Kuvatud on postitused sildiga PETU LÄHEB KOOLI. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga PETU LÄHEB KOOLI. Kuva kõik postitused

teisipäev, 12. märts 2019

Ma olen pisarateni liigutatud


 Mis saab päevahaku veel kaunimaks teha, kui leiad pärispostkastist päriskirja, mille on oma kätega kirjutanud ja joonistanud armas lasteraamatu lugeja Bretlyn, keda kutsutakse ka PETUks? Just selline armas üllatus ootas mind täna postkastis! Siirad ja suured tänud, armas Bretlyn - PETU!

 Oma PETU lugu olen ma ennegi jaganud, panin päriselt ka endale lapsena sellise nime, tuletasin selle oma perekonnanimest - Peterson. Ja olen ka maininud, et mu lasteraamatutesari PETU, PETU LÄHEB KOOLI ja PETU VAHETAB ELUKOHTA (kirjutamisel) on kirjutatud mu lapsepõlvest, ei, mitte üks -ühele, olen ikka ka fantaasiat juurde lisanud, nagu ilukirjanduslikes teostes ikka.

 Armsal Bretlynil on nüüd olemas nii PETU, kui ka PETU LÄHEB KOOLI. Ma usun, et ta on nende raamatute üle õnnelik. Ehk avaneb kunagi võimalus ka minul temaga kohtuda ja tutvuda. Siiralt sooviksin!

 Pisikesi fänne omada on üliarmas tunne! See motiveerib ja julgustab edasi kirjutama. Lähitulevikus ongi minu sulest ilmumas lasteraamat MIA LOOD.

 Minu lasteraamatu PETUga saate tutvuda SIIN!
Minu lasteraamatuga PETU LÄHEB KOOLI saate tutvuda SIIN!

 Päikeseline päev on alanud!
ma olen sõnatu...see on ju päris meie Simba :)

lihtsalt võrratu!





12. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 22. oktoober 2018

Metsapool Põhikool 165 (1853-2018)



  20. oktoobril (2018) pidas Metsapoole Põhikool oma 165. juubelit. Ise ma juubelile kahjuks minna ei saanud, aga minu raamat, mille sünni ma just juubeliks plaanisin, jõudis Metsapoolele. Päris mitu eksemplari jõudis neid sinna (koolivenna "süül"), aga ühe saatsin veel lapsepõlve liivakastikaaslase Kallega (pühendusega) Metsapoole Põhikoolile. Lapsed saavad nüüd lugeda kuidas elasid toonased maalapsed seitsmekümnendatel, kus nädala sees tuli internaadis elada.

 Just elust Metsapoole internaadis ja õpingutest Metsapoole koolis sminu raamat räägibki. Mul on ülihea meel, et minu koolitee algas just sellest armsast koolimajast. Juhuu!

 Siirad ja suured tänud kooli direktorile Esta Vesikule selle raamatu ja brošüüri eest! Ja Kallele tänud kohale toomast! Aitäh!

 Lugesin raamatu kohe läbi sest väga põnev oli. Esiteks kirjutavad kooli mälestustest selle raamatus õpetajad kes ka minu ajal seal töötasid. Teiseks tundsin väga palju äratundmisrõõmu. Olen ju kahel korral käinud ka Metsapoole Põhikoolis lastega ja töötajatega kohtumas ja usun et lähen veel. See on maailma ilusam koolimaja, no vaadake ise!

 Minu koolitee toonases Metsapoole 8.- kl Koolis jäi küll üürikeseks, õppisin seal vaid 1. klassi aga mäletan seda kenasti ja hea sõnaga. Aga minu mäletustest saategi lugeda äsja ilmunud lasteraamatust PETU LÄHEB KOOLI, mis kohe ilmub ka raamatupoe lettidele. See on tegelikult kogupere raamat, eriti peaks huvi pakkuma nendele kes seitsmekümnendatel koolis käisid ja ka paljudele teistele. Raamat on suht autobiograafiline, kuid siiski ilukirjanduslik.

 Kolmapäeval jõuavad veel mõningad raamatud kirjastusest minuni, seega veel saavad kiiredmad (7 inimest) seda minu käest 12 euro eest osta, posti panen 14 euro eest. Kiirustage!

 Mis aga puutub Metsapoole Põhikooli juubeliraamatusse, siis ma tõesti siiralt tänan selle eest. Helgi Aas, Heidi Müürisepp, Antonina Lepp ja Tiina Laidla töötasid ka minu ajal selles koolis. Minu klassijuhataja oli Reet Liblik ja kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Liblik. PETU LÄHEB KOOLI raamatus on nimed muudetud sest tegu on ilukirjandusliku raamatuga.

