Poetry Slämm ehk Prõmm Pärnus 2017

Raul Majas (1. koht)

  Jah, võtan juba 4 päeva hoogu, et teha ka blogiülevaated laupäeval, 8. aprillil Pärnus toimunud kirjandussündmustest. Melu kestab siiani ja iga päev ilmub netiavarustesse uusi ja huvitavaid fotojäädvustusi sellest päevast. Pealegi on kuidagi kiire kogu aeg olnud, rajad ja asjad, aga katsun tänase päeva jooksul 2 erinevat postitust sellest päevast kirja panna, sest need olid 2 erinevat sündmust mis vajavad eraldi blogimist.

 Algatuseks. Kuni 2012 aastani korraldasin mina Poetry Slämmi Pärnu eelvoore, olles ise kunagi ammu sellest sündmusest osa võtnud. Parimatel aegadel osales Pärnu eelvoorudes lausa 21 inimest. 2012. aastal avastasime Jaak Kännu, kes tollal ka üle-Eestilise slämmi võitis ning juba 2013. aastal võttis Jaak Känd sujuvalt korraldamise oma õlgadele, kuigi olen ise ka kogu aeg selle sündmusega seotud olnud, kutsun esinejaid, teen reklaami jne...Aga mõnes mõttes oli see mulle kergendus, sest olen juba ju 7 hooaega Pärnu kirjandusõhtuid korraldanud. No ja osalen igal aastal ka žüriis ehk Tarkade Klubis, koos kahe liikmega. Sellel aastal olime žüriis (:)kivisildniku ja Kerttu Rakkega. Eelnevalt olen žüriisse kutsunud Olavi Ruitlase, Contra, Peeter Helme jt...

 Nüüd aga olen dilemma ees ning plaanin need kaks sündmust tulevikus ilmselt lahku lüüa. Lihtsalt kirjandusõhtute peakorraldajana olen tegelikult kogu aeg pinges, muretsen kas kõik osalejad kohal, kas kõik sujub kenasti, kas mõni võõras osaleja, keda ma ei tunne, leiab ja tunneb mind ära jne, jne.... Täna isegi ei suutnud meenutada kas teatud inimesed käisid kohal või mitte. Olin nagu ilma alkota purjus. Ausalt. Päevad kujunevad liiga pikaks ja väsimus kipub lõpuks maha niitma mitte ainult mind vaid ka teisi. Olin juba enne 15.00 majas ja koju jõudsime kell 22.00. Isegi (:)kivisildnik väsis ja ei jaksanud meeles pidada, keda raamatut esitlema kutsuda. Kas teised väsivad. Igasugune eelregistreerimine saab järgmistel hooaegadel kohustuslikuks, kuna lihtsalt need kes on regitreerunud ei jaksa oma esinemisaega ära oodata, kui paljud vahele tulevad. Näiteks sellel korral loobus kirjastuse HEA TEGU boss Fil raamatuid esitlemast, kuna rahvas oli väsinud. Ka selleks ajaks, kui Tajo Kadajas laulma hakkas, oli kohvik Versus pooltühi. Seega segab prõmmimine minu korraldatud kirjandusõhtut ja need ei mahu ühte päeva. See siin on minu, kui peakorraldaja valupool ja loodan mõistvat suhtumist. Muidu kulges kõik ju imeliselt ja selle päeva melu kestab ilmselt veel kaua, kaua.

 Kahjuks oli Slämmil osalejaid sellel aastal väga vähe, kõigest 5 luuletajat ehk prõmmijat. Mina eeldaks, et vahetult enne slämmi tuleks kõikidesse Pärnu ja Pärnumaa kolidesse saata kirjad ja kutsuda esinejaid. Maarja Ventsel, Rääma põhikooli 8. klassi õpilane oli ainuke kes kooliõpilastest osales. Aga temaga olime ka tuttavad juba eelmisest aastast, kui käisime (:)kivisildnikuga Rääma põhikoolis Liivi etluskonkursis žüriitööd tegemas. Ka eelmisel aastal osales ta slämmil ning ka Miss Poeesia valimisel, olles väga tubli. Info sai ta just meie käest, kui Rääma põhikoolis teavet jagasime. Ka sellel aastal oli Maarja kohal ning me Sveniga üllatusime, et ta suutis täiskasvanud ja kogenumate inimestega võistelda ning oli teinud läbi suure arengu. Võtsin ühendust ka Rääma põhikooli õpetajaga ja "lausa nõudsin" et Maarja saaks selle eest suure ja priske 5+-i. Kiituse on ta ka igal juhul välja teeninud.

Poetry Slämmi ehk Prõmmi Pärnu eelvooru tulemused:

Raul Majas (1. koht)
Jaak Känd (2. koht)
Maarja Ventsel (3.koht)
Riina Eigi (4.koht)
Kristina Ruder (5.koht)

 Rauli fenomen on see, et ta luule oli kõige slämmilikum ja rahvale peale minev, seega otsustasime žüriiga võidu anda just temale. Napilt jäi teiseks Jaak Känd, kes esines imekenade sonettidega. Kolmandaks hääletasime üksmeelselt Maarja Vetnseli. Neljandaks Riina Eigi, kes jäi pisut Maarjale alla ning täname ka Kristina Ruderit kes osales. Žürii oli üsna üksmeelne.

