Kuvatud on postitused sildiga Kristina Reineller. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kristina Reineller. Kuva kõik postitused

neljapäev, 6. aprill 2017

Ma jõudsin koju!


  Minu (ja Kristina) sõpradel oli fb vahendusel võimalik minu sündi jälgida. Just minu sündi sest see olen 100% mina. Nüüd, kui ma koju jõudsin, veendusin selles ise. Mitte, et ma varem kahelnud oleksin. Aga kunstnik Kristina Reinelleri sõnad pidasid vett, et otse maale (või taevasse) vaadates olen see täitsa mina. Olengi. Olen siiralt tänulik selle imelise töö eest, armas Kristina!

 Ärkasin täna enne lõunat alles, kuna magama jäin alles veerand kuuest. Olin Kiiri Saare TUULEMÜÜJA TÜTRE lummuses ja ei saanud raamatut käest. Olgu öeldud, et tegemist on jutu- ja novellikoguga. Novellikogusid on tegelikult põnev lugeda, need reeglina distsiplineerivad, sest üle paari loo endasse ahmida ei saa, sest tahaks tükk aega olla loo lummuses. Aga minu möödunud öös puudus just distsipliin. Kui üritasin magama jääda, hakkasid lood sündima ja inspiratsiooniallikaks oli just see raamat. Oi, Kiiri, tekitad unetust!

  Ja tegelikult see lõunane ärkamine väga paha polnudki. Kohe tuli Eve kohvitama ja siis jõudsid ka maalid. Kuid väljas on lausa soe suvi ja nüüd läheme Germoga jalutama, sest patt on toas olla. Ja kui keegi vabatahtlik tunneb, et ta selle aja sees soovib meie elamist koristama tulla, siis andku teada .

 Mõnusa päeva mõnus algus!

järgmisel korral näitan teile neid maale siis kui nad on raamituna seinal...

Armastan!


6. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 2. aprill 2017

Kirju nädal jõudis finišisse...

Marco Tasane

  Nagu ma juba maininud olen, oli see nädal väga eriline ja sündmusterohke. Kohati isegi väsitav, aga mõnusalt väsitav. Kuigi ühe saatesõna kirjutamine on alles pooleli, loodan, et saan lähiajal ka sellega ühele poole, kuna üks (uudis!)raamat tahab trükki minna.

  Eile sain oma romaanile "Rist teel" mõnusa tagasiside(me) ning see lausa vajab blogisse jäädvustamist Olgu siis taas mainitud, et see romaan on sihtgrupile kirjutatud, sest mitte igaüks ei loe ulmesugemetega romaani, mis kõneleb ravitsemisest, esoteerikast jne...Muidugi toimub ka selles aktiivne külaelu, kus nii mõnigi keerab ära ja nii mõnegi tegelase koksasin maha. Aga seda saate ise lugeda, kuna raamatukogudes on ta ka täitsa olemas, poodides ka veel. Minu käest enam ei saa. Aga nüüd siis Rein Savi arvamus:

Rein Savi
No nii! Nüüd siis olen lõpetamas raamatut "Ristteel". Omapärane lugu! Tõepoolest, soovitan lugeda. Kuigi stiililt mitte minule omane, üldsegi. Kuid erinevused rikastavadki. Igaljuhul! Kust sa küll Margit neid šamaanitarkusi nii palju, nii pagana palju, oled kokku saanud? Üht-teist uut oli minugi jaoks sealt terakesi noppida küll! Kuigi, ega ma jah, ennast eriliseks asjatundjaks ei peagi selles vallas. Aga üldist tunnetust taoliste mõtteviisidega - jah siin on samased arusaamad maailma pildis minulgi. Kuigi oleks tahtnud vahel hüüda mõnelegi tegelasele seal: "Oota, pea kinni! Ära tee lollusi! Sest see tee, kuhu lähed pole ju üldsegi sinu tee!" Aga - kui palju me isegi nii mõnigi kord oleme sattunud valele rajale. Õnn on, kui märkame veel õigel ajal rada vahetada! Ja kui ei - siis noh, ongi see meie järjekordne kogemus, mida oleme tulnud kogema. Siin klassiruumis, mille nimi emake Gaia. Niisiis, Margit Peterson ja "Ristteel"! See raamat pole kindlasti kõigile meeltmööda. Aga - ei peagi olema. Kelle juurde see tuleb, siis ongi see just õige! Mina oleks muidugi seda lugu kirjutanud hoopis teistmoodi. Ka see on õige, et sina just nii ennast väljendasid! Tuult sulle purjedesse, ehk sulepeasse, ehk küll õigemini klaviatuuri klahvidesse! Edasi Kentuki poisid!
*****************************************'

 Eilne naljapäev ei olnud meie pere jaoks just naljakas ja see on ka üks põhjus miks ma pole vastanud Hillar Kohvi küsimusele. 
  Nii Germo kui ka mina olime magamata, kui eile lõpuks pojaga tee hambaarsti juurde ette võtsime,  esmaabisse. Tänaseks on kõik kenasti, Germo on rõõmus, valu kadunud ja toimetab aktiivselt oma toimetamisi. Ta on väga rahulik patsient, kes ei karda hambaarsti, nagu ta emagi. Ma tõesti ei karda isegi puurimisvalu. 
kabetamine...

