Täna hommikul, kui ma facebooki avasin, ootas mind seal kiri:"Margiiittt, mida sa täna süüa teed? Mul on mõistus otsas..." Mis seal ikka, ega ma teen ka mõnikord vabu päevi söögitegemisest, lihtsalt keedan hiigelpotitäie nn külmkapisuppi valmis ja õnneks meie peres ei ole muret, et keegi soojendatud toitu ei sööks, vastupidi, mõni toit läheb soojendades isegi maitsvamaks. Täna näiteks tegin lahjemat ja nn tavatoitu, šampinjonikastet riisiga. Mõlemad söime hea isuga. Retsepti kirjutama ei hakka, seda toitu oskavad vast kõik teha. Eks naised valuta ju tihti pead söögitegemise suhtes. Minu jaoks näiteks ei ole pitsa, burger ega pirukas toit, ma armastan ikka kodutoite, sihukesi klassikalisi, kui nii võib ütelda. Jah, aastas korra võin ka pitsat süüa jne...Kuid ei fänna.
Kui me ligi 11 aastat tagasi perega Lavassaarest Pärnusse kolisime, oli mul 36 erinevat toalille, mõnda neist mitu ja kodu oli nagu botaanikaaed. Olen terve teadliku elu toalilli armastanud, nendega kõnelenud ja nendele ka uue elu andnud. Kunagi, kui kolisin ühte elamisse, hingitses korteri aknal mingi roots, hakkasin seda rootsu jootma ja temaga suhtlema, ning temast kasvas kena apelsinipuu. Küll oli armas tunne! Olen ennegi lilledele uue hingamise andnud. Ma kastan neid reguaalselt, teatud päevadel ja alati kõnelen nendega, sest nad on ka elusolendid ja tahavad kiitmist. Seega, kellel on toalilli, mida ta enam ei vaja, siis võite need vabalt mulle kinkida, küll mina juba tean mida teha. Võin ka vabalt oma romaani "Segavereline" vastu vahetada, sest vaid neid raamatuid mul veel kodus on.
 |
| 2006 aastal minu pojad (alles päris titekad siin) Kolli 3 elamises. See suur monstera õitses mul päris pikalt |
Hetkel ongi mu elamises vaid üks toalill, see pildil olev tääkliilia, mis on väga haige ja oli janusse suremas. Hakkan teda nüüd kenasti tohterdama ja sügisel teen uue pildi. Kahjuks kunagi ühes üürikas olid nurgad musta hallitust täis ja see kõik tappis mu lilled. Ka soolaküünlajalad himaalajasoolast ja soolalamp sulasid üles ja läksid hallitama.
Elan hetkel paralleelmaailmas, häärberis, kuid ma ei unusta oma kohustusi, nagu näete. Vahepeal arvuti tagant püsti tõusta, kütta, koristada ja süüa teha isegi jõuan ka :) Aga varsti, varsti saab mu häärberilugu valmis, veel vaid mõned peatükid panen avalikuks ja siis enam ei. Ennustan, et 5-10 peatükki on veel kirjutada jäänud. Käsikiri on juba toimetaja käes ja illustraator teeb ka tööd. Kui kõik hästi läheb, ilmub see romaan selle aasta teises pooles. Enne aga peaks lastekas ja üks luuleraamat, KAHE EESTI VAHEL (Jumalikud Ilmutused ehk Ji kirjastuselt) mida Kultuurikapitali Pärnumaa Ekspertgrupp toetas, veel ilmavalgust nägema.
Laupäeval olen kodust eemal, Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes, koos (:)kivisildnikuga, kus me teeme tunnikese müügitööd raamatu ja roosi päeva raames. Ja siis kulgen ma veel ühte kohta, aga sellest ma ei räägi. Saladus.
18.aprill. 2016.a.
Vana-Rääma