 Päeva juhtis Jaak Eamets.

2 paremat lähevad mai kuus Talliinnas kirjandusfestivali HEAD READ raames toimuvale üleriigilisse lõppvooru, kus valitakse parim, kes läheb Eestit väljamaale esitlema. Seega pöidlad pihku!

Rohkem pilte saate vaadata SIIT.

Lisan nüüd siia ka fotogalerii osalejatest:

Jaak Känd (2. koht)

Maarja Vetsel (3.koht)

Riina Eigi (4. koht)

Kristina Ruder (5.koht)

päevajuht Jaak Eamets

esiplaanil Tarkade klubi ehk žüriiliige (:)kivisildnik...

ja teised Tarkade klubi ehk žüriiliikmed Kerttu Rakke ja mina

12. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

MA ARMASTASIN KORSTNAPÜHKIJAT- Riina Eigi

 No, ei saanud und, sest Riina Eigi debüütluuleraamat sai loetud. Kahjuks ei leidnud ma paremt pilti, kuid loodan,et raamat jõuab ka peagi poelettidele, siis saab siia ehk midagi juurde lisada. Tundub, et sain selle raamatu omanikuks enne, kui see poodidesse jõuab.

 Mäletan, kui aastaid tagasi Riina mulle fb avarustes mainis, et teeb pmst esimesi luulekatseid. Mõnus on olnud jälgida tema (luule)arengut läbi aastate. Ka on Riina osalenud aastate eest Poetry Slämmi Pärnu eelvoorus. Paljude tema selles raamatus ilmunud luuletustega olin sinasõber juba enne raamatu sündi.

 Minu arvamus:
Mulle tundub, et Riina riimiluuletused, mida on küll raamatus vähe, on tugevamad kui proosaluuletused ja vabavärsid. Kujundid on huvitavad ja omanäolised, kuid autor kipub ülekujundama, ehk siis tohutult palju kujundeid on reas, aga puudub kompaktsus paljudes tema luuletustes (mitte kõigis!). Seega juhtus päris mitmel korral nii, et luuletust lugema hakates tekkis see Wau! efekt kuid siis kadus...Kui ühes luuletuses on liiga palju kujundeid siis need söövad nagu luuletuse ära, tekib kujundirägastik, jääb puudu luuletuse tervikust ehk kompaktsusest. Ma ei räägi eranditult kõikidest luuletustest, sest osad on ka minu jaoks pärlid. Kuigi paljud nn noorluuletajad kipuvad tänapäeval kirjutama "luuletusi" millel on kujundid üldse puudu, siis Riinal on vastupidi. Üleküllus.

 Minu vaieldamatult lemmik on see luuletus mis on pildil. Kuid...ma nii, nii tahaks seda kohendada, aga mis ma enam. Et rütm paika saaks, mis on riimiluuletustele omane. Õhu puudumine (salmide vahed) ei ole siin häirivad, sest seda luuletust tulebki justkui ühe sõõmuga lugeda, hingamispausideta. Pealegi sobib see raamatu üleüldise kujundusega ka kenasti kokku.

 Üks lihtsam ja naivistlikum riimiluuletus meeldib ka mulle väga. Luule ongi ju olemuselt lapsemeelne! Kirjutan selle siia:

   KODUVÄRAVAS

Läbi seitsmenda värava
üle seitsme mäe ja mere
tagasi kodutänavas
ütlen kutsale tere
oli kena olla
taas tagasi tulla
sest ta ootab sind alati
taga seitsmenda värati


 Proosaluules kasutab Riina palju troope, mis pole ju iseenesest paha, pigem vastupidi. Tema luuletused on seega natuke hajuvamad, metafooririkkad ja äraolevad. Tema metafoorid on pisut liivilikud ehk siis nimisõnalised. Autor kasutab ka tuntud flaseologisme, mis sobivad hästi tema luuletuste (kon)teksti. Ma ei tea kas see kõik on taotluslik või juhuslik, aga liivilikkus on tema luules täitsa olemas.
 Metonüümiline luule suurel määral.

 Raamatu küljenus ja kujundus on väga, väga head. Lausa tipptase, lihtne ja ilus, puhas, helge, selge. See kutsub kohe kindlasti raamatut ostma või laenutama. Nagu ka raamatu pealkiri, mis on kaval väljakutse.

 Üldkokkuvõttes mulle raamat meeldib, kuigi ma oleks tahtnud näha karmimat toimetaja kätt. Aga debüütraamat ka alles ja....Igal juhul jaksu ja luulelendu!


Aitäh, hea Riina, selle raamatu eest!

11. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma