POOLIK KIRSS TORDIL - Lea Jaanimaa

Tühjus. Olgu-olgu, öökapil on mul veel raamatuid, mis ootavad lugemist, aga ikkagi tühjus. Tühjus Lea Jaanimaa raamatutest. Aga samas ka uhke tunne, et olen kõik kirjanik Lea Jaanimaa raamatud läbi lugenud. Ka see raamat läheb mu eriliste raamatute riiulisse, sest on pühendusega. Ei teagi kuidas arvustamist alustada ja üleüldse pole arvustamine ilusa kõlaga sõna. Lisaks ei oska ma panna kirja sellist emotsiooni, mille ma selle raamatu lugemisel sain. Ühesõnaga - kui te tahate superhüperhead kriminulli lugeda, laenake või soetage just see raamat! Läbi aegade üks parimaid kriminulle eesti autoritelt, mida mina lugenud olen! Ausalt! Ma väga armastan kriminulle lugeda, aga ise ma ei kirjuta neid, küll on mu loomes kriminulli sugemeid. Aga kirjutada nii hea romaan valmis, nagu seda on POOLIK KIRRS TORDIL, see on juba geniaalne. Tegevuskohad ehk olustk on hästi välja joonistatud, pole eksitud faktide ja ... no ei leia sõnu, pole midagi võltsi, nagu oleks elust maha kirjutatud. Ma oleksin pidanud öösel ikka ennast voodist välja ajama uuesti ja kohe emotsioonid kirja panema. Üleeile öösel ronisin voodist välja, vaatasin kas rulood on aknede ees ja aknad kinni, uks lukus jne... käisin vaatasin kas Germoga on kõik korras, iga tänavalt kostuv hääl tekitas juba paranoiat :D Või just nii peab mõjuma üks hea kriminull. Sellise elamuse sain kunagi Sass Henno kriminulli MINA OLIN SIIN lugemisel. Aitäh, kallis Lea, selle vapustavlt kaasahaarava ja tohutult põneva raamatu eest! Ja nüüd kopeerin ka raamatut tuvustava teksti Apollo lehelt: Pinevusest särtsuv romaan räägib sporditüdruk Liisast, kes jääb ootamatult ilma nii elukaaslasest kui kodust. Uitmõttena pähe karanud lahendus, elada omavoliliselt tühjana seisnud Nõmme majas, oli kui vihma käest räästa alla ronimine. Koos kolme sõbrannaga annab Liisa räämas tondilossile uue hingamise, ja ta oleks saanud ka ametlikult selle maja omanikuks, ent kahe aasta jooksul aset leidnud sündmused on rasked katsumused. Nii rängad, et panevad ta kahetsema päeva, mil selle maja aia taga peatus ning värava avas. Lugu räägib ilustamata, kuidas mõjub nagu magnetina üks palju aastaid tühjana seisnud ehitis kodututele, naabritele ja kurjategijatele. Paar aastat elab noor naine teadmatult nende kõigi jälgimise all oma igapäevast elu, kuniks toimub midagi väga jõhkrat ja julma. 3. oktoober 2023. Vana-Rääma

