Kuvatud on postitused sildiga Oidremaa. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Oidremaa. Kuva kõik postitused

laupäev, 13. juuni 2020

Pärnu - Koonga - Mihkli - Emmu - Veltsa - Tarva - Lihula - Oidremaa- Lõpe - Pärnu jne ...


 Homseks plaanitud tripp toimus täna. Aitäh positiivse päeva eest, kallikesed! :)

Suvi on viimaks kätte jõudnud ja liikumist on rohkem. Tõsi küll, rajale ma saanud ei ole, aga tõesti, tõesti, kogu aeg on tegemist. Täna tegime suure turnee mööda kodukandi radu. Marge tuli abikaasaga Tallinnast, korjas meid peale ja nii me trippima läksimegi.

 Esimese peatuse tegime Koongas, käisime kooliõde Ailit kallistamas. Ja fotodelt saate piiluda missugune imeline aed Aili kodu ees on. Ma ju pidin jäädvustama.

 Edasi kulges tee Mihklisse, kalli Ema juurde. Ka vanaema ja vanavanaisa haual sai käidud, nagu ikka, kui sinna kanti satume.

 Emmu külast põikasime ka läbi, nostalgia. Lisaks ka Veltsa külast ning järgmise peatuse tegime Tarval, Tarva koolimaja ees, kus mina sain, enne kooli sulgemist, õppida vaid ühe aasta. 2. klassi. Naljakas, Margega meenutasime, et toona oli Tarva koolis kogu aeg kloori lõhn ja täna, autost välja astudes tundsime seda taas. Seega võib öelda, et tegu on ühe lapsepõlvelõhnaga. Koolimaja ise seisab nukralt tühjana ja hoone ümbrus on rohtu kasvanud. Marge jäädvustas mind koolimaja trepil.

 Lihula Olerexi tanklast oli natuke kurb ja kõhe mööduda, aga tegime seda ikka, sõitsime Birgitisse lõunatama. Imekena kohake. Aga sealt jäädvustasin vaid Eesti rahvuslinnu - pääsukese, kes räästa all pesal istus.

 Oidremaale põikasime ka sisse, käisime vennaperel külas. Aitäh, armas Juta, kiilipildiga kohvi eest! :)

 Lõpe külast ei saa ka niisama mööda sõita ja pealegi elab seal meie noorem vend.

Oli üks armas päev!

Fotojäädvustused ikka ka:
Ceyloni kaneel, mis on diabeetikule hädavajalik, aga Pärnus müügil pole. Aitäh, Marge! 
vennanaine tegi mulle kiili kohvi :)
saage tuttavaks, Marge süles on Miisu Peterson :)
Marge ja Miisu Oidremaal
pääsuke oma pesal Lihulas, Birgiti trahteri räästas
...
...
Tarva koolihoone seisab üksinduses ...
Ingel Tarva koolihoone juures kesapõllul :)

Tarva koolihoone
vanavanaisa ja vanaema


õde Marge
kalli Emaga Mihklis

Aili kodumaja ees Koongas
Aili kodumaja ees Koongas
...
Tarva koolihoone trepil
Koongas Germo, Marge ja Ailiga

on millest rääkida ... :)



13.juuni. 2020.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 31. juuli 2019

Mu kodu ei piira need metsikud mäed.../Juhan Saar/



 Mõnikord on linnast väljasõit nagu puurist pääsemine. Ausõna. Vaikne ja rahulik loodus, eemal linnakärast, rohelus, maaõhk jnejne...Ühesõnaga, käisime õe ja Germoga täna natuke tuuritamas. Oi, ma paneks palju rohkem fotosüüdistusi üles, aga õde lubas peksa anda :)

 Turnee Pärnu - Sauga - Mihkli - Oidremaa - Lõpe sujus kenasti, lisan rohkem enda tarvis need jäädvustused, aga luban sõpradel ka piiluda.

 Jah, ma olen täna juba peaaegu inimene ja usun, et maaõhk aitab tervenemisele kaasa.
Aitäh, Reet!

 Ja tänud ka teile, head Riina, Gerda ja Kristi! Oli armas kohtuda!
Ja teile ka, Anneli ja Ralf!

Fotod kõnelevad:
lapsepõlve lemmikmaja...
kahju on vanadest arsatest majadest...
Reet tuletas lapsepõlve meelde :)
mina tuletasin lapsepõlve meelde :)
Oidremaa veetorn
superäge pilt Reedast :)
toredad atraktsioonid Oidremaal
kiiga - kaaga :)
Reet ja Germo said tiivad...
imelised päevakübarad
äädikapuu tõlvik
pähklid kalli Ema aias
Germo naudib kalli Vanaema aia õhku...
rohenäpp Reet korrastas kalli Ema lillepeenraid
samal ajal korjasin mina kalli Ema aiast kirsse


31. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 22. juuli 2019

Mööda juuri...





 Viimased 2 nädalat on mu elus olnud väga kirjud. Viimase nädala sisse mahuvad sünnipäev, nimepäevad, 14. aastapäev, matused, pulmad jne ... Emotsioonid kõiguvad äärmusest äärmusesse. Täna hommikul oli üle pika aja see päev kus ma ei pidanud vara ärkama, aga ärkasin ikka, bioloogiline kell ajas mind juba peale 8 üles.

