Mina ja ajakirjad läbi aegade...

   Eile lappasin ajakirju, kus läbi aastate on kas avaldatud mu loomingut või on kirjutatud minust artikleid. Kevad on ju ja suur koristus on käsil. Vanemad ajakirjad panin nn arhiivi, kuid need, millega on "isiklik suhe" asetasin aukohale, oma uuele lauale.

  Tegelikult mul kahjuks kõiki säilinud ei ole. Laenasin kunagi sõbrannele mingi portsu ja need jäid kahjuks kaduma. Aga ligi 30 ajakirja on säilinud ja kõige vanem neist on aastast 2009, kui armas Hille Kõrgesaar kirjutas minust ja Germost artikli ajakirjale NAISTELEHT.

mina ja Germo. foto: Urmas Luik

Germo

mina ja Germo aastal 2009. foto: Urmas Luik

 Tegelikult Hille pidi minuga lausa 2 aastat vaeva nägema,enne, kui nõustusin intekat andma. Ja lõppeks ma üldse ei kahetsenud, sest samal päeval tutvusin ka temaga, armsa ja kena inimesega.

mina ja Kati

Indira, mina, Aleksander

Jaan Sööt, Heli Vahing ja Rain Simmul

  Siin on minust kirjutatud artikkel pildis. See ilmus aprillis, 2013 aastal ajakirjas EESTI NAINE ja selle loo autoriks on armas Kati Saara Vatmann. Oli imeline päev Pärnus. See lõppes Ammende villas, kus koos Kati, ta tütre Indira ja poja Aleksandriga Heli Vahingut, Rain Simmulit ja Jaan Sööti kuulamas-vaatamas käisime. Pildid on tehtud 7. augustil 2012. aastal.

EESTI NAINE 2013

  2015. setembris kirjutas armas Anne-Mari Alver minust loo ajakirjas MÜSTILISED LOOD. Aitäh! Tänaseks teen ka selle ajakirjaga koostööd ja juba juuni numbris saate ühte minu kirjutatud artiklit sealt lugeda.

Müstilised lood

septermber 2015. Müstilised lood

  Ajakirja LEMMIK olen tänaseks kirjutanud vaid ühe loo. Kui kellelegi on eriline lemmikloom, kellest võiks kirjutada, siis andku mulle teada. Teeks seda suurima hea meelega.

  Ilmselt juuli kuus lisandub nendele ajakirjadel veel üks, millega koostööd tegema hakkan. Aga sellest räägin siis, kui õige aeg. Mulle väga meeldib kirjutada ka artikleid, kuigi selle nimel kannatavad mu ilukirjanduslikud teosed, aga vaheldust on vaja. Igale asjale on oma aeg ja koht.

  Kõik väljakutsed on oodatud! Teen oma tööd ikka huviga ja kirega. Esiteks on see väga põnev ja teiseks unistasin ma juba koolis ajalehtede või ajakirjadega koostöö tegemisest. Tollel ajal olime me ju kohustatud lugema ajalehte SÄDE, ning ma kujutasin vaimusilmas ette, et seal ilmub ka mõni minu artikkel. Toona jäi julgusest puudu, aga täna olen julge :)

uus heleroheline leht Monsteral

  Nüüd veel toalilledest. Need kasvavad mühinal. Monsteral sündis juba uus leheke, kuigi ta pole veel kuud aegagi potimullas olnud. Ka teised lilled kasvavad kenasti. Kastan neid kindlatel päevadel ja hetkel on selleks pühapäev. Kui ilmad lähevad soojemaks, kastan kolmapäeviti ja pühapäeviti. Kastmine on ju omaette rituaal, siis ma paitan lilli ja kõnelen nendega. Lapsukesed mul ju :)



22.mai. 2016.a.
Vana-Rääma


 

Sõbrad, ma ei ole kusagile kadunud!