NAABRIVALVE - Lea Jaanimaa

Möödunud öösel panin öökapilt eriliste raamatute riiulisse kirjanik Lea Jaanimaa romaani NAABRIVALVE, mis kõneleb identsete kaksikõdede ja nende eaka sõbranna Milda elust. See kriminaalsete sugemetega psühholoogiline romaan pakub põnevust ka krimkasõpradele. Siin rullub taas lahti identsete kaksikute erinevus, millest ka mina olen korduvalt kirjutanud. Huvitaval kombel ongi nii, et identsed kaksikud on loomupoolest nagu öö ja päev, pigem sarnanevad iseloomult erineva munaraku kaksikud. Põnev, põnev! Lea Jaanimaale omaselt saame tegelaskujudega piisavalt tuttavaks ning alati paneb autor rolli ka olustikule, mis on ühe hea romaani puhul lausa vajalik. Kui ma ikka olustiku kohta lugeda ei saa, ei saa ma ka aru kus tegevus toimub. Erakust Milda satub saatuse sasipuntrasse, kuskohast ta omal käel enam väljapääsu ei näe. Eks kurikaelad haaravad ikka oma õngekonksu otsa pisut eluvõõraid ja sinisimseid tegelasi, aga lõpuks selgub, et Milda pole päris ullike, on tunduvalt targem, milliseks sõbrad teda pidasid. Väikesed seiklused Hispaanias lisavad asjale vaid vürtsi ning veidike on raamatus ka juhendeid läbi Frankfurdi reisiks. On tunda autori reisikirge. Aitäh, kallis Lea, selle mõnusa seikuse eest! Ja nüüd kopeerin ka Apollo lehelt tutvustava teksti ning soovitan seda raamatut lugeda! Kaksikud Luna ja Lenna on ühe vanadusse hääbuva Kesk-Eesti külakese ärkvelhoidjad. Lugu räägib piigade sõprusest eaka naabrinaisega. Suhtlus sai alguse ajal, mil tüdrukud tohtisid omapäi küla piire kombata ja sattusid metsaservas elava Milda-tädi õuele. Kuna naabruskonnas lapsi rohkem ei olnud, sai Mildast nende usaldusisik ja parim sõbranna. Aeg kulges omasoodu ja neiud asusid elama pealinna, kus anti ülikooliharidust. Milda tundis ennast üksikuna ning vastas raadio kaudu naist otsiva mehe kuulutusele. Üsna varsti levis külapoes uudis, et Milda abiellus. Selgus aga, et värske abikaasa Igor kuulub kelmide jõuku. Müüki läksid mets ja maa, oli minemas ka maja, ent kui Milda ei allunud käsule, võeti kasutusele äärmuslik julmus. Ühel külmal talvekuul naine kadus jäljetult, jättes küla kohale hõljuma hirmuloori. Kaksikud hakkasid tegema omal käel detektiivitööd. Nad said tunda nii politsei süüdistusi kui kurjategijate rünnakut, kuid neid ei takistanud miski. Ootamatu lõpuga juhtum liidab küla kogukonda ning muudab inimesi. Luuakse toimiv naabrivalve. Lea Jaanimaa looming: "Tagurpidi valed" 2011.a. "Tule eile meile" 2012.a. "Kuidas, palun?" 2013.a. "Äratundmishirm" 2014.a. "Maya" 2016.a. "Vikerkaare taga ja ees" 2017.a. "Maya ja värvid" 2018.a. "Jõulud juulis" 2020.a. „Ära ütle midagi“ 2023.a. 30. september 2023. Vana-Rääma