 Metsapoole, ma armastan sind!

juubelitrükised üheskoos

3 ühes :)

22.oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

reede, 19. oktoober 2018

PETU LÄHEB KOOLI


  Täna oli siis see õnnelik päev mil sain käes hoida oma uut lasteraamatut PETU LÄHEB KOOLI, mis on järg mu esimesele lasteraamatule PETU. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on! See on arvult minu 16. raamat. Nagu pealkiri ütleb, kõneleb see ajast kui PETU alustas kooliteed toonases Metsapoole 8.-kl koolis. Jah, juba kaanepilt reedab.

  Raamatu andis taas välja kirjastus HEA TEGU, illustreeris taas Signe Lauk, toimetas Anneli Sihvart ja küljendas Vallo Hallik. Ma olen üliõnnelik, et see nii õigel ajal ilmavalgust nägi, sest juba homme, 20. oktoobril tähistab Metsapoole Põhikool oma 165. juubelit ning see on minu kingitus koolile. Ise ma kahjuks küll sinna ei jõua, aga saladuskatte all mainin, et PETUD jõuavad.

 Kirjutan ka kolmandat raamatut PETU VAHETAB ELUKOHTA, millest juba pool on valmis kirjutatud ja pool veel kirjutada. See kõneleb õpingutest Tarva ja Koonga koolis ning elust Oidremaa külakeses. Kolmas raamat tuleb palju paksem. Väga põnev on seda kirjutada, nostalgitseda ja elada taas lapsepõlves.

 Aitäh kõikidele kes te mu raamatute sünnis "süüdi" olete!

jõudsid koju....
PETU (esimene osa) viimased müügil poodides

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

PETU LÄHEB KOOLI

 7 Google +0  0 Share0
Petust on saanud koolilaps. Nädala sees saab tema teiseks koduks internaat, mis tänapäeval kannab õpilaskodu nime. Petu otsib ikka ja aina põhjuseid koju naasmiseks, sest internaat tekitab temas hüljatuse tunnet.
Mida tunneb vabahingeline tüdruk kui ta satub võõrasse keskkonda? Mida tunneb väike tüdruk, kelle pere kolib ja kõik algab algusest? Seda kõike saate lugeda kui avate selle, koolilastele lugemiseks kirjutatud raamatu. Jääge ka järjeraamatut ootama, sest PETU elab endiselt teie südames ja enda elus.
ISBN 9789949581771
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 76 lk
Mõõt 210x148x (mm)
Kirjastus HEA TEGU
Lisamise aeg: 18.10.2018  
11.30 10.74 €Varsti müügil


19. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 18. oktoober 2018

Üllatusterohke päev

Katrin (Kati), kellest kirjutan ka PETU 3 raamatus ja Germo

   Asjad hakkavad paika loksuma, igas mõttes. Peensusteni ma lahkama ei hakka et mis, kas ja kus, aga täna on kordi positiivsem päev kui siin millalgi. Üldse on see nädal kujunenud ülikiireks aga samas külalisterohkeks, kirevaks ja põnevaks. Aitäh, sõbrad!

 Jah, nagu ma foto juures kirjutasin, on ka Katrin, mu lapsepõlvesõbranna, kes nüüd küll juba kaua aastaid elab rohkem Itaalias kui Eestis, mu lasteraamatus PETU olemas, küll teise nimega ja alles PETU 3. raamatus, aga on, sest me kasvasime koos ühes külas, nii palju on meenutada. Kati tuli jalgrattal meile külla, ei,ei, mitte Itaaliast vaid Saugast, kus asub ta Eesti kodu.

 Mu kooliõde Nele jõuab varsti jalgrattal Pikaverest Portugali. Olen tema pidev jälgija ja kaasreisija :)  Täna naersin Katrinile, (kes on Nele klassiõde) et ta harjutab ka rattasõitu ja varsti kimab Nelele järgi. No on ikka vaprad naised meil siin Pärnumaal, eksole? Kui ma uue ratta saan, hakkan ka sellega kimama, eelmine ei sobinud mulle, müüsin üsna kohe maha. Aga homme tahaks rajale minna, kepikõndima, sest liiga palju kirjatööd ja elu arvutiekraani taga pole enam ammu mulle, tahaks liikuda. Täna küll mõningad kilomeetrid liikusin, sest käin ikka jalgsi. Postimajja oli asja ja sain migratsiooniametist oma uue id kaardi ka kätte, nädalaga sai valmis. Merekale tänud et ta mul selle töökorda seadis, aitäh! Ma olen ju tehnika kohalt number null ja minu jaoks oli ikka väga keeruline sellega panka saamine, mingid bluginad või asjad olid puudu, aga õnneks on Merekas hetkel Eestimaal, seega joppas mul täna mitme asjaga, mitme spetsialistiga.