  Arstilt koju jõudes tõttasmie kohe külapeale ja seal mööduski meie päev. Germo magas kenasti lõunauinakut ja kosus. Mina aga jälgisin poole silmaga kabetajate tegevust. Koju jõudes leidsin ennast mõttelt, et on elumuutuste aeg, arvan seda siiani. Vahel ongi vaja muutusi, et edasi minna. 

 "Saatus & Saladused" potsatasid ka postkasti ning sellel korral on seal kalli Kristina Reinelleri luule.



 Täna on mul päev läbi külaised käinud. Armastan teid!

Ja kui päev jõudis õhtusse, valmis minu sõnadele järgmine lugu (ei mäleta mitmes) ning selle laulis elusaks taas strippar Marco Tasane. Hea sõber Marco annab tavaliselt ette teema ja vastavalt tellimustööle valmivad sõnad, seega seksipuuduses sildistama pole küll mõtet hakata. Aga noh, las koerad...
  Lugu on rütmikas ja elav. Jätkuvalt kiidan Marcot, et ta tegeleb sellega mis talle meeldib. Tegeleb julgelt ja kompleksivabalt. Teate veel mõnda karsklasest eesti meest kes strippab? Vaevalt.

Laulusõnad ka siia:

Ma vajan rohkem seksi

Ma tahan teada mis sa tegid eile õhtul
Ma tahan teada kus sa olid üleeile
Ja üleüldse mul lööb õudne valu kõhtu
Kui liiga tihti pruugid sa neid kangeid veine

Ref:
Ma vajan rohkem seksi, seksi, seksi
Seksi vajan rohkem ma
Ma vajan rohkem seksi, seksi, seksi
Kuid sinu poolt jääb seda vajaka

Ma tahan teada miks sa petad mind ja luiskad
Miks alalõpmata on tumm su telefon
Miks vahel nagu võõras minust mööda tuiskad
Ma tahan teada mis sul homme plaanis on

Ref:
Ma vajan rohkem....

Ma tahan lahutust kui kuuldu vastab tõele
Et ringi hoorad sa mu kalli sõbraga
Ja võta teatavaks- mu kallis sõbra õele
Sa vahele jäid selle facking tõpraga

Ref:
Ma vajan rohkem....

Ah ära jutusta, mul silmad seljataga
Ma pole pime, olen väga nägija
Sa tõmba uttu, lase lesta, mine maga
Sa pole minu silmis enam tegija

Ref:
Ma vajan rohkem...



Sõnad: Margit Peterson

Tänud, hea sõber Marco!

2. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Ja siia kopeerin artikli Õhtulehest: Link ka SIIA. 

STAARSTRIPPAR MARCO TASANE: "Hea massaaž on tihti parem kui seks."

Alles paar kuud tagasi tuli Tartumaa tuntuim kannikaväristaja Marco Tasane välja looga, kus laulis seksinäljast. Tundub, et tänaseni pole suutnud strippar oma nälga kustutada, sest tema uue laulu lüürikas kõlab, et ta vajab sugulist läbikäimist veel ja veel...
Marco kirjeldab oma uut vaimusünnitist järgmiselt: "Tegime seekord video ilma süžeeta. Lihtsalt pudru ja kapsad koos erutavas kontekstis. Filmimees käis minuga kuu jooksul erinevatel esinemistel kaasas ja nii see video kokku klõpsitigi."
Aga kas siis Marcol on seksiga tõesti lood nii kehvad, et sellest koguaeg laulma peab? Strippar hakkab naerma. "Need pole minu kirjutatud sõnad, vaid Margit Petersoni. Seksist mulle hetkel piisab, ma pole seksisõltlane. Aga samas pole seksi kunagi palju," mõtiskleb ta. "Aga hea massaaž on tihti parem kui seks," lisab Marco.
Muide, stripparihärra käis hiljuti Portugalis puhkamas. Marco Tasase vallatust puhkusreisist võib tema uues videos osa saada. Nimelt ei puudu loo "Ma vajan rohkem" muusikavideost kaader, kus ta bokserites rannaliival seistes endast kuuma lõunamaa tuult läbi laseb. "Ma käin kord aastas Portugalis sõbrannal külas," selgitab Marco ja itsitab, et seal ta striptiisitööd ei teinud, vaid nautis elu.
*********************************************

MA VAJAN ROHKEM 2017
VIDEO YOUTUBEST ON SIIN.

Publiku artikkel ka SIIA

Elu24 artikkel ka SIIA.

laupäev, 25. märts 2017

Andeka kunstniku Kristina Reinelleri nägemus minust...


 Pikka juttu ma siin ajama ei hakka, sest lihtsalt mul pole sõnu.
Kui sinagi tahad, et andekas kunstnik Kristina Reineller sind jäädvustaks, siis võta ise temaga ühendust. Siin on ka tema teine lehekülg Kristina Reineller Illustrations.

 Siit saate jälgida portree sündi. Lisan galerii ja jään tänutundega seda ka ise imetlema. Aitäh, kallis Kristina!
vol 1
vol 2
vol 3
vol 4
vol 5
vol 6
vol 7
vol 8
vol 9
vol 10
vol 11
vol 12
vol 13
vol 14
vol 15
vol 16
vol 17
vol 18
vol 19
vol 20
vol 21
vol 22
foto: Urmas Luik

25. märts. 2017.a.
Vana-Rääma

teisipäev, 21. märts 2017

Päev täis rõõmu ja kurbust...


  Avastasin, et ma ei ole päris mitu päeva bloginud, aga tänane päev lihtsalt vajab blogimist.
  Hommik algas kenasti. Meil käis külas päris mitu huvitavat külalist, õigupoolest oli suhteliselt rahulik hommik. Aga nüüd hoian pöialt, et kõik läheks nii nagu minema peab, et ehk ilmub kunagi mu romaan "Segavereline" soome keeles. Vähemalt sellist plaani pidasime hommikul koos esimese külalisega. Aga sellel teemal ma pikemalt ei peatu. Selline pakkumine mulle tehti ja see on juba kolmas kord kui mu raamatut tahetakse tõlkida. Natuke olen nüüd ka valgustatud selle teemal tänu sõber Heikile. Aitäh! Aga sellel teemal ma rohkem ei peatu, iga asi omal ajal!

  Maarja saab ka oma tänud ja ta teab mille eest! Aitäh!

  Armas ja andekas kunstnik Kristina Reineller joonistas minust portree. Sain ise seda pmst fb vahendusel jälgida, ehk siis kunstnik saatis valmimisjärgus töid ja mina korjasin need kenasti kokku ning koostasin albumi. Et Kristina on üliandekas teadsin ma ammu ja nüüd saate ise piiluda, sest lisan siia valmivaid portreesid terve seriaali.

  Vastu õhtut haarasid peavalud mind endasse, võtsin tableti ja viskasin kummuli. Sain umbes 15 minutit pikutada, kui tuli armas Heli Künnapas. Jumal tänatud, et sa mind üles ajasid!
  Ja Raul, sorry, homme helistan vastu!

  Päeva lõpuks sai hea Kristina mu portree valmis, aga homme päevavalgel ta veel vaatab asja üle. Mina olin kannatamtu ja lisasin ühe neist fb profiilipildiks.

  Kahjuks on sellel aastal vikatimees liiga aktiivne. Nii selguski, et üks mu fb sõber on lahkunud....igavikuteele. Ei jõua mulle siiani see kohale. Valus on. Kurb on. Suhtlesime nii fb-s kui ka reaalses elus. Ühel korral jõudis ta isegi mulle külla. Liiga tühi tunne on.

 Mõned päevad tagasi läks mu lastraamatu käsikiri illustraatori kätte, seega...Aga eks sellest pikemalt kirjutan ka siis kui õige aeg.

 Kolm raamatut on lähiajal ilmumas ja võibolla isegi veel mõni...Olen produktiivne olnud ja mis neid käsikirju ikka sahtlis hoida, kui lugejaid jagub!

 Laupäeva õhtul käisin üle pika aja väljas, sest kallil inimesel oli juubel. Aitäh imelise õhtu eest, hea Ergo!
Muidu olen ikka lugemis- ja kirjutamislainel ning varsti lähendgi Rein Savi ahjusooja raamatuga voodisse.

  Hoidke lähedasi!
Aitäh, et te olemas olete!
1...
2...
3...
4...
5...
6...
7...
8...
foto: Urmas Luik
ja siia ka lõppversioon, päevavalguses viimistletud

21. märts.2017.a.
Vana-Rääma