Romaanitriloogia 1. raamatu illukad on kohal!+PETU

  Möödunud öösel sain romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 1. raamatu toimetatud käsikirja kätte ning hakkasin tegelema selle ülelugemisega ehk siis viimase lihvi andmisega (kuigi pole siiani ühtegi viga leidnud). Alles kell 5.00 öösel sain magama. Täna tegelen edasi, aga päev on olnud emotsionaalne ja külalisrohke, seega teen nüüd endale ühe magamata öö taas. Trükikoda ootab.

 Lisaks sellele jõudsid kohale romaanitriloogia 2. raamatu illustratsioonid. Aitäh, armas ja andekas sõbranna Annika Lainela, kes sa nii imelist tööd teed! Illustratsioonid on fantastilised!

 Armas Daivi saatis mulle täna paar fotot, mis kõnelevad sellest, et mu lasteraamat PETU on Tori koolilaste üks lemmikuid ning osaleb ka Nukitsa konkursil. Seda oli üliarmas teada. Aitäh, Daivi!

Loodan, et sellel aastal ikka õnnestub selle raamatu järjeraamat PETU LÄHEB KOOLI välja anda. Olen saanud hästi palju positiivset tagasisidet, isegi sellist, et ühes koolis tehti lausa PETU päev. Uskuge mind, see on mulle üliarmas üllatus, võtab sõnatuks...Aga olukord on nüüd selline, et PETUSID saate osta veel vaid poodidest, sest viimased raamatud ongi poodides.

foto Tori Põhikoolist. autor: Daivi

ja teine foto ka...

 Lisaks sain taas ühe kirja:

Selliseid kirju saan tihti. Ja olen siiralt tänulik, et mu loomingut loetakse! <3

Tere,Margit!Lugesin raamatu “Rist teel”ja pole tükil ajal nii head lugenud.Ei saanud enne käest panna kui läbi sai.
Tahan nüüd ka Sinu “Westoffhauseni häärberi saladus” endale osta.

6. veebruar. 2018.a.

Vana-Rääma

Aitäh, H! <3

Olen iseenda vang

selline on mõtlik Germo

 Juba mitu päeva on möödas viimasest rajal käimisest. Nagu ma mõned päevad tagasi kirjutasin (luuletuses), et põen kaelaradikuliiti. Tänaseks on see nii ägedaks läinud, et mu pea põhimõtteliselt ei liigugi. Möödunud öö jäi ka poolikuks ning tegin päeval paar tundi iluund. Tõsi küll, ortofen, millega kaele määrisin ja pleed, mis mu õlgadel lesib, pisut on valu leevendanud, aga peavalu puhul võtsin ibomaxi juurde. Homme saan diclakki, ehk hakkan paranema, sest tunnen tohutut puudust rajast ja tegevusest, sest praegu olen tõesti iseenda vang. Õnneks peseb pesumasin minu eest pesu ära, aga süüa tuleb ikka teha ja olen mitu päeva järjest ka kütnud, sest suvi on nagu ta on.

 Homme plaanin kuusekasve korjama minna, aga ilmselt ma ei kepikõnni Raekülla vaid võtan selle teekonna bussiga ette, ei taha tuult saada. Rajalt tulles olen alati higist läbimärg ja ilmselt tuulepoisid on salakavalad oma pale näitamises.

 Jah, ega inimene ei saa ju paigal olla, vaja on ikka tegutseda. Eks ma olen ise ka süüdi, et eile oma "teises kodus" aknapesu ette võtsin. Enda kodus tubade aknad on veel pesemata, sest ilmad keerasid ära. Sain eile ilmselgelt tuult peale ning pärast aias grillimist sai nahk ka veel märjaks. Aga muidu oli üliarmas päev. Ja pealegi oli me kassi, Zorro sünnipäev, sai 1 aastaseks!

 Sain kirjastusest FANTAASIA ka oma teist romaani RIST TEEL juurde. Enam neid väga palju saadaval ei ole, seega kes soovib, andku kohe teada. Käest kätte müün 10 euroga ja posti panen 12 euro eest.