ÄRA ÜTLE MIDAGI - Lea Jaanimaa

No, tahaks kohe midagi öelda! :) Öösel sain loetud kirjanik Lea Jaanimaa romaani ÄRA ÜTLE MIDAGI ja mul on isegi kahju, et raamat otsa sai. 4 õhtut oli kenasti sisustatud. Jah, ma suudan ennast korrale kutsuda ja panna õigel ajal raamatu käest. Kunagi olid ka sellised ajad, mil ma raamatut enne öökapile tagasi ei pannud, kui läbi sai. Tegu on väga põneva psühholoogilise teosega, mille peategelaseks on naine, kes kasvas lastekodus. Merili, mis on peategelase nimi, saatus hargneb tasapisi lahti, selles on valu, on ilu ja väga palju õpetlikku. Lea Jaanimaale omasel viisil lahatakse lahti noore naise saatus, ka elu pahupooed ja keerdkäigud ning vahel pöörleb saatuseratas lausa eluohtlikel radadel, aga kange loomuga naine tuleb raskedest olukordadest eluga välja. Lisaks on tal sõbranna Jaanika, kes vahel teda ka niiöelda korrale kutsub. Õnneks lõppeb kõik kenasti ning hinge jääb helge tunne, kuigi selline saatus võib haiget teha kogu elu sest pagasi võtame me kaasa lapsepõlvest ja kulgeme sellega läbi elu. Aitäh, kallis Lea, et niivõrd südamliku raamatu kirjutasid! Ja nüüd kopeerin raamatukaupluse lehelt ka tutvustuse: Lugu räägib noorest naisest Merilist, kes sestpeale kui mäletama hakkas, on unistanud oma kodust. Teekond lastekodust täiskasvanute maailma on kulgenud käänuliselt, ent läbitud õppetundide abil saab Merili sama hästi või pareminigi hakkama kui paljud päriskodudes kasvanud eakaaslased. Ja Merili sugupuu? Ta ei tea sellest midagi, kuid asub uurima. Kangutab avali saladused, mis tema saatust sünnihetkest alates kujundasid, laob jupphaaval kokku oma perekonna pusle. Ent kuni selgub tõde, on lastekodukaaslane Jaanika ainus inimene, kellel on koht tema südames. Sõbranna toel lepib Merili teadmisega, et enam ei saa teha midagi muud kui andestada. Aga kuidas saab unustada ja andestada aega, mil ainsaks lohutajaks oli kaisuloom? Kaisukas, mis oli pisaratest niiske, kui laps uinudes üksindusest nuttis. Kui igatsus kallistuse järele oli nii suur, et tekitas füüsilist valu. Kui ei saanud aru, miks karistatakse selle eest, mida pole teinud. Kui ei teadnud, kuhu kuulud, ja kui oli teadmine, et mitte kusagil pole sinu jaoks kohta. Mitte kellegi juures. Siiski tõdeb Merili lõpuks, et tal on, mille eest lastekodule tänulik olla. Lastekodule ja kõigepealt iseenda sihikindlusele. Lea Jaanimaa seni ilmunud raamatud: „Tagurpidi valed” (2011), „Tule eile meile” (2012), „Kuidas, palun?” (2013), „Äratundmishirm” (2014), „Maya” (2016), „Vikerkaare taga ja ees” (2017), „Maya ja värvid” (2018), „Jõulud juulis” (2020). 27. september 2023. Vana-Rääma

Kirjanikud Pärnu sügises

Imelist sügist, kallid sõbrad! Jah, ma teadsin et Lea ja Rene Pärnusse tulevad, aga kõrvitsasalati sissetegemise tuhinas jõudsin juba unustada, sest salvestasin nad oma mällu eilseks õhtuks :) Ja noh, ma ei hakka rohkem lahkama, ütlen vaid, et ma pole eriline nutiinimene ja ... Aga nii armas oli üle pika aja kohtuda, fotosid jäädvustada ja raamatuid vahetada. Mul on nüüd peaaegu kõik kirjanik Lea Jaanimaa raamatud olemas, vaid 1 on puudu. Ja täna saadud raamatud leiavad koha eriliste raamatute riiulis, kus ootavad neid juba teised autogrammidega ja pühendustega raamatud. Enne jõuavad nad muidugi mu öökapile, sealt lugemisse ja siis ... Armas kohtumine tänasesk seljataga, kõrvitsasalat purkides ( 5 liitrit) ja juba ma kibelengi lugema. Muid tähtsaid toimetusi täna enam teha pole, rajale ka ei lähe, vihmane on, aga mul on vidinad, nendel on hea ennast treenida ja oma kilomeetreid ja samme kokku saada. Hetkel olen juba 2,6 km ja 4 300 sammu liikunud. Mõõdan üksnes stepperil ja graatsiarõngal liigutatud "samme," mitte toas niisama liikumist. Trenni tehes ikka. Evele tänud seda vidinat tutvustamast! Ahjaa, naabrimees MORSK on ka nüüd kirjanike pundis, ju tuleb tal ka kirjutama hakata :D Aitäh, kallid Lea ja Rene! 23. september 2023. Vana-Rääma