 Eile sõitsime noorema vennaga mööda kodukandi radu. Germo oli ikka ka kaasas. Juba peale kella 10 startisime Pärnus Lääneranna valda. Venda ootades käis ilge pauk ning mu kodutänav kihas rahvast, sest liinibuss sõitis autole uksele) otsa. Ja endiselt kihas ka Uku esine rahvast. Meie manööverdasime ennast linnas välja teisi teid pidi.

 Endiselt on kalli Ema aed Lõpel lilledest tulvil ning nüüd on ka äädikapuu 3 uut võrset ajanud, küll need on armsad! Nii möödusid mõningad hetked kalli Ema aiamaal ja kodus ikka ka. Siis suundusime edasi.

 Olen sündinud endises Koonga vallas (praegu Lääneranna vald), Veltsa külas, mis asub mõni kilomeeter kuulsast Mihkli külast eemal, üsna Mihkli laadaplatsi ja kalmistu lähistel. Ma ei olnud aastakümneid käinud oma sünnikodu vaatamas ning eile me põikasime Veltsa külla sisse. Minu õnneks on maja alles, kuid Veltsa küla on üsna inimtühjaks jäänud. Minu kodumajas elatakse. Ehk siis see samune silikaadist hall kortermaja - see ongi minu esimene kodu. Elamsime alumisel korrusel, vasakut kätt.
  Üks selle maja elanik tuli oma kurja koera Reksiga (kellest sai kohe mu suur sõber) välja ja keelas koera, kellele ma kohe pai tegin. Ma ei karda ühtegi koera. Nii see reks kogu aeg niutsus ja sõprust tugevdas.

 Veltsa külas on vaid mõni üksik suitsev korsten, paljude majade katused on tänaseks sisse vajunud ja unustustehõlma jäetud. Õnneks uhkes pargimajas, kus kunagi elas Ülo Roosileht, ikka elatakse, aga ka mitte aastaringselt. Noorem põlvkond hoiab kodumajal hinge sees just suviti. Seda oli rõõmus tõdeda.

 Edasi kulgesimegi Mihklisse, kus malevlased tööd tegid ja laadajärgset platsi korrastasid. Lava oli veel üleval. 20. juulil toimus ju järjekordne Mihkli laat, lausa 31. korda juba. Ise ma sellel aastal sinna ei jõudnud, ei plaaninudki. Tegelikult juba 12. juulil algas see kirikukontserdiga. Nagu ikka.
  Üsna laadaplatsi lähistel ilutseb iidne Mihkli kalmistu, kuhu sai ka meie maailma kallim Ema maetud. Veetsime selles rahupaigas tunde ning viisime Lõpelt, kalli Ema aimaalt sinna ka sülemi liiliaid, mis olid Ema lemmiklilled. Ka vanaema ja vanavanaisa haual sai käidud ja küünal süüdatud. Kogu Mihkli kalmistu säras küünlatuledes, sest just laadapäevil jõuab kaugemaltnurga rahvas oma lähedaste kalmudele.
 Lonkisime ka Mihkli kalmistu vanemas osas, mida rahvasuu kutsub Saksa aegseks kalmistu osaks. Ka vana kabeli, millest on alles jäänud vaid varemed ja üks ristike, juures käisime. Mihkli kalmistu on kenasti hooldatud ja ääristatud paekivi aiaga. Kogu Mihkli maapind on paene, üks paesemaid pindu Eestis.

 Edasi sõitsime Lihulasse, Birgiti trahterisse sööma. Seal on hästi maitsvad toidud ja seal toimusid kolmapäeval ka kalli Ema peied.
  Teel Pärnusse tagasi põikasime ka läbi Oidremaa külas, seal elab üks mu vendadest perega. See külake on mulle väga armas siiani, sest seal veetsin ma oma nooruse (kõlab jah nagu ma oleks vanainimene) :) Sellest külast kirjutan ka oma järgmises lasteraamatus PETU VAHETAB ELUKOHTA, mille kirjutamine hetkel kahjuks seisab, aga vähemalt pool raamatust on kirjutatud. Küll tuleb ka aeg, mil ma edasi kirjutama hakkan.

 Aga mis ma siin ikka, fotod kõnelevad ju ka.
Vennale Matile suured ja siirad tänud selle turnee eest! Aitäh!
imekenad Jaapani äädikapuu tõlvikud
imekena Jaapani äädikapuu Ema aiamaal
üks äädikapuu kolmest võrsest
lilled Ema aiamaal
lilled Ema aiamaal
lilled Ema aiamaal
lilled Ema aiamaal
imeiludused kalli Ema aiamaal!
kalli Ema lemmiklill on Liilia
lilleke Emaksese koduläve ees...
minu sünnikodu(maja) Veltsa külas
kalli Emakesega...
meie Germoga kalli Ema (Vanaema) kalmul...
perekond Tambergi (Ema poolse suguvõsa) rahula...
siin puhkavad minu vanavanaisa ja vanaema. vasrti lasen ka hauaplaadi teha...
aatakümnete eest käisin ka selle ausamba avamisel...
mälestusmärk, kus alles 12. juulil mälestamas käidi...
vana kabeliküngas (varemed) ja ristike
kallis Ema puhkab...
...
avarii meie tänavas, Uku ja Aleksandi vahel...


turnee 21. juuli
blogimine 22. juuli. 2019.a.
Vana-Rääma