 Tüdrukud tahtsid eile mind vägisi Tallinna Buffalo pubisse kaasa meelitada, aga ma ei võtnud vedu. Anneli kutsus ka täna Mõisaküla laadale raamatuid müüma, kuid just tervise tõttu loobusin nendest sündmustest. Aga laatasid on üha tulemas ja autod sõidavad ka Tallinna vahet, seega ärge imestaga kui olen supsti kusagil olemas. Suvi on. Energiat on, vaatamata kõigele. Aga eks ma pean natuke kokkuhoidlikum ka olema, sest september pole enam mägede taga ja siis lendan ma Portugali. Pilet on juba olemas. Aga ega ma ka suvel kodukanaks jää. Kui ilm soosib siis juba nädalavahetusel Grillfestil näeme. Ja laupäeval on üks mu pikaajaline lemmikbänd METSATÖLL Kentuki kõrtsus möllu tegemas, mine tea...

 Olge tuule eest hoitud!

Nädalavahetuse fotogalerii:

minu teine romaan RIST TEEL (12 raamatut) on taas minu käest saadaval...

minu kallis, kallis lapsuke..

kurgid siin ja kurgid seal...

mis siin on? teate? ausana, keele viisid alla...

köögiaken psitab läbi.. ;)

magamistoaaken paistab läbi...

elutoaaken paistab läbi...

...

Ämma küpsetatud rabarberikook maitseb alati imehea...

aias...

...

kaelakarbonaad...

kiirkurkide sissetegamise eeltööd...

see hetk kui ma küsisin Germo käest et kuidas tal tuju on ;)

naabrimees tõi Zorrole sünnaks räime...

4. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma

Kirju nädal jõudis finišisse...

Marco Tasane

  Nagu ma juba maininud olen, oli see nädal väga eriline ja sündmusterohke. Kohati isegi väsitav, aga mõnusalt väsitav. Kuigi ühe saatesõna kirjutamine on alles pooleli, loodan, et saan lähiajal ka sellega ühele poole, kuna üks (uudis!)raamat tahab trükki minna.

  Eile sain oma romaanile "Rist teel" mõnusa tagasiside(me) ning see lausa vajab blogisse jäädvustamist Olgu siis taas mainitud, et see romaan on sihtgrupile kirjutatud, sest mitte igaüks ei loe ulmesugemetega romaani, mis kõneleb ravitsemisest, esoteerikast jne...Muidugi toimub ka selles aktiivne külaelu, kus nii mõnigi keerab ära ja nii mõnegi tegelase koksasin maha. Aga seda saate ise lugeda, kuna raamatukogudes on ta ka täitsa olemas, poodides ka veel. Minu käest enam ei saa. Aga nüüd siis Rein Savi arvamus:

Rein Savi

No nii! Nüüd siis olen lõpetamas raamatut "Ristteel". Omapärane lugu! Tõepoolest, soovitan lugeda. Kuigi stiililt mitte minule omane, üldsegi. Kuid erinevused rikastavadki. Igaljuhul! Kust sa küll Margit neid šamaanitarkusi nii palju, nii pagana palju, oled kokku saanud? Üht-teist uut oli minugi jaoks sealt terakesi noppida küll! Kuigi, ega ma jah, ennast eriliseks asjatundjaks ei peagi selles vallas. Aga üldist tunnetust taoliste mõtteviisidega - jah siin on samased arusaamad maailma pildis minulgi. Kuigi oleks tahtnud vahel hüüda mõnelegi tegelasele seal: "Oota, pea kinni! Ära tee lollusi! Sest see tee, kuhu lähed pole ju üldsegi sinu tee!" Aga - kui palju me isegi nii mõnigi kord oleme sattunud valele rajale. Õnn on, kui märkame veel õigel ajal rada vahetada! Ja kui ei - siis noh, ongi see meie järjekordne kogemus, mida oleme tulnud kogema. Siin klassiruumis, mille nimi emake Gaia. Niisiis, Margit Peterson ja "Ristteel"! See raamat pole kindlasti kõigile meeltmööda. Aga - ei peagi olema. Kelle juurde see tuleb, siis ongi see just õige! Mina oleks muidugi seda lugu kirjutanud hoopis teistmoodi. Ka see on õige, et sina just nii ennast väljendasid! Tuult sulle purjedesse, ehk sulepeasse, ehk küll õigemini klaviatuuri klahvidesse! Edasi Kentuki poisid!

*****************************************'

 Eilne naljapäev ei olnud meie pere jaoks just naljakas ja see on ka üks põhjus miks ma pole vastanud Hillar Kohvi küsimusele. 

  Nii Germo kui ka mina olime magamata, kui eile lõpuks pojaga tee hambaarsti juurde ette võtsime,  esmaabisse. Tänaseks on kõik kenasti, Germo on rõõmus, valu kadunud ja toimetab aktiivselt oma toimetamisi. Ta on väga rahulik patsient, kes ei karda hambaarsti, nagu ta emagi. Ma tõesti ei karda isegi puurimisvalu. 

kabetamine...

  Arstilt koju jõudes tõttasmie kohe külapeale ja seal mööduski meie päev. Germo magas kenasti lõunauinakut ja kosus. Mina aga jälgisin poole silmaga kabetajate tegevust. Koju jõudes leidsin ennast mõttelt, et on elumuutuste aeg, arvan seda siiani. Vahel ongi vaja muutusi, et edasi minna. 

 "Saatus & Saladused" potsatasid ka postkasti ning sellel korral on seal kalli Kristina Reinelleri luule.

 Täna on mul päev läbi külaised käinud. Armastan teid!

Ja kui päev jõudis õhtusse, valmis minu sõnadele järgmine lugu (ei mäleta mitmes) ning selle laulis elusaks taas strippar Marco Tasane. Hea sõber Marco annab tavaliselt ette teema ja vastavalt tellimustööle valmivad sõnad, seega seksipuuduses sildistama pole küll mõtet hakata. Aga noh, las koerad...

  Lugu on rütmikas ja elav. Jätkuvalt kiidan Marcot, et ta tegeleb sellega mis talle meeldib. Tegeleb julgelt ja kompleksivabalt. Teate veel mõnda karsklasest eesti meest kes strippab? Vaevalt.

Laulusõnad ka siia:

Ma vajan rohkem seksi

Ma tahan teada mis sa tegid eile õhtul

Ma tahan teada kus sa olid üleeile

Ja üleüldse mul lööb õudne valu kõhtu

Kui liiga tihti pruugid sa neid kangeid veine

Ref:

Ma vajan rohkem seksi, seksi, seksi

Seksi vajan rohkem ma

Ma vajan rohkem seksi, seksi, seksi

Kuid sinu poolt jääb seda vajaka

Ma tahan teada miks sa petad mind ja luiskad

Miks alalõpmata on tumm su telefon

Miks vahel nagu võõras minust mööda tuiskad

Ma tahan teada mis sul homme plaanis on

Ref:

Ma vajan rohkem....

Ma tahan lahutust kui kuuldu vastab tõele

Et ringi hoorad sa mu kalli sõbraga

Ja võta teatavaks- mu kallis sõbra õele

Sa vahele jäid selle facking tõpraga

Ref:

Ma vajan rohkem....

Ah ära jutusta, mul silmad seljataga

Ma pole pime, olen väga nägija

Sa tõmba uttu, lase lesta, mine maga

Sa pole minu silmis enam tegija

Ref:

Ma vajan rohkem...

Sõnad: Margit Peterson

Tänud, hea sõber Marco!

2. aprill. 2017.a.

Vana-Rääma

Ja siia kopeerin artikli Õhtulehest: Link ka SIIA. 

STAARSTRIPPAR MARCO TASANE: "Hea massaaž on tihti parem kui seks."