JÕULUD JUULIS - Lea Jaanimaa

Eile sain loetud kirjanik Lea Jaanimaa viienda romaani "Jõulud juulis," mille lugemise jaotasin 3 õhtu peale, sest muidu oleks jäänud nii mõnigi öö magamata. Nüüd saan uhkusega öelda, et olen läbi lugenud kõik kirjanik Jaanimaa raamatud, 5 romaani, lasteraamatu MAYA ja jutukogumiku "Vikerekaare taga ja ees." Kõik raamatud on ka pühendustega ja lähevad mu eriliste raamatute riiulisse. See romaan pajatab hüljatud noore naise elust, kuhu on põimitud ka aktuaalseid aegu, pandeemia, piirangud jne ... Põnev lugu ketrab ja viib sind enesega lausa nii, et raske on raamatut käest öökapile panna. See ei ole romaan neile, kes ootavad kiiret kulgu, pigem kulgeb kõik ettevaatlikult ja aeglaselt, aga õnneks lõppeb kõik kenasti. Ei tahaksi rohkem reeta. Mulle raamat väga meeldib ja olen väga tänulik selle eest. Aitäh, kallis Lea! Soovitan kõigil lugeda ja kopeerin ka siia raamatukpoe lehelt tutvustuse. / Blogger ei lase endiselt taandridu panna, sestap on tekst ühe pika joruna kirjas/ Ootamatusteks pole me keegi nii valmis, et oma eluga joonelt edasi minna. Lugu räägib ühe mahajäetud noore naise Eleriini väga kiire tempoga kulgenud aastasest perioodist. Viimane pool aastast satub aega, kus mitte keegi mitte midagi ei tea. Päeval, mil kuulutatakse välja ülemaailmne pandeemia ning Eestis eriolukord, valib Eleriin oma Itaaliast haigena saabunud ülemuse peitmiseks saladustest tiine Kesk-Eesti metsatalu. Rahu asemel seab ta ohtu paljude inimeste elud. Mis selles metsatalus ikkagi toimub? Mis seos on hiigelsuurel kasvuhoonel ja kavandatud kahel atentaadil? Eriolukorra lõppedes, kui ennustatakse sügisese teise laine tulekut, peavad loo kangelased, üks edukas eksklusiivseid brändikaupu müüv firma ja bussitäis Soome pensionäre maha ühe korraliku jõulupeo. Etteulatuvalt juulis ja ikka metsatalus. 16. juuni. 2022.a. Vana-Rääma

Grillfest 2022

vXsEhggpOs4TaC1PasyxT_tM90oQFJ6OO8y_JEM3SrPItO3Q8CJHxvByMMN7vI00skteYN52rNElfiY1GRhytrBwtYaACNCALUmcoq5PILRUbPwJQhOMO5gbm370TaUqGH4WpgpQZ9c4svdjiUM3QWURSMkIwXFFNT3kBXJhYTobQLWeMJLcouoGgSBjSY/s4128/GR2.jpg" style="display: block; padding: 1em 0; text-align: center; ">

Loodustoodete spetsialist ja kirjanikud omakeskis

Anneli, mina ja Lea

 Suvi, olgugi, et ta sellel aastal väga nigel on, on kaunis aeg, sest just siis väisavad paljud ka suvepealinna Pärnut. Meil on armsa Leaga traditsiooniks juba saanud fotosessioon. Nii ka täna.

 Armas ja andekas kirjanik Lea Jaanimaa käis oma boyfriendiga (olgem noortepärased!) meil külas. Ja loomulikult ei pääsenud hea Rene fotograafi ametist. Naised on ju edevad. No tegelikult mehed on ka ja mina leian, et edevuses pole midagi halba, pigem vastupidi. Aitäh kallid Lea ja Rene! Uute kohtumisteni!

 Täna oli üldse külalistepäev ja ma vajan hetkel suhtlemist väga, see toidab õnne- ja rõõmuhormoone. Aitäh ka teile, kallid Eve, Ave,  jt...!

 Ahjaa, lisaks sõbranna Leale juhtus samal ajal külla tulema ka sõbranna Anneli. Nii me ka tema fotodele rebisime.
 Anneli on lõpetanud Muonio Ammattiopisto Lappia vastava koolituse loodustoodete spetsalisti erialal, mis hõlmab loodusest korjatavate ürtide, seente ja marjade tundmist ja oskust korraldada selle alaseid koolitusi. Neid koolitusi ta ka korraldab.

 Pisut jäädvustusi ka minu elulooblogisse!

minu kallid sõbrannad ja Simba ikka ka :O)

Kalli Leaga. Ja Simba ikka ka :)

minu kallikesed. 2 päikest :)

jälle üks Germo lemmiktädi! :) Germo ja Lea

8. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma