Seened ja need teised asjad ka...

  Mul on kogu aeg nii kiire et pole aega isegi netis käia. Ausõna. Ja jätkuvalt olen ma seda meelt ja õnnelik et ma ei põe haigust diagnoosiga "nutikaga netis." Ja jätkuvalt häirivad mind inimesed kes pidevalt ninapidi telefonis on. See tundub mulle enda ja teiste aja raiskamisena. Nii on. Jään oma arvamuse juurde, kuigi usun et vastuvaidlejaid jagub.

 Millega ma siis tegelen? Ei, ma ei ole hetkel kirjutamislainel, sest pole lihtsalt aega, metsad on seeni nii tuugalt täis ja ma olen ju seenehoolik. Ok, ok, korilane olen, aga seenehoolik sobib mulle rohkem. Eile käisime Potsepal metsas ja no ei jaksa neid seeni metsast välja vedada. Ausõna. Saime männiriisikaid, porgandiriisikaid, võiriisikaid, kuuseriisikaid, timpnarmikuid, männipuravikke, haavapuravikke, tammepuravikke, võitatikuid, erinevaid pilvikuid ja ohtralt kukeseeni. Midagi võis ka nimetamata jääda aga see polegi oluline. Seeni on metsades tõesti nii palju, kuigi teeääred olid autosid täis ja metsad inimesi täis. Ainult mine ja korja. Osad neist ma praadisin või ja sibulaga ära ning need said eile ka söödud, no Simba sai ju 6 kuuseks ja natuke käis ka külalisi ;) Ahjaa, kohtasin Potsepa metsas isegi tuttavaid ja mul oli siiralt hea meel kui sain nad nn koduteele juhatada. Tervitused, Riina!

 Nagu blogipostituse kaanepilt reedab, jõudsid mu järgmise lasteraamatu PETU LÄHEB KOOLI illustratsioonid Lapimaalt kohale, lausa 12 päeva sõitsid, aga olemas nad on. Ehk saab nüüd veel sellel aastal mu lastekas kaante vahele, aga sellest kõigest juba pajatan kunagi hiljem. Aitäh, kallis Signe!

 Jõuluvana Ave jõudis mul veel vahepeal sünnipäeval ära käia, aitäh, kallis!

 Neljapäeval olin ametis haugide puhastamise ja küpsetamisega, ahjus fooliumis küpsetasin, lisaks sidrunipipar, sool, sibul ja majonees. Nii lihtne see ongi, väga maistev tuli. No ma kord olen selline inimene kes toituks vaid kalalihast ja seda iga päev, kui vaid võimalust oleks. Eriti maitsvad saavad need siis kui saad otsast lõpuni ise toimetada (ka soomuse ja mittevajaliku sisu eemaldada).

 Reedel tormasin ruttu kesklinna, sest ma ei saanud ju kallist Riinat Pärnust nii minema lasta et me ei kohtuks. Kohtusime. Oli armas. Ja sain ta kolmandale raamatule KUUPEEGLIST, pühenduse. Uute kallimisteni!

 Ja kalli ämma kingitud kinkekaardil on nii armas luuletus et ma ju ei saanud seda jäädvustamat jätta. Aitäh, kallis ämm! Kõik peab mu elulooblogis omal kohal olema.

 Septembrikuu numbrid on ilmunud! Mis numbrid? Ikka ajakirjad "Müstilised lood" ja "Saatus & Saladused," millega teen kaua aastaid koostööd. Müstilistesse lugudesse kirjutasin ühe lühijutu ja SaSasse saatsin kalli Erika Salumäe luuletused. Head lugemist!

 September on alanud, aga suvi veel kestab, vähemalt Pärnus. Nii sai tänast imelist suvepäeva nauditud ja niisama aias tšillitud. Loodus on veel imeliselt roheline, linnud laulavad ja veel koos kallite inimestega seda kõike nautida, mida sa hing veel ihkad paremat loota. Olen õnnelik selles kõiges. Armastan! Olge teie ka õnnelikud!

Galerii:

pooleaastane Simba

saak Potsepalt

seened

purgis...

Ave ei väsi iial üllatamast...

kohe lähvad fooliumisse

küpsetatud havi

see raamat läheb mu eriliste raamatute riiulisse

KUUPGGELIST- R.Einasto

kalli ämma kingitud kinkekaart

minu jutuke ajakirjas Müstilised lood sept. numbris

Erika Salumäe luule

septembrikuu number Saatus & Saladused

õnnelik Germo

istume aias ja tšillime, ei grilli...

meil on suvi, nii hinges kui...

2. september. 2018.a.
Vana-Rääma

Müstilised lood ja Vaba Eestimaa Ajaleht

jäädvustus ajakirjast...

jäädvustus ajakirjast...

  Mulle meeldib kirjutada persoonilugusid erilistest inimestest ning viimasel ajal olen vägagi kirjutamislainel. Käsil on romaanitriloogia kirjutamine ja päris mitu artiklit on veel oma järge ootamas, aga ajakirja Müstilised Lood selle kuu numbris kirjutasin üliandekast Kadri Kasest, kelle fb lehekülg on SIIN.

jäädvustus ajakirjast.....

 Kadri joonistas ka minust kunagi portree, mida kasutasin ühe oma raamatu tagakaanel. Olen tema imelisi joonistusi fännanud aastaid ning tuli tahtmine temast kirjutada, sest Kadri lugu on nii müstiliselt põnev. Aitäh, et tegid minuga imelist koostööd, kallis Kadri!

  Nüüd ka veebis loetav ja lugeda saate SIIT!

mina, kui ma veel rastamari olin :) autor: Kadri Kask

 Tema fb lehelt saad uurida hinnakirja ja soovi korral lasta ka endast või mõnest tuttavast portree joonistada. Jõulud on tulemas, mõnus jõulukingituseks kinkida.

 Ka siit saate artiklit lugeda: (aga see on mustand)

Kadri Kask- sündinud kunstnik?

• 1. Kadri, Te joonistate väga hästi. Kas olete kunsti õppinud või on see anne Teis peitunud juba sellest ajast kui ennast mäletama hakkasite?

Kõigepealt ma tänan Teid ilusate sõnade eest! Muidugi on mul väga hea meel, kui inimestele meeldivad mu tegemised. Panen joonistustesse palju oma energiat ja armastust.

Ma ei ole kunsti õppinud. Olen õppinud juuksuriks ja juuksurikoolis oli ka kunstitund, kus õpetati veidi varjutamist ja hajutamist. Tavakoolis ei jäänud ma kunstiõpetajatele eriti millegagi silma.

• 2. Olete pärit Mulgimaalt paljulapselisest perest. Kas Te olete ainus oma perest, kes joonistab?

Olen pärit neljalapselisest perest. Ema on meil alati lasknud olla need, kes oleme. Ta pole kunagi surunud ega pealesundinud suundi, mida me elus õppima või millega tegelema peaksime. Pigem on ta olnud selline suunaja, kes aitas üles leida, mis igaühele meist kõige hingelähedasem ja sobilikum oleks. Mu ema on muusikaõpetaja ja tema suunamisel oleme kõik, neli tütart, muusikakoolis klaverit õppinud. Õed käisid seitse aastat, mina vähem, kuna viiendas klassis hakkasin rohkem ratsutamise vastu huvi tundma. Kool, muusikakool ja hobused ei mahtunud kõik korraga minu päevaplaani. Pidin millestki loobuma. Teised mu õed tegelevad käsitööga, aga nad ei joonista. Üks on super koogimeister, teine tegeleb kingituste ja pidude dekoreerimisega ning kolmas armastab näputööd ja tal on hea silm värvide sobitamisele.

• 3. Olete illustreerinud raamatuid ja kas ka ajakirju? Räägiksite sellest lähemalt?

Illustratsioonid on sisult teistsugused joonistused, kui minu tavapärased tööd. Igapäevaselt joonistan fotode järgi, püüdes võimalikult tõetruud pilti tabada, ja ise nimetaksin oma tavatöid realistlikeks söejoonistusteks. Ühe raamatu esikaane tarbeks olen joonistanud raamatu autori portree ja teine mu joonistus läks teose tagakaanele. Ühe ajakirja toimetaja tellimusel olen joonistanud päris suure ja töömahuka pildi tema artikli tarbeks.

• 4. Mis või kes teid inspireerib?

Elan maakohas, kus inspiratsiooniallikad ei lõpe iialgi otsa! Armastan palju oma väikeste poegadega looduses jalutada. Inspireerivad mõlemad – nii loodus kui pojad.

Tänapäeval on internetis palju realistliku kunstiga tegelejaid, hoian neist mõnedel silma peal. Jälgin ka instagramis paljusid kunstnikke ja eks igaüks neist ole mulle mingil määral inspireerijaks oma teostega.

• 5. Kui palju aega võtab ühe keskmise mustvalge portree valmimine? Kas joonistate päeval või olete ööinimene?

A3 formaadis pildi valmimiseks kulub mul umbes neli päeva, juhul, kui joonistusel on üks inimene. Ajakulu oleneb kõige enam sellest, kui palju on pildil pisikesi peeneid detaile ja kui palju on inimesi joonistusel. Iga silm, suu, nina, käed, ehted, mustrid - kõik see võtab oma aja, varjud ja hajutamine ka.

Armastan pigem hommikul joonistada, siis on silm selgem ja pea värske. Õhtul olen ise väsinum ja ka lastega on rohkem toimetamisi.

• 6. Kas olete ka näitustel oma töödega osalenud? On tulemas?

Ei ole näitustel osalenud ja pole ka tulemas, aga olen ühel võistlusel osalenud. Seal läks mul väga hästi ja sain peaauhinna osaliseks.

• 7. Kunstnikke on palju, osad võimendavad oma töid üle, osad ei joonista nii tõetruid pilte, aga teie joonistused on üks ühele. Kus peitub selle ande võti­­?

Ma ei tea, kus on selle võti, aga tean, et praegusesse arengupunkti olen jõudnud tänu sellele, et olen kulutanud palju tunde harjutamisele. Mida rohkem ma joonistan ja uurin joonistatavat, seda rohkem panen ma tähele pisidetaile. Mõni aeg tagasi ma ei näinud, et varjud on erineva tugevusega, nüüd ma juba märkan seda. Ma ei pannud ka tähele, et silmade peegeldusel on kuju, nüüd ma näen seda. Ja algul kasutasin ma teistsuguseid töövahendeid kui praegu. Kõik see joonistamine ongi olnud katsetamise asi - milline pliiats ja milline kustukumm mulle kõige paremini sobib jne.

• 8. Olete kahe poja ema, üks on alles väike. Kas vanemal pojal on avaldunud ka juba kunstianne?

Mul on jah kaks imearmast poega. Suurem on 5-aastane ja sai just selgeks raudtee joonistamise Nüüd on meil koduseinad täis kleebitud raudteede pilte ja laps ise on väga uhke nende üle. Natuke naljakas on vaadata neid lõputuid teid igal pildil, aga samas väga tore.

• 9. Millega tegelete lisaks laste kasvatamisele ja joonistamisele?

Lisaks laste kasvatamisele ja joonistamisele meeldib mulle värskes õhus viibida ja sporti teha. Käin jooksmas, rattaga sõitmas, teen joogat ja eks lastega tegelemine on ka paras sport. Praegusel eluhetkel saan rohkem värskes õhus jalutada, kui et aktiivsemalt sporti harrastada, sest pisem poeg on veel vankris. Armastan väga loodust. Elan Lõuna-Eestis, Läti piiri lähedal ja meile siin jagub looduse ilu kuhjaga.

• 10. Kui palju paberit kulub teil ühe portree joonistamiseks? Kas joonistate otse või sünnib eelnevalt palju visandeid?

Ühe portree jaoks ma kasutan ühte A4 paberit, millele prindin joonistatava foto ja siis vastava formaadiga paber, kui suurt joonistust on soovitud: A4, A3 või A2. Suuremaid formaate ma pole teinud. „Sodipaberiks“ (kuhu saan üleliigse söepuru pühkida jms) kulub veel üks A4 paber, kokku seega kolm paberit. Joonistan otse, visandeid ei tee.

• 11. Millal avastasite, et oskate joonistada ja millal jõudsite teostuseni?

