Täna kell 17.00 esitlesid Pärnus, Rahva Raamatu kohvikus Piano oma romaane Heli Künnapas ja Karina Louisa Puht. Sõbralik ja soe õhkkond valitses kogu tunni kestel, peale mida jagasid kirjanikud autogramme ja soovijad said endale soodsamalt raamatuid osta.
Karina Louisa kirjutab oma teist romaani, kriminulli, millest ei puudu tänapäeva meelemürgid ja kuritegevus. Rõõm oli kuulda, et noorkirjanik on kirjutamisele truuks jäänud. Täna esitletud raamat oli tema debüütromaani "Võidetud tüdruk" kordustrükk, mille andis välja Heli kirjastus, eesotsas Heli Künnapasega. See oli esimene teise autori raamat mille Heli kirjastas. Olgu mainitud, et esmatrüki andis välja kirjastus Hea Tegu umbes pool aastat tagasi ja see müüdi kuu ajaga läbi. Raamat kõneleb armastusest, kirest ja kiiretest autodest läbi ameerikaliku maailmavaate. Tubli, Karina Louisa ja kõrget lendu!
 |
| Karina Louisa Puht "Võidetud tüdruk" |
Heli Künnapas esitles oma kuuendat raamatut. Tema sulest on eelnevalt ilmunud noorteromaan "Lõpupidu," romaan "Homme on ka päev," noorteromaan "Tristan," elulooraamat "Minu ilus elu maal," romaan "Tähtajaline elu 1" (kirjutab hetkel järge) ning tänane, noorteromaan "Ütlemata sõnad". 2 viimast raamatut on Heli oma kirjastuse kaudu välja andnud.
 |
| päevakangelased |
 |
| Heli lausub ütlemata sõnu... |
Millest "Ütlemata sõnad" kõneleb? Sellest teen lühikokkuvõtte siis, kui taas lugemishullus peale vajub. Igal juhul võin julgelt ütelda, et tegu on tema ühe parima raamatuga. Aga kas see on minu jaoks kõige lemmikum? Haaa, ei kergita ma veel midagi saladuseloori...Ühesõnaga minge nüüd vutt-vutt poodidesse ja soetage endale need raamatud! Mingil määral on need raamatud isegi saranased, mõlemad noortekad, kuid sobivad ideaalselt lugeda ka täiskasvanutele.
Mõnes mõttes oli väga hull päev. Esiteks Heli oli poolhääletu, Karina Louisa poolpalavikus ja mina, kui kuulaja, poolpõrunud, seda otseses mõttes. Loodan, et minu blogi loeb ka abivalmis ja heatahtlik härra
Rein Laos, kes mulle kiiresti appi tõttas ja asju riiulitesse tagasi panema hakkas, kui ma Piano kohvikus riidenagi (jalaga) taha komistasin ja nägu ees vastu põrandat potsatasin. Jäi ta seal tänamata, sest ma ei olnud sellest põrutusest päris mina ise. Jääb loota vaid, et mu põsesarn ja põlv siniseks ei lähe, sest valu need teevad. Aga peavalust sain lahti juba. Päris naljakas vaatepilt võis olla, kui tagant järgi mõelda, aga samas...mis oleks saanud siis, kui oleks komistanud minust poole vanem inimene? Ohh, ei taha mõeldagi...Hetkel pean olema tänulik, et mul liiga palju polstrit peal on ja kohvikus mistra maas on, vastasel korral oleks...Jalutasime koos klassiõega lifti ja kõrvu jäid kajama härra Laose sõnad;" ma olen juba ammu mõelnud, et see riidenagi on vale koha peal..."
Ja, no ei saa ma ju ka oma teisele romaanile jätta reklaami tegemata. Armsa Karina Louisa ema ostis mu romaani "Rist teel" ning Rahva Raamatusse jäi veel vaid 1 raamat. Soovijad-kiirustage!
Tänud imelise esitluse eest, tüdrukud!
 |
| Louisa emme minu romaaniga |
****************
Hommikul panin kortslehed juba purki, kuna need ravimtaimed kuivavad põhimõtteliselt 24 tunniga ära. Jälle üks purk talvevaru juures!
****
Kurb on see, et sellel kuul saab mul haigla vahet joostud juba 2 kuud. Eelmisel nädalal nad ütlesid, et pean nüüd vaid korra nädalas sidumas käima, kuid esmaspäeval arvati, et ikka kaks korda tuleb käia. Nii ma siis nüüd neljapäeval taas siduma suundun. Kurb on ka see, et nad teevad mulle ikka pigistades sellist valu, et koju jõudes ma lausa kukun voodisse. On see normaalne? Minu andmetel ei tohi peast ega pead üldse tugevasti vajutada...Ateroom küll enam põletuikuline ei ole, kuid putru ajab endiselt välja ning seda sidudes sealt välja ka pigistatakse. Vabandan, kui ma sidumispäevadel ei ole mina ise, sest koju tulles võtan kange valuvaigisti ja poen põhku.
*********
Ja täna sai endale nägu pähe joonistada lastud, seda kulmude näol "Helle & Heleni" (Hommiku tn) salongis, Kati käe all. Tänud!
7. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