Alles paar kuud tagasi tuli Tartumaa tuntuim kannikaväristaja Marco Tasane välja looga, kus laulis seksinäljast. Tundub, et tänaseni pole suutnud strippar oma nälga kustutada, sest tema uue laulu lüürikas kõlab, et ta vajab sugulist läbikäimist veel ja veel...

Marco kirjeldab oma uut vaimusünnitist järgmiselt: "Tegime seekord video ilma süžeeta. Lihtsalt pudru ja kapsad koos erutavas kontekstis. Filmimees käis minuga kuu jooksul erinevatel esinemistel kaasas ja nii see video kokku klõpsitigi."

Aga kas siis Marcol on seksiga tõesti lood nii kehvad, et sellest koguaeg laulma peab? Strippar hakkab naerma. "Need pole minu kirjutatud sõnad, vaid Margit Petersoni. Seksist mulle hetkel piisab, ma pole seksisõltlane. Aga samas pole seksi kunagi palju," mõtiskleb ta. "Aga hea massaaž on tihti parem kui seks," lisab Marco.

Muide, stripparihärra käis hiljuti Portugalis puhkamas. Marco Tasase vallatust puhkusreisist võib tema uues videos osa saada. Nimelt ei puudu loo "Ma vajan rohkem" muusikavideost kaader, kus ta bokserites rannaliival seistes endast kuuma lõunamaa tuult läbi laseb. "Ma käin kord aastas Portugalis sõbrannal külas," selgitab Marco ja itsitab, et seal ta striptiisitööd ei teinud, vaid nautis elu.

*********************************************

MA VAJAN ROHKEM 2017

VIDEO YOUTUBEST ON SIIN.

Publiku artikkel ka SIIA

Elu24 artikkel ka SIIA.

Tagasiside mu romaanile "Rist teel"

  Alati on tore saada tagasisidet loetud raamatutest. Mina ise teen igast loetud raamatust blogipostituse. Olen sellel aastal vägagi lugemislainel ja möödunud öösel lõpetasin 14. raamatu lugemise, aga selle kohta kirjutan eraldi blogi, nagu ikka.

  Tihti tänavatel ja reaalelus inimesi kohates saan palju positiivset tagasisidet, aga kirjalikult mitte. Paljud põhjendavad, et nad ei ole head kirjutajad jne...Tegelikult läheb mulle igasugune tagasisde korda ja ma oskan ka lühidalt kirjutatud tagasiside(me)st palju välja lugeda.

 Antud romaani on võimalik minu käest osta veel vaid mõned. Ja kellel huvi see võtku minuga ühendust. See romaan on mõeldud teatud sihtgrupile, kuna see on nn "nõiaromaan" mis ei tarvitse paljudele meeldida, aga samas on siin palju otsekõnet reaalsest elust, nii ehedalt nagu elu ongi.

  Nüüd aga jagan teiega täna postkasti saabunud tagasisidet:

No nii, lõpuks sain ka raamatulainele. Elu oli vahepeal üpris kiire ja siis sain haiguse kaela. Näed, kuidas elu ise aja maha võtab. Aga raamatust. Vau, kui palju teadmisi! See ravitsemise teema on minu jaoks küll üsna võõras, kuid kujutan ette, et nii mõnigi saab siit raamatust hüva nõu. Tõesti muljetavaldav! Ja siis suhted - täpselt nii, nagu elu ise. Vahel olen kirjutades mõelnud, et kas nii saab tegelikult elus olla, aga saab küll ja me isegi ei tea, milliseid saladusi inimestes varjul on. Sa oskad väga hästi oma tegelaste sisemaailma välja tuua ja nende tegevusele põhjuseid leida. Ja kõik leiab lõpuks oma loogilise lahenduse. Igatahes väga hea lugemine, aitäh!

M.

**************************************************************

Selline arvustus siis ühelt minu aasta aega tagasi avastatud lemmikkirjanikult. Aitäh!