 Olin aastaid unistanud aktiiksest laualambist ja täna sain selle õnnelikuks omanikuks. Töökorda tegi selle hea Altti, kellele ka siit blogist pirakad tänud, aitäh!

 Eile, 17. oktoobril sündis mu lasteraamatule PETU järg PETU LÄHEB KOOLI, olen üliõnnelik. Kaua oodatud kaunikene nägi lõppeks ilmavalgust, juhuuu! Ja kolmanda osa kirjutamine kulgeb, lisaks mitmele kirjatööle, edukalt. Peaks ilmavalgust nägema juba 2019.aastal.

 Aga muidu olen ikka rõõmus, ole sinagi!

Fotod:
minu teine lasteraamat <3
uhke ja uus omanik
selline armsake :)
Altti tõi valguse!
selfi Katiga ja pool Germost mahtus ka ära :)

18. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

pühapäev, 2. september 2018

Seened ja need teised asjad ka...


  Mul on kogu aeg nii kiire et pole aega isegi netis käia. Ausõna. Ja jätkuvalt olen ma seda meelt ja õnnelik et ma ei põe haigust diagnoosiga "nutikaga netis." Ja jätkuvalt häirivad mind inimesed kes pidevalt ninapidi telefonis on. See tundub mulle enda ja teiste aja raiskamisena. Nii on. Jään oma arvamuse juurde, kuigi usun et vastuvaidlejaid jagub.

 Millega ma siis tegelen? Ei, ma ei ole hetkel kirjutamislainel, sest pole lihtsalt aega, metsad on seeni nii tuugalt täis ja ma olen ju seenehoolik. Ok, ok, korilane olen, aga seenehoolik sobib mulle rohkem. Eile käisime Potsepal metsas ja no ei jaksa neid seeni metsast välja vedada. Ausõna. Saime männiriisikaid, porgandiriisikaid, võiriisikaid, kuuseriisikaid, timpnarmikuid, männipuravikke, haavapuravikke, tammepuravikke, võitatikuid, erinevaid pilvikuid ja ohtralt kukeseeni. Midagi võis ka nimetamata jääda aga see polegi oluline. Seeni on metsades tõesti nii palju, kuigi teeääred olid autosid täis ja metsad inimesi täis. Ainult mine ja korja. Osad neist ma praadisin või ja sibulaga ära ning need said eile ka söödud, no Simba sai ju 6 kuuseks ja natuke käis ka külalisi ;) Ahjaa, kohtasin Potsepa metsas isegi tuttavaid ja mul oli siiralt hea meel kui sain nad nn koduteele juhatada. Tervitused, Riina!

 Nagu blogipostituse kaanepilt reedab, jõudsid mu järgmise lasteraamatu PETU LÄHEB KOOLI illustratsioonid Lapimaalt kohale, lausa 12 päeva sõitsid, aga olemas nad on. Ehk saab nüüd veel sellel aastal mu lastekas kaante vahele, aga sellest kõigest juba pajatan kunagi hiljem. Aitäh, kallis Signe!

 Jõuluvana Ave jõudis mul veel vahepeal sünnipäeval ära käia, aitäh, kallis!

 Neljapäeval olin ametis haugide puhastamise ja küpsetamisega, ahjus fooliumis küpsetasin, lisaks sidrunipipar, sool, sibul ja majonees. Nii lihtne see ongi, väga maistev tuli. No ma kord olen selline inimene kes toituks vaid kalalihast ja seda iga päev, kui vaid võimalust oleks. Eriti maitsvad saavad need siis kui saad otsast lõpuni ise toimetada (ka soomuse ja mittevajaliku sisu eemaldada).

 Reedel tormasin ruttu kesklinna, sest ma ei saanud ju kallist Riinat Pärnust nii minema lasta et me ei kohtuks. Kohtusime. Oli armas. Ja sain ta kolmandale raamatule KUUPEEGLIST, pühenduse. Uute kallimisteni!

 Ja kalli ämma kingitud kinkekaardil on nii armas luuletus et ma ju ei saanud seda jäädvustamat jätta. Aitäh, kallis ämm! Kõik peab mu elulooblogis omal kohal olema.

 Septembrikuu numbrid on ilmunud! Mis numbrid? Ikka ajakirjad "Müstilised lood" ja "Saatus & Saladused," millega teen kaua aastaid koostööd. Müstilistesse lugudesse kirjutasin ühe lühijutu ja SaSasse saatsin kalli Erika Salumäe luuletused. Head lugemist!

 September on alanud, aga suvi veel kestab, vähemalt Pärnus. Nii sai tänast imelist suvepäeva nauditud ja niisama aias tšillitud. Loodus on veel imeliselt roheline, linnud laulavad ja veel koos kallite inimestega seda kõike nautida, mida sa hing veel ihkad paremat loota. Olen õnnelik selles kõiges. Armastan! Olge teie ka õnnelikud!

Galerii:
pooleaastane Simba
saak Potsepalt
seened
purgis...
Ave ei väsi iial üllatamast...
kohe lähvad fooliumisse
küpsetatud havi
see raamat läheb mu eriliste raamatute riiulisse
KUUPGGELIST- R.Einasto
kalli ämma kingitud kinkekaart
minu jutuke ajakirjas Müstilised lood sept. numbris
Erika Salumäe luule
septembrikuu number Saatus & Saladused
õnnelik Germo
istume aias ja tšillime, ei grilli...
meil on suvi, nii hinges kui...


2. september. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 24. mai 2017

Jaansoni rada 29.päev

rõhk on võilillidel ;)

 Eilne päev jäi rajal käimata. Üleeile 11,2 km läbides põletas päike mind otseses mõttes ära ja kogu eilse päeva olin nagu zombi, väsinud ja uimane. Ei tahtnud päikest peale võtta, kuigi, jah, ega mina teda ei võta vaid tema tuleb ja kohe põletab. Kui Germol ei ole jumetki peal, olen mina nagu punapeet. Albiinonahaga olen, põlen ära ja nahk tuleb maha ning olen taas valge tagasi. Germo läheb õnneks pruuniks.

 Ega ma eile kogu päeva ka leiba luusse lasknud, nokitsesin käsitööd teha, kuna sõber Kalle parandas ühe vana põrandalambi ära ning mina hakkasin "lilleõitest" sellele kuplit kokku ajama. Tõsi küll, valmis ma seda ei saanud, sest enne tekkis näpule vesivill. Aga see ei takista, kohe lähen nokitsen edasi ja kui valmis saab, jagan ka sõpradega.

põlenud mina...
sellised lilled heegeldasin ja nüüd teen nendest põrandalambile kupli...
ja lampikupli raam taustal...
ribikardin ees...

 Kodus käib mul jupimat aega kevaduborka. Võtsin kõik vaibad maast ja enne sügist tagasi ei pane. Kappide sorteerimisega pole ma ka veel ühele poole saanud. Tegutsen tasa ja targu. Kalla tõi mulle ribikardina ja eile õhtul poolvend pani selle kenasti üles. Jälle köögil teine nägu!

 Minu lasteraamatu "Petu läheb kooli" illustreerimine käib Signe poolt ja esmaspäeval, 22. mail läks ka trükki mu jutukogu "Röntgennägemisega mees." Põnevust jagub. Lisaks sellele astub mu luuleraamat "Külalood ehk vaaderpass" uhkel sammul täna juba müügiedetabeli 10. kohal.

uhkel müügiedetabeli 10. kohal!
PETU LÄHEB KOOLI 1 illukatest

 Nüüd aga raja juurde. Täna läbisime 6,3 km. Algul oli plaan pikem teekond läbida, aga hakkasin taas tundma nahakipitust ja päikese kuumavat jõudu ning otsustasime nende kilomeetritega piirduda. Olengi näoest nagu vähk. Muidu kulges kõik kenasti, linnulaul ja sulnis toomingate lõhn saatsid meid säravas looduses. Germo muidugi oleks tahtnud kõik võililled ära noppida...
Minek. Germo
imeline, vahune jõepiir...
minu lemmipuud on lõpuks lehtes...
sulni aroomiga toomingas...
2 km läbitud...
3 km läbitud...
vallatu kurv...
parkisime kepid :) esimene peatus...
Germo ja paadimehed..
ta tervitab meid alati tee ääres. kes ta on? kes ta on? ;)
ja ta silm on kõnekas...
Germo Pärnu sõudeklubi treeningsaali ees...
miljonimajad kerkivad endise lihakombinaadi asemele...
kohe finišis. huvitav kas need endise masinatehase aiad jäetakse alles?

 Teel tagasi kohtusime kirjanik Toomas Raudamiga ja ajasime pisut juttu. Pilti ei teinud, Toomas ei soovinud. Ma alati enne küsin, kui klõpsima hakkan. Aga oli armas kohtumine! Pärnu kirjanikud on sportlikud!

 Tuju on he aja tunne on mega!

Fotogalerii:

24. mai. 2017.a.
Vana-Rääma