Germo ja Kellu maja juures

   Nagu näete, Germo ja Kellu naudivad värsket õhku.
Tegelikult ootas mind armas üllatus, fb-d avades. Armas kiri ootas ja selle kirjutaja lubas lahkelt seda ka siin blogida. Sellised kirjad on siirad ja armsad. Siin ta on:

  Hea Margit, kus su uued blogid on? Mu tänane hommikukohv oli nagu ilma suhkruta sest polnud midagi uut lugeda. Olen kõik su tekstid läbi lugenud ja nii palju häid ideid saanud, teinud su retseptide järgi süüa ja ostnud su raamatutue soovituste järgi raamatuid. Ära siis sõpru unusta ja kirjuta ikka edasi. Päikest!
L.

*************************************

Blogimise suhtes on nii, vahel näen, et fb-s on blogipostituse all näiteks 20 laiki ja bloggerisse vaadates näitab, et loetud on vaid murdosa sellest, näiteks 8- 12 korda. Sõbrad, laikimine ei ole kohustuslik, kui pole blogipostitust läbi lugenud :) Ega ma ei pahanda, aga armas oleks, kui ikka fb ajajoonel oleva lingi avate ja loete. Parimatel päevadel loetakse lausa 1000 korda mu blogi(mi)si.

Eriti huvitab inimesi minu perega seotud teema, suuremal määral postitused, milles kirjutan Germost ja kodust üldises mõttes. Aga kui ma kord blogijaks olen hakanud, siis leiabki siit igasugust materjali ja kui ma juba avalikult jagan, siis olen selle enda jaoks läbi mõtelnud ja sobivaks tunnistanud.

Omast arust olen ma just vimastel päevadel netimaailmas väga aktiivne olnud, sest olen kodurežiimil, otseses mõttes. Sõber veekeetja otsustas sõbrapäeval endast kuuma vee mu jalale poetada ja nüüd ma siis lakun haavu. Täna on esimene päev, kui jalg enam ei valuta ja haige koht kannatab ka puudutused välja. Muidu ikka, peaaegu iga päev olen sunnitud valuvaigistit võtma, sest lisaks jalale valutab ka pea. Pikali asendis on kõige hullem, siis nahk kisub ja kipitab, kuid tänaseks on ka see leevenenud. Nahk koorub ja ravimiseks kasutan naturaalset aaloed, naabrinaine tõi. Pigistan aaloest mahla välja ja määrin sellega, kipitab küll, aga ravib ka. Vana, tuntud, teatud ravimisviis.

Minu haav ei kannata vastu minemist ja umbsust, seega sidemeid mul ümber ei ole, ega pikki pükse ma kanda ei saa, kuid poodi lippamiseks olen ajutiselt pidanud, seelikus ju ei lähe veel, nii suvi veel ei ole. Seoses selle ebameeldiva insidendiga jäi mul eile käimata ka Kati- Saara Vatmanni "Täisringi" etendus ja raamatuesitlus, ning veel toimus Pärnus kahe raamatu esitlus.

Muidu on kõik endiselt hästi, näpud sügelevad heegeldamise järgi ja kusagil kaugustes kipitab häärberi teema, ehk poetan millalgi mõne uue peatüki, näis. 

ühepajatoit

Ja loomulikult lisaks kütmisele teen ma iga päev ka süüa. Siin ta on, tänane menüü- ühepajatoit! Head isu!


19.02.2016.a.
Vana- Rääma

Jeee! Mul on 7 tütart!

minu 7. raamat (2. romaan) RIST TEEL jõudis koju!

Minu romaan RIST TEEL on pehmelt üteldes „nõiaromaan“. Nii kaua kui ennast mäletan, mäletan ka ema kaarte ladumas ja vanavanema ravitsemas taimedega. Kõik see millest romaan kõneleb on minu elu loomulik osa. Tänaseks tegelen küll veel vaid numeroloogiliste tabelite koostamisega ja eluaseme energeetika puhastamisega. Aga oma teadmisi maagia- ja ravitsemistvallast põimisin ma hea meelega siia raamatusse. Mõnes mõttes on see isegi esmaabi raamat. Aga kirjutasin teamised ilukirjanduslikku teosesse ja selline ta sai. Minu raamatu on illustreerinud mu sõbranne tütar Ariel Marksalu kes on ka kõrge vaimsusega ja istus tihti juba lapsena meiega koos lõkkeõhtutel ja huvitus „nõiamaailmast“. Tema illustratsioonid on lausa vajalikud, kuna ta oskab väga hästi teemasse minna ja näiteks joonistada kaitsenukke jne...