Kui ma oma esimese lapse ootele jäin, teadsin, et minu elu peamiseks eesmärgiks saab nüüd oma pojast tubli ja toreda noormehe kasvatamine. See oli õnnis teadmine, seda enam, et päris õiget, hingetoitvat eriala või tööd polnud ma enda jaoks tolleks ajaks veel üles leidnud.

Veidi aega enne rõõmustavat beebiuudist nägin üht huvitavat unenägu. Ekslesin tühjadel tänavatel, olin segaduses, ei teadnud kuhu minna ja mind ajas keegi taga. Vaatasin kaugele ette ja nägin väikese poisi varju, kes näitas sõrmega mulle suunda, kuhu joosta ja nii igal tänaval.

Vanema poja sirgudes hakkasin lihtsalt oma lõbuks, ajaviiteks, joonistama ja peagi tundsid ka sõbrad-tuttavad mu joonistuste vastu huvi. See oli mulle kinnitus, et teen õiget asja ja mu töö tulemus pakub rõõmu ka teistele. Sain seeläbi ka seletuse oma unenäole: mu väike poeg Simon oligi minu teejuht seal unenäos. Tema ilmaletulek tõigi joonistamise minuni ja see ongi see, mida ma armastan, mida tehes aeg justkui lendaks. Joonistades kaotan ajataju täielikult, naudin ise väga seda tegevust ja saan oma töö tulemustega rõõmustada nii ennast kui ka teisi. Minu järeldus: elus juhtuvad kõik asjad põhjusega ja igal asjal on mõte, nii heal kui ka halval.

• 12. Kas teil on mõni asi mis hingel kripeldab ja mida pole saanud välja öelda aga tahaksite?

Tahaksin lihtsalt, et inimesed mõistaksid - joonistamine on väga aeganõudev tegevus. Kui ma joonistaksin vaid piirjooned või visandi, siis saaksin tõesti ruttu tehtud. Kuna ma aga joonistan ka kõik varjud ja detailid välja, siis võtab pildi valmimine päris palju aega.

• 13. Kolm kõige imelisemat hetke teie elus?

Minu esimese poja sünd, minu teise poja sünd ja oma ande ülesleidmine. Viimane tõi rahu minu hinge. Varem ekslesin teadmatuses: ma ei saanud aru, milline on see just „minu tee“ja kas ma kunagi üldse leian selle „oma tee“.

Igal asjal siin elus on oma aeg ja tihti oleme liiga kärsitud, nii ka mina. Tahaks ju kõike nüüd ja kohe! Tõenäoliselt ongi vahel tarvis elus mõttepausi, et leida see, mis su hinge tegelikult puudutab ja toidab. Selles meeletus tänapäeva virrvarris on raske ennast ja oma teed üles leida. Võtame aega….

Margit Peterson 

********************************
  Eile avaldati ajalehes Vaba Eestimaa Ajaleht minu poolt kirja pandud persoonilugu Hillar Kohvist, mida saad lugeda SIIT. Aga panen selle kenasti ka oma blogisse üles.

foto: erakogu

Hillar Kohv- kes ta on?

1. Väidetavalt on ajakirjanik see kes on õppinud ajakirjandust. Vastava paberi mitteomaja on kolumnist või lihtsalt sõnaseadja. Nimetate ennast vabakutseliseks ajakirjanikuks. Kas teil on ajakirjanduslik haridus? Kui jah siis kus te selle omandasite?

Rahvasuu nimetab ajakirjanikuks seda inimest, kes ajakirjanduses kirjutab. Tegelikult olen ma kirjasaatja ning alustasin kirjade saatmisega juba siis, kui olin 16- 17. aastane ning alguses sai saadetud kirju Pärnu Kommunistile. Esimene saadetud kiri rääkis libedast teest ning peale kriitika avaldamist ajalehes tehti asi ka korda. Vanasti oli ikka nii, et kui ajalehes kriitikat tegid, siis tehti asi korda kohe. Mis haridusse puutub, siis lõpetasin Õhtukeskkoolis 11. klassi kaugõppe teel.

2. Töötate kaasautorina paljudes eriväljaannetes. Millal ja kus avastasite endas huvi ajakirjanduse vastu? Kas töö kaasautorina on ise kätte tulnud või olete pidanud selleks palju vaeva nägema, et teie artikkel mõnes ajalehes