Rahva raamatu lehelt:

Margit Petersoni romaan „Rist teel“ on tema enda sõnul nõiaromaan, kuhu ta on põiminud oma teadmisi maagia- ja ravitsemisvallast. "Kõik see, millest romaan kõneleb, on minu elu loomulik osa. Tänaseks tegelen küll veel vaid numeroloogiliste tabelite koostamisega ja eluaseme energeetika puhastamisega," kinnitab ta. Romaani keskmes on Setomaa külapoiss Veimar, kellel juba varakult hakkavad avalduma võimed inimeste abistamiseks, maagilisteks toiminguteks ja ravitsemiseks.

Margit Peterson on kirjutanud nii kaua, kui ennast mäletab. Ta on avaldanud neli luulekogu („Õitsvate pärnade alleel“, „Avali aegadesse“, „Veerekese pääl“ ja „Külalood ehk Vaaderpass“), romaani „Segavereline“ ja novellikogu „Virtuaalmees“, lisaks luulet 27 ühiskogumikus, paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Ta korraldab juba viiendat hooaega Pärnu kirjandusõhtuid ja naudib seda, mida teeb.

Kena esmaspäeva!

20. veebruar. 2017.a.

Vana-Rääma

Siis, kui Päkapikk Ave külas käib...

  Hakka või Päkapikkidesse ja jõuludesse uskuma! Juba teist päeva üllatavad mind.
  Ave, kulla, ma andsin Germole jao pärast, ehk siis 2 soksi vaid. Ja porgandiraamatust leidsin huvitavaid retsepte. Kui midagi kunagi valmis nikerdan, kutsun sind maitsma. Aitäh!

  Täna saatis kirjastus Fantaasia mulle mu teist romaani RIST TEEL juurde. Poes maksab see ligi 19 eurot, kuid minu käest saad odavamalt.Kopeerin kohe siia ka müügikuulutuse, kuna iga päevaga ühe rohkem loetakse mu blogisid ja juba kuu aega juhib Ameerika, kus loetakse mu blogisid lausa 2000 korda päevas!

Sain kirjastusest (Fantaasia) oma teist romaani juurde. Hind 12 eurot (käest kätte). Kui tahad, et panen selle sulle posti, lisandub postikulu 2 eurot. Kirjutan ka pühenduse. Anna soovist kohe teada, sest see sobib hästi jõulukingiks.

Pisut romaani:

Veimar suunati pärast tehnikumi lõpetamist ühte ääremaa sovhoosi
agronoomiks. Rannikukülla, kus sadamad on tulvil kaluripaatidest
ja süüakse hülgeliha nagu Kihnuski. Sellest tehakse
niisuguseid roogasid, mis iga gurmaanigi ära petavad.
Pealegi on hülgerasva kasutatud aegade algusest saadik
rahvameditsiinis medikamendina, just paistetuste ja külmast
võetud jäsemete raviks. Rannarahvas armastab ka palkmaju
hülgerasvaga sisse määrida. See pidavat pikendama hoone
eluiga, hoidma kurja silma ja kaitsma tuulte eest. Hülgerasvast
valmistatakse küla kirikule küünlaid, pühitsetakse need sisse ja
põletatakse kas armulaual või hingedepäeval ranna ääres – siis
pidavat mererüppe jäänud hinged külastama kodu, tooma sinna
õnnistust ja kaitset.
Just augusti teisel poolel kasvas küla iive märgatavalt. Ja
ühel müstilisel aastal, augusti kolmeteistkümnendamal päeval,
sündis viiekümne elanikuga külla lausa kolmteist ilmakodanikku.
Nende ühist sünnipäevapidu hakati ühiselt pidama vanas
paadikuuris. Sellel päeval ja selles külas sündinud ilmakodanikke
kutsutakse veel tänapäevalgi Kuraditosinateks. Kas kuupäeva
või kodanike arvu järgi, seda mõelgu igaüks ise välja. Igal juhul
kolmeteistkümnendal augustil pidutses kogu küla, kaasa arvatud
Veimar, kes kiiresti omaks võeti ja oli samuti samal päeval
sündinud, kuigi teises kohas ja teisel ajal. Nimelt oli Veimar pärit
Setomaalt.

 Muidu kulgeb kõik rahulikult. Kana-sealiha sült maitses kupakartuli kõrvale väga hästi. Tuba on soe ja hing on rõõmus.

  Zorro oli vaid vahepeal mitu tundi kadunud, aga nüüd tegi omale pesa suure sussi sisse. 

Kena kalapäeva!

8. detsember. 2016.a.

Vana-Rääma

Selle ma lihtsalt pean blogisse jäädvustama...

foto: Urmas Saard

Oehh, kannan nüüd tibutagi! On üsna hea tunne saada tagasisidet teiselt kirjanikult, kolleegilt, kui nii ütelda võib. Jagan rõõmu ja tänan! Südamest! <3<3 <3

Kirjanik Petersoni fenomen seisneb selles, et ta raamatud on haaravad ja elulised. Miinuseks on võibolla see, et tegelasi on liiga palju, aga mitte häirivalt palju. Laias laastus ju külalugudes domineerivadki teatraalsed teglaskujud, kellest on põnev lugu luua. Austusest Petersoni kui andeka poetessi vastu laenutasin tema romaani Segavereline, mis sundis paari rida välja ütlema. Kui mina sooviks mõne koha peal rohkem teksti lahti rääkimist siis mu abikaasa väidab, et just nii nagu Peterson kirjutab on ka elus, eestlane ei kipu ennast liialt avama. Pealegi väidab abikaasa, et see raamat on tema jaoks viimase aasta suurim elamus, südamlik ja piltlik näide Eesti elust.

Teine lugu on Petersoni luulega. Luules on ta tugevam, kui proosas, nagu ikka kipub luuletajate puhul olema, kes avastavad endas kirjaniku. Nende proosaraamatud on ka poeetilise iseloomuga. Isiklikult loen meelsamini riimiluulet, kuid Petersoni puhul toimib ka vabas stiilis kirjutatud luule. Minu vaieldamatu lemmik luuleraamat tema sulest on Külalood, mis on mul lausa koduriiulis olemas ja kutsub aegajalt lugema. Samas Ööde tütar on teema omaette. Petersoni riimiluuletused on laulud, jalg hakkab tatsuma neid lugedes. Ka sonettide puhul. Põnev on asja juures see, et autor kirjutab erinevaid sonette, mis noorpoeetide puhul on tänapäeval haruldane nähtus, kui neid üldse veel keegi kirjutada oskab. Peterson oskab.

Antud momendil loen Petersoni kultusromaani, millesse kirjanik on põiminud vana head kultuuripärandit. Rist teel on tunduvalt parem romaan kui Segavereline. Tundub, et autor on romaanide kirjutamise suhtes ikka mitu head sammu edasi astunud. See võiks olla koolides lausa kohustusliku kirjanduse nimekiras, et lapsed ei unustaks kultuuripärandit ja vanu kombeid.

Kindlasti ei kuulu Peterson väikekodanlike soss-seppade hulka, kellel ilmub raamatuid rohkem kui soppa peale vihma. Tema raamatud teevad silmad ette paljudele kirjanikele kelle nimi ilutseb Kirjanike Liidu nimekirjas, kuid midagi tarka neil ammu ilmunud ei ole. Ja kas üldse ilmumas on?
Mina igal juhul kiidan Petersoni ja ootan huviga mida ta rahvale veel pakub. Ja kindlasti pakub. Kokkuvõttes on tegu hea kirjanikuga.

V.

5. detsember. 2016.a.

Vana-Rääma

Tahad mu raamatut!?

    Aeg- ajalt koostan ma oma raamatute ehk tütarde (nii ma oma lapsukesi nimetan) kohta statistikat. Tõsi, esimeste raamatute ilmudes kirjutasin lausa üles kellel on mu raamat olemas (käsimüügist) jne...kuid tänaseks on mul ilmunud 8 raamatut, millest 5 on luuleraamatud, 2 romaanid ja 1 novellikogu, kuid nii spetsiifilist statistikat ma enam ei tee. Aga hea on jälgida kuidas raamatute läheb, ka raamatulaenutuste lehelt.
 