Olen kunagi käinud ka järgmistel kursustel: feng shui, shamabala, reisik, numeroloogia, bioenergeetika, shamanism, ja paljud teised esoteerilised kursused. Oman selle kohta ka paberit.

Suhtlesin kunagi hästi tänaseks manalateed läinud nõia Riho Ammeriga, kelle ema oli tuntud nõid Marta Ammer ja isapoolne vanaema Äksi nõid Hermiine Jürgens. Olin üks paarist väljavalitust kellele Riho oma teadmised ja praktika andis. Koos sai kunagi seda kõike ka praktiseeritud. Usun, et Riho on sealpool rahul sellega millega hetkel tegelen. Oli meil ju kunagi soov ühine raamat välja anda, aga ta läks...

Minu loomingut on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades läbi aastate. Lisan siia nüüd raamatute pealkirjad kus on neid avaldatud ja ka oma raamatute pealkirjad ja ilmumise ajad.

Ühiskogumikud (luule):

1.„Luulekevad“ (2000.a.)

2.“Luulekevad“ (2001.a.)

3.„Pärnu Romanss“ (2001.a.)

4.“Luulekevad“ (2002.a.)

5.“Kuldne Kaseleht“ (2002.a.)

6.“Luulekevad“ (2003.a.)

7.“Kuldne Kaseleht“ (2003.a.)

8.“Luulekevad“ (2004.a.)

9.“Luulekevad“ (2005.a.)

10.“Luulekevad“ (2006.a.)

11.“Kuldne Kaseleht“ (2006.a.)

12.“Kuldne Kaseleht“ (2007.a.)

13.“Luulekevad“ (2008.a.)

14.“Luulekevad“ (2009.a.)

15.“Kuldne Kaseleht“ (2009.a.)

16.“Luulekeelselt- luulemeelselt“ (2009.a.)

17.“Luulekevad“ (2010.a.)

18.“Kuldne Kaseleht“ (2010.a.)

19.“Luulekevad“ (2011.a.)

20.“Kuldne Kaseleht“ (2011.a.)

21.“Luulekevad“ (2012.a.)

22.“Sõnaga Näkku“ (2012.a.)- olin koostaja

23.“Kuldne Kaseleht“ (2012.a.)

24.“Luulekevad“ (2013.a.)

25.“Kuldne Kaseleht“ (2013.a.)

26.“Evalate Surnute Antoloogia“ (2014.a.)

27.“Pärnu Kirjarahva Antoloogia“ (2014.a.)- olin koostaja

Minu sulest ilmunud luuleraamatud:

1.“Õitsvate pärnade alleel“ (2011.a.)- kirjastus HEA TEGU

2.“Avali Aegadesse“ (2012.a.)- kirjastus HEA TEGU

3.“Veerekese Pääl“ (2013.a.)- kirjastus HEA TEGU

4.“Külalood ehk Vaaderpass“ (2014.a.)- kirjastus JUMALIKU ILMUTUSED

Minu romaan:

1.„Segavereline“ (2014.a.)- kirjastus HEA TEGU

2. "Rist teel" (2015.a.)-kirjastus FANTAASIA

Minu novellikogu:

Romaan "RIST TEEL"

1.„Virtuaalmees“ (2015.a.)- kirjastus KENTAUR

   Seega on mul tänaseks sündinud päris oma 7 tütart :)

Kati Saara Vatmann kirjutab järelsõna:

Margiti risti teedel

ja ristiteedel juhtus sama, mis meie kõigiga. Ta koges ja õppis, katsetas

ja eksis, sai teada – ja tunneb nüüd tungi õpitut-kogetut teistega

jagada. Margiti teadmiste ja avastustega sündis see, mis pidigi, kui

tegemist on andeka, sõnatundliku ja sensitiivse kirjanikuga – romaan.

