab kõigele elu. Ka lehmakookidele, millel on nina, silmad, suu. Väga lahe tegelane. Seal on palju nägematuid ja kuulmatuid asju, mida tavapärases lasteraamatus ei leidu. Räägi, miks sa tegid teistmoodi lasteraamatu?“

Peterson: „Raamat kõneleb laste elust seitsmekümnendate aastate maal. Ise kasvasin seitsmelapselises peres noorema õena. Iga minu uus raamat on järg eelmisele. Ka sellele lasteraamatule on tulemas järg, mis jutustab Petu kooli minekust.“

„Jah, olen liigutatud hingepõhjani. Minu õpetaja tuli kaugest Ikla külast Pärnusse. Kinkis mulle enda kirjutatud teksti palvega sellele pilk peale visata. Vahva! Ka tema kirjutab.“ Näis, et Petersoni emotsioonid ei laskugi enam pilve servast madalamale. Eks selleks oli põhjustki, sest Antonina küsis: „Kas tead ka ise, kui hea raamatu oled kirjutanud“

(:)kivisildnik võrdles kahte esitletud raamatut. „Meil on siin kaks täiesti erinevat lähenemist lastekirjandusele. Üks on väga leebe, vaikne, nagu aeglase käiguga raamat. Teine lühikese tekstiga, intensiivne ja ägedam, kummaliselt erilise tegelasega.“

Külauudiseid saate lugeda SIIT.

ja täna (14. 01.2017) lasteraamatute müügiedetabeli 82. ja 83. kohal käsikäes. lasteraamatuid müügis 3028

12. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Pärnu Luulevõistlus Miss/Mister poeesia

    Sügisel panime Sveniga ((:)kivisildnik) pead kokku ja pöördusime oma ideega Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonda, Ela Tomsoni jutule. Oleme mõlemad ihu ja hingega luule maailmas sees, võtsime kohustuseks korraldada kohalik luulevõistlus. Saime selle tarvis pisut toetust, kuid paraku saavad luulevõisluses osaleda vaid Pärnu linna poeedid ja poetessid, kuna linn andis raha ja maakonda (ning teisi maakondi) pole lubatud kaasata.

  Meil on ka kodulehekülg. Seda saate aeg-ajalt piiluda SIIT.

Artikkel Pärnu Postimehes.
Artikkel Külauudistes

  Ootame aktiivset osavõttu ja armas oleks, kui info jõuaks ka kõikidesse Pärnu koolidesse.

Reeglid (mille leiad ka kodukalt) on järgmised:

Algab luulevõistluse „Miss poeesia/Mister poeesia 2016”

Pärnu loovisikute ühing MTÜ kuulutab välja luulevõistluse „Miss poeesia/Mister poeesia 2016”, võistlust toetab Pärnu linn. Võistlus on ainult Pärnu autoritele, võisteldakse kolmes vanusekategoorias, igas vanusekategoorias valitakse kuus nominenti (kolm+kolm) ja nendest selgitab kogenud poeetidest koosnev žürii kaks võitjat – Miss poeesia ja Mister poeesia.

Zürii esimees on (:)kivisildnik, žürii liikmed on luule alal kogenud eksperdid, juhuslikke inimesi ja niisama tuntud nägusid luule üle otsustama ei lasta, see on kindel. Taoline suhtumine on luulevõistluste puhul haruldane, kasutage võimalust, pädev ekspertiis on teie teenistuses. Võistlust korraldavad Margit Peterson ja (:)kivisildnik.

Luulet hinnatakse eri vanusegruppides, sest tekstiloome võimekus on erinev, meeste ja naiste luulet hinnatakse eraldi, sest üldjuhul kalduvad ilusad ja lüürilised naisteluuletused lämmatama vabamat ja jõulisemat meesteluulet, nii see asjatundmatute žüriide puhul tihti juhtub, sellel võistlusel on kõigil võimalus, kedagi ei diskrimineerita talle looduse poolt antud aju omapära tõttu. Mõistame, saame aru, ei lähtu eelarvamustest.

Võitjatel on meeldiv võimalus oma teosed auhinnatseremoonial ette kanda.

Võistlustööd saata 30. aprilliks meiliaadressil: poeesia@mail.ee
Võitjad kuulutatakse välja 14. Mail kell 17.00 Kohvik Versuses.

Võistluse reglement

Võistlus on Pärnus elavatele autoritele.
Võistlustööd saata tekstifailina, võistlustöö algusesse märkida oma nimi, vanus ja elukoht ning meiliaadress.
Võistlustöö maht on minimaalselt 30 rida ja maksimaalselt 60 rida, mitu luuletust mahutate 30-60 rea sisse on teie vaba valik, kui teil on mitu luuletust, eristage nad pealkirjadega, pealkirja puudumisel kasutage pealkirja asemel ***.
Tekstile ei tohi lisada fotosid, joonistusi ega muid illustreerivaid materjale.
Loetamatuid ilukirjafonte ei ole lubatud kasutada – see ei ole siin kommikarbi kaanekujunduste võistlus.
Joondage tekst lehekülje vasakule küljele, ärge kasutage põhjendamatult suurtähti, kirjutage mustaga valgele – tehke kõik selleks, et tekst näeks välja normaalne, tavaline ja lihtsalt loetav – žüriis on inimesed, neid ei ole vaja kõikvõimalike jõledustega piinata.
Saatke ainult tekstifaile, ei mingeid helifaile, videofaile ega teksti pildifailina.
Luuletustes hinnatakse eelkõige kujundit ja kompositsiooni, luuletuse omapära, jõulisust ja terviklikkust.

Seda blogi võib jagada ka Facebookis!

Head luuletamist!

Korraldajad (:)kivisildnik ja Margit Peterson

7. aprill. 2016.a.

Vana-Rääma

Kirjandusõhtu Pärnus

    Reedel, 25. märtsil leidis Pärnus, kohvikus Versus, aset järjekordne kirjandusõhtu.
Sellel õhtul tutvustasid oma ahjusooje raamatuid Piret Bristol, Margo Vaino ja Billeneeve.
Muusikat tegi Eesti parim bluusilaulja  Papa Alari Janson ja õhtut juhtis järjekordselt (:)kivisildnik. Oma tegemistest rääkisid Siiri Metsamägi ja Jaak Känd. Koostöö Sveniga meil jätkub. Juba neljapäeval oleme koos Rääma põhikoolis toimuval Juhan Liivi luulelugemise võistlustel, 23. aprillil Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes ja järgmine kirjandusõhtu toimub juba vähem, kui kahe nädala pärast Versuses, kuid tollel päeval saame kokku juba kell 16.00, sest siis algab Poetry Slämi Pärnu eelvoor, ehk Prõmm, mille tingimused on järgmised:

1) esineda soovijad registreerivad end eelnevalt 
e-mailitsi jaakkand88@hotmail.com või telefonil 56468316 või FB-sõnumiga Jaak Känd või FB-lehel Pärnu Slämm 2016
2) loosiga valitakse esinemisjärjekord
3) tingimuseks on, et esitatav peab olema:
a) esitaja enda looming, mis pole trükituna ilmunud (küll võib olla kirjas FB mõnes luulekogukonnas)
b) esitamisel ei tohi kasutada abivahendeid (aksessuaarid või muusikainstrumendid)
c) esitaja ei tohi kasutada kostüümi ega teatrigrimmi
4) igale esinejale on esinemiseks 3 minutit, mis algab hetkest, kui ilmutakse lavale; selle aja jooksul võidakse esitada mistahes arvul tekste
5) 1. voorus hindavad esinejaid publikužürii ja Tarkade Klubi järgmiselt:
a) publiku hulgast valitakse vähemalt 4 hindajate seltskonda (igas 2-5 inimest)
b) laudkondadele antakse lehed numbritega 1-10, mida nad peavad kasutama esinejaid hinnates vahetult pärast esinemist
c) iga kord võetakse maha kõige kõrgem ja kõige madalam hinne; nt kui antakse hinded 3-5-5-7-7, siis mahaarvamisele lähevad 3 ja üks 7 ehk esineja saab 17:3 = 5,67 punkti
d) nendele lisatakse Tarkade Klubi hinne (10-palli süsteemis)
e) ajaületamise eest võetakse tulemusest maha 0,5 p. (ajaületus 10-29 sekundit), 1 p. (ajaületus 30-44 sekundit), 1,5 p. (ajaületus 45-59 sekundit), jne.); 10 sekundit enne 3 minuti täissaamist antakse sellest esinejale märku; samuti võetakse punkte maha, kui esinemine liiga lühike – maha 0,5 p. (kui esinemise pikkus 2.29 või vähem)
6) finaali pääseb 3 parema punktisumma kogunud slämmijat; kui pingereas toimub 3.-4. (2.-4. või 3.-5.) koha jagamine, osalevad kõik finaalis
7) finalistid loevad veel igaüks 2-3 minuti jooksul midagi enda loomingust
8) võitjate järjekord otsustatakse finaalis publiku aplausi tugevuse järgi ja seda teeb õhtujuht, vajadusel küsib ta arvamust Tarkade Klubilt
9) KÕIGE TÄHTSAM: kui publikumi on liiga vähe, siis hindab Tarkade Klubi
10) Pärnu Sämmi õhtujuht on Jaak Eamets
11) kaks võitjat pääsevad osalema vabariiklikus ’Poetry Slam’i finaalis mai lõpus festivalil HeadRead
12) hääde sponsorite leidmisel jagatakse auhindu.

Plakat näeb välja selline ja üritse lehe leiate facebookist ja SIIT. 

Ürituse kirjandusõhtu kohta teen facebooki lähipäevil. Tarkade klubisse kuulume koos (:)kivisildnikuga ja üks kolmas liige on veel, aga praegu ma veel ei saa avalikustada.

  Jaanuaris kolisime kirjandusõhtutega kohvikusse Versus ja sellest hetkest on ja jääb õhtujuhiks (:)kivisildnik, ning need kes soovivad oma raamatuid esitleda, võtku minuga ühendust kohe, sest hiljem võib hilja olla, kuna Sven tahab küsimuste esitamiseks tutvuda autorite ja nende esitlusele tulevate raamatutega.

  Lisan nüüd siia ka fotogalerii kirjadnusõhtust. Fotode autor on Urmas Saard. Album on olemas ka minu facebookilehel ja näha saate SIIT.

 Urmas Saard kirjutas sellest ka Külauudistes

Tänud kõikidele tulemast, olemast ja nautimast!

(:)kivisildnik on fantastiline õhtujuht ja kaaskorraldaja uuest aastat

Reiu Tüür, Piret Bristol, Billeneeve, mina, (:)kivisilndnik, Margo Vaino ja Siiri Metsamägi

Siiri Metsamägi, kes rääkis kirjandusõhtul oma tegemistest, olen Nurrikute autor ja müüb Versuses kirjandusõhtul autorite raamatuid, mida saab sealt soodsalt osta iga päev

Margo Vaino

Billeneeve

Margo Vaino

kunstnikud Janno Bergmann ja Ena Kõrv

õhtujuht ja minu parem käsi (:)kivisildnik

Billeneeve

Piret Bristol

Alari Papa Janson