   Mine tea, ehk on juba uut oodata. No, jään veel salalikuks. Kui kõik läheb nii nagu minema peab, ilmub veel sellel aastal miskit. Ka järgmise aasta esimestel kuudel näeb üks mu raamat ilmavalgust. Aga nendest veel vara kirjutada, töö käib ja seda igas mõttes.

  Nüüd väike reklaam siia.

Rahva Raamatu lehelt
/minu raamatud/

1) "Õitsvate pärnade alleel" (2011) - luuleraamat - LÄBI MÜÜDUD! Kirjastuses HEA TEGU saadaval 10 tk- hind 4.59
(Kirjastuse HEA TEGU lehekülg on siin: AVA!

2) "Ava aegadesse" (2012) - luuleraamat - LÄBI MÜÜDUD!
Kirjastuses HEA TEGU saadaval 5 tk- hind 4.59

3) "Veerekese pääl" (2013) - luuleraamat - LÄBI MÜÜDUD!
Kirjastuses HEA TEGU saadaval 10 tk- hind 4.59

4) "Segavereline" (2014) - romaan - LÄBI MÜÜDUD!
Kirjastuses HEA TEGU saadaval 10 tk- hind 10.09. Minu käest otse ja pühendusega saad 5 euro eest! (postiga saates lisandub postikulu)

5) "Külalood ehk vaaderpass" (2014) - luuleraamat.
Ma ei tea kas kirjastuses Ji (JUMALIKUD ILMUTUSED) neid veel saadaval on, aga Rahva Raamatu poodides on veel vaid Viru Keskuses ja Pärnu Rahva Raamatus. Kirjastuse fb lehekülg:AVA!

6) "Virtuaalmees" (2015) - novellikogu. Saadaval veel vaid Rocca al Mare Rahva Raamatus! Minu käest otsa saada ka 8 euro eest! (postiga saates lisandub postikulu). Saadaval ka kirjastuses KENTAUR.Kirjastuse lehekülg AVA!

7) "Rist teel" (2015) - romaan. Saadaval raamatukauplustes ja kirjastuses FANTAASIA. Kirjastuse lehekülg:AVA!

8) "Ööde tütar" (2015) - luuleraamat. Saadaval raamatukauplustes ka kirjastuses HEA TEGU. Kirjastusest saad otse vaid 8.72 euro eest!

Ja siia ka Rahva Raamatu lehekülg minu raamatutega: Ava SIIT.

Kui tahad endale mu (kahte on saadaval) raamatut soetada, kirjuta siia kommentaar, kirjuta mu fb postkasti või emailile: marleen003@hot.ee

Kena teisipäeva hilisõhtut!

8. november. 2016.a.

Vana-Rääma

Heli Künnapas ja Karina Louisa Puht esitlesid oma raamatuid

   Täna kell 17.00 esitlesid Pärnus, Rahva Raamatu kohvikus Piano oma romaane Heli Künnapas ja Karina Louisa Puht. Sõbralik ja soe õhkkond valitses kogu tunni kestel, peale mida jagasid kirjanikud autogramme ja soovijad said endale soodsamalt raamatuid osta.

  Karina Louisa kirjutab oma teist romaani, kriminulli, millest ei puudu tänapäeva meelemürgid ja kuritegevus. Rõõm oli kuulda, et noorkirjanik on kirjutamisele truuks jäänud. Täna esitletud raamat oli tema debüütromaani "Võidetud tüdruk" kordustrükk, mille andis välja Heli kirjastus, eesotsas Heli Künnapasega. See oli esimene teise autori raamat mille Heli kirjastas. Olgu mainitud, et esmatrüki andis välja kirjastus Hea Tegu umbes pool aastat tagasi ja see müüdi kuu ajaga läbi. Raamat kõneleb armastusest, kirest ja kiiretest autodest läbi ameerikaliku maailmavaate. Tubli, Karina Louisa ja kõrget lendu!