Selles teoses kui Sündmuses on kõike hästi palju. Just hästi,

mitte halvasti palju. Elukogenud eriline emand põimib teadmised

rannarahva hülgerasvateadusest, Kirliani meetodil aura pildistamisest

ja ruumide süvapuhastamisest Veimari kasvamise ja arenemise looga.

Maag ja müstik teab, kuidas pihlaka ja paju ristidega ümber käia,

mida lahkunud vanaisa maise ja vaimse pärandiga peale hakata, kuidas

hingesugulase migreeni tohterdada. Margit aga teab, kes Veimar ja

kaksikleek Mareia teineteisele tegelikult on.

Põneva seiklusloo igas taskus on õpetusi ravimtaimede korjamisest,

naiseks olemise kunstist, elukoodi ja elu pühadusest, külmaks

töörobotiks muteerumise tagamaadest. Margiti rist teel lubab mängeldes

ühendada hooruse ja Osho, tantrismi ja Mercedese, segavereliste

Shiva mantrad ja Silva meetodi, verivorstid, samaka ja visuaalkingitused.

Me teame, mis on Himaalaja sool, nüüd saame ka teada,

kuidas selle ümber kodune altar luua. Samuti selgub, mida ühist on

UFOdel ja kaaniravil, Tiibetil ja jalaseenel, Downi tõvel ja kaduneljapäeval.

Kas teie teate kindlalt, et teie isa ikka on teie isa, et teid pole

sünnitusmajas segamini aetud või et teil pole kusagil kaksikõde-venda?

Ei või iial teada. Me keegi ei tea, kas oskame oma elukoodist

määratud Teel nii arukalt püsida, et roolijotana puus ei lõpeta või soomedesse raharallile ei eksi. Või saame hoopis tsölibaadi ja meditatsiooni,

mõtluse ja loomingu kaudu geniaalseks pühakuks? Oma risti

ja püsti teedel tänasesse jõudnud Margit jagab ja õpetab, kuidas. Või

siis mitte.

KATI SAARA VATMANN

_______________________________________________________________

Ja siia ka kõigi mu 7 tütrekese ühispilt! :)

kõik mu 7 tütart! :)

Ja siia ka väike katkend mu uue romaani esimesest peatükist:

1. peatükk

Veimar suunati pärast tehnikumi lõpetamist ühte ääremaa sovhoosi

agronoomiks. Rannikukülla, kus sadamad on tulvil kaluripaatidest

ja süüakse hülgeliha nagu Kihnuski. Sellest tehakse

niisuguseid roogasid, mis iga gurmaanigi ära petavad.

Pealegi on hülgerasva kasutatud aegade algusest saadik

rahvameditsiinis medikamendina, just paistetuste ja külmast

võetud jäsemete raviks. Rannarahvas armastab ka palkmaju

hülgerasvaga sisse määrida. See pidavat pikendama hoone

eluiga, hoidma kurja silma ja kaitsma tuulte eest. Hülgerasvast

valmistatakse küla kirikule küünlaid, pühitsetakse need sisse ja

põletatakse kas armulaual või hingedepäeval ranna ääres – siis

pidavat mererüppe jäänud hinged külastama kodu, tooma sinna

õnnistust ja kaitset.

Just augusti teisel poolel kasvas küla iive märgatavalt. Ja

ühel müstilisel aastal, augusti kolmeteistkümnendamal päeval,

sündis viiekümne elanikuga külla lausa kolmteist ilmakodanikku.

Nende ühist sünnipäevapidu hakati ühiselt pidama vanas

paadikuuris. Sellel päeval ja selles külas sündinud ilmakodanikke

kutsutakse veel tänapäevalgi Kuraditosinateks. Kas kuupäeva

või kodanike arvu järgi, seda mõelgu igaüks ise välja. Igal juhul

kolmeteistkümnendal augustil pidutses kogu küla, kaasa arvatud

Veimar, kes kiiresti omaks võeti ja oli samuti samal päeval

sündinud, kuigi teises kohas ja teisel ajal. Nimelt oli Veimar pärit

Setomaalt.

17. juuli. 2015.a

Mai