Germol käis kooliõde Kaidi külas

Kaidi ja Germo

    Germo on lõpetanud Pärnu Toimetulekukooli, kuid Kaidi alles õpib seal. Need õpilased kes seal on õppinud või õpivad on erivajadustega, kuid teadagi, diagnoosid on erinevad. Germo paraku ei tunne tähti, ei oska lugeda, ega ka kirjutada, erinevalt Kaidist. Germo on umbes 6 aastase lapse intellektiga noormees, kuigi sügisel saab ta juba 24 aastaseks. Mis mind ajendas sellest kirjutama? Loe edasi...

  Kindlasti kõik te olete kogenud situatsiooni, kui mõni inimene teid üle pika aja nähes rõõmustab (eriti erivajadustega inimene, sest just nemad on siiramad ja vahetumad, neis puuduks justkui kurjus ja õelus). Germo on just selline noormees kelle rõõm on alati siiras, mälu on tal mõne koha pealt väga hea, mäletab inimeste nimesid, sünnipäevi ja tunneb ära ka need inimesed keda ta pole kasvõi 10-20 aastat näinud. See on üks asi mis teeb siirast rõõmu. Mul tuleb tihti ette olukordi, kui mingil põhjusel ühe või teise eesnimi või perekonnanimi ei meenu, siis küsin Germo käest, tema mäletab. Just see ongi Germo tugevaim külg. Ka Pärnu Toimetulekukooli töötajad on seda mulle alati maininud. Samuti ka Haapsalu Väikelastekodu töötajad, kus Germo esimesed õppeaastad õppis.

  Mõned päevad tagasi sain teada, et meie majas elab ühe Germo kunagise kooliõe isa. Germo on poiss kes armastab päev läbi mööda hoovi edasi-tagasi liikuda, käies nii lausa pikki kilomeetreid maha. Ka möödub ta tihti naabrite akende alt ning võimalik, et vaatab aknasse. Õudsalt armas oleks, kui mõni naaber tuleks mulle kurtma, kui teda selline asi häirib. Kurb on aga kuulda, kuidas läbi kolmanda isiku olen sunnitud kuulma, et näe, käib naabrimehe erivajadustega tütart aknast piilumas. Olgu teadmiseks kurikeelsetele inimestele, et Germo ei käi kedagi piilumas (antud jutu põhjal oleks ta Kätlinit /naabrimehe erivajdustega tütart/ piilunud, nagu oleks tal huvi tüdruku vastu), võtke teadmiseks, et 6 aastasel lapsel (Germo vaimne vanus, intellekt) ei ole tõesti mingit seksuaalset huvi tüdrukute vastu. Ja kui ta kedagi kallistab, siis on see kallistamise komme tulnud kodust, sest sünnist saati me kallistame Germoga mitu korda päevas. Selles pole ju ometi midagi taunivat? Vahel tundub, et mõnel inimesel on erivajadus jäetud diagnoosimata, sest osadel inimestel on kuri kavatsus elada teiste elu, näha pindu võõra silmis, kuid palki enda omas mitte. Kas mitte need inimesed ei ole hoopis puudega? Sai pisut kuri kiri, aga ma mitte ei talu kurjust ja silmakirjalikkust.

  Täna sai mõni kurikeelne inimene taas kõneainest, sest Kaidi, kes kardab tugevaid helisid ja ei armasta väljas käia, käis Germoga mitmel korral hoovis jalutamas ja pingil istumas. See näitab seda, et lapsed, kes koos on õppinud ühes koolis, tunnevad ka aastate möödudes teineteist ära ja nende siirus ja nägemisrõõm on nii siiras, et võtab pisara silma.

Germo oma toas Naabriplikat piilumas. Oh ebaõnn, seekord telekast ;)

 Aitäh, kallid Eve ja Kaidi! Uute kohtumisteni! :)


9. mai. 2016.a.
Vana-Rääma

Vabariiklik Hariduslike Erivajadustega Laste ja Noorte Lauluvõistlus

kasvataja Kristjan ja Pärnu Toimetulekukooli direktor Marju Trumsi

   17. märtsil toimus Pärnus Koidula Gümnaasiumis 12. korda Vabariiklik Hariduslike Erivajadustega Laste ja Noorte Lauluvõistlus. Võistluse korraldaja oli Pärnu Toimetulekukool. Üritust toetasid Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Linnavalitsus ja Tervis Spa Grupp. Konkursist võttis osa 14 kooli üle vabariigi. 

foto:Tiina Azojan. žüriiliige Alari Janson

foto: Tiina Azojan

foto: Tiina Azojan

Tegin sellest väikse kokkuvõtte ajakirja Vaimupuu. Lugeda saate SIIT.

Selle kuu Vaimupuu ajakirjale kirjutasin kaaneloo Maris Rubinist!

foto: Tiina Azojan. kaanetüdruk Maris Rubin

foto: Tiina Azojan, kaanetüdruk  Maris Rubin

MARIS RUBIN – tüdruk, kes kaotas mälu
Maris Rubin on 16-aastane Pärnu tüdruk. Veel paar aastat tagasi oli ta tubli teismeline, kes õppis koolis neljadele-viitele ja noppis Pärnu Võrkpalliklubi aktiivse liikmena võistlustelt medaleid.
Siis aga jäi ta raskelt haigeks.
TEKST: Margit Peterson
Fotod: Tiina Azojan

Samas loos on ka juttu Marise õest Kaidi Rubinist, kes õpib Pärnu Toimetulekukoolis

Eve Ennok ja Kaidi Rubin

õpetaja Hanna ja Kaidi Rubin

Kaidi Rubin

Kaanelugu saate lugeda SIIT.

Vaimupuu ajakirja tellida saate SIIT ja kontaktandmed leiate SIIT.

Ja pildigaleriid sellest päevast näete SIIT.

Ja nüüd Marise lugu ka Postimehes.


19.aprill. 2016.a.
Vana-Rääma

Mõtisklus

pilt illustratiivne ja leitud netiavarustest

 
   Aeg lendab uskumatult ruttu, juba juunis saab minust aastane blogija, seega on mul juunis esimene sünnipäev selles maailmas. Minu avalikust päevikust leiab palju erinevaid teemasid ja ennekõike kirjutan ma seda enda tarvis, aga, kui sõbrad ka loevad, on see siiras rõõm.

   Kõikide mu postituste all on sildid, näiteks: luule, novell, romaan, mõtisklus, nostalgia, menüü jne..ning nende järgi on võimalik kiiresti teemasse kirjutatud blogid üles leida,(vaata blogialt)  eelkõige mul endal (ja ka teil). Blogin suurel määral ka sellepärast, et ehk sünnib kunagi ka minust elulooraamat, kunagi aastakümnete pärast, siis on siit hea materjali leida. Vabalt leiab siit materjali ka mõne mu järgmise raamatu tarvis, sest kõik mu blogimise algusest kirjutatud teosed on kenasti siin koos.

  Tegelikult selle blogi kirjutamise eesmärgiks oli hoopis teine teema, teema mis puudutab puupliiti. Olen 2 kuud ja mõned päevad elanud ahiküttega korteris ja teate, mu põlvevalud ja kõikide liigeste valud, mis pikka aega haiget tegid, on kadunud, jee! Nimelt, mul on komme istuda pliidi ees, põleva tule ees ja see on ravinud mu liigesed terveks. Õhtuti on mul komme seista sooja ahju vastus ja lobiseda Germoga, nagu kunagi Ema meiega lobises, kui meie väikesed olime.

  Üleüldse on tänane päev kuidagi väga positiivne. Muidugi ei blogi ma kõigest ja kõigist millega tegelen, sest eraelu peab ka olema. Kui ma eile hommikul tõusin haigena, kurk kipitas ja oli paistes ning nohu oli ka, väsisin lõuna ajal väga ära, lausa tuikusin ja viskasin paariks tunniks pikali. Uskuge või mitte, ma magasin haiguse välja. Õhtul jõudsin taas järjekorde süldi valmis keeta ja aedviljasupi ka. Ja õhtuooteks sõime pojaga tavalisi võisaiu, küüslauguga, ning hommikul tõusin tervena.

   Nojah, mu kallis sõbranne Jaanika käis ka mul külas, sõbranne kellega olema vähemalt 13-15 aastat sõbranned olnud ja meie vahel pole kordagi erimeelsusi tekkinud, temaga läheks iga ilmaga luurele, kasvõi teise maailma otsa :)

   Mõned nädalald tagasi oli meile Vaimupuu fotograafi Tiina Azojaniga jutuks tema sugulaste ja lähedaste otsimine. Aeg lendab nii kiiresti ja kuidagi jäi see asi katki, kuni eilse õhtuni, mil Tiina pani facebooki lehele Sind otsides üles kuulutuse keda otsib. Paljud jagasid ja täna juba Tiina suhtleb endast 10 aastat noorema õega, kelle olemasolust ei olnud tal aimugi. Uudist teada saades võttis lausa pisara silma. See on tõesti üks imeline tunne! Rõõmustan koos sinuga, kallis Tiina!

  No, ja nüüd siis on ka järgmiseks neljapäevaks tööplaanid tehtud, Pärnu Toimetulekukool , Eve, Maris ja Kaidi, oodake meid ( Janek Muru, Kerttu Rakke, mina, Germo ja Tiina Azojan) külla! Aitäh, kallis Janek selle imetoreda uudise eest!


Ikka valgust ja selgust teie ellu, kallid sõbrad!


10.03.2016.a.
Vana-Rääma