Karina Louisa Puht "Võidetud tüdruk"

  Heli Künnapas esitles oma kuuendat raamatut. Tema sulest on eelnevalt ilmunud noorteromaan "Lõpupidu," romaan "Homme on ka päev," noorteromaan "Tristan," elulooraamat "Minu ilus elu maal," romaan "Tähtajaline elu 1" (kirjutab hetkel järge) ning tänane, noorteromaan "Ütlemata sõnad". 2 viimast raamatut on Heli oma kirjastuse kaudu välja andnud.

päevakangelased

Heli lausub ütlemata sõnu...

 Millest "Ütlemata sõnad" kõneleb? Sellest teen lühikokkuvõtte siis, kui taas lugemishullus peale vajub. Igal juhul võin julgelt ütelda, et tegu on tema ühe parima raamatuga. Aga kas see on minu jaoks kõige lemmikum? Haaa, ei kergita ma veel midagi saladuseloori...Ühesõnaga minge nüüd vutt-vutt poodidesse ja soetage endale need raamatud! Mingil määral on need raamatud isegi saranased, mõlemad noortekad, kuid sobivad ideaalselt lugeda ka täiskasvanutele.

   Mõnes mõttes oli väga hull päev. Esiteks Heli oli poolhääletu, Karina Louisa poolpalavikus ja mina, kui kuulaja, poolpõrunud, seda otseses mõttes. Loodan, et minu blogi loeb ka abivalmis ja heatahtlik härra Rein Laos, kes mulle kiiresti appi tõttas ja asju riiulitesse tagasi panema hakkas, kui ma Piano kohvikus riidenagi (jalaga) taha komistasin ja nägu ees vastu põrandat potsatasin. Jäi ta seal tänamata, sest ma ei olnud sellest põrutusest päris mina ise. Jääb loota vaid, et mu põsesarn ja põlv siniseks ei lähe, sest valu need teevad. Aga peavalust sain lahti juba. Päris naljakas vaatepilt võis olla, kui tagant järgi mõelda, aga samas...mis oleks saanud siis, kui oleks komistanud minust poole vanem inimene? Ohh, ei taha mõeldagi...Hetkel pean olema tänulik, et mul liiga palju polstrit peal on ja kohvikus mistra maas on, vastasel korral oleks...Jalutasime koos klassiõega lifti ja kõrvu jäid kajama härra Laose sõnad;" ma olen juba ammu mõelnud, et see riidenagi on vale koha peal..."

  Ja, no ei saa ma ju ka oma teisele romaanile jätta reklaami tegemata. Armsa Karina Louisa ema ostis mu romaani "Rist teel" ning Rahva Raamatusse jäi veel vaid 1 raamat. Soovijad-kiirustage!
  Tänud imelise esitluse eest, tüdrukud!

Louisa emme minu romaaniga

****************

  Hommikul panin kortslehed juba purki, kuna need ravimtaimed kuivavad põhimõtteliselt 24 tunniga ära. Jälle üks purk talvevaru juures!

****
  Kurb on see, et sellel kuul saab mul haigla vahet joostud juba 2 kuud. Eelmisel nädalal nad ütlesid, et pean nüüd vaid korra nädalas sidumas käima, kuid esmaspäeval arvati, et ikka kaks korda tuleb käia. Nii ma siis nüüd neljapäeval taas siduma suundun. Kurb on ka see, et nad teevad mulle ikka pigistades sellist valu, et koju jõudes ma lausa kukun voodisse. On see normaalne? Minu andmetel ei tohi peast ega pead üldse tugevasti vajutada...Ateroom küll enam põletuikuline ei ole, kuid putru ajab endiselt välja ning seda sidudes sealt välja ka pigistatakse. Vabandan, kui ma sidumispäevadel ei ole mina ise, sest koju tulles võtan kange valuvaigisti ja poen põhku.

*********

  Ja täna sai endale nägu pähe joonistada lastud, seda kulmude näol "Helle & Heleni" (Hommiku tn) salongis, Kati käe all. Tänud!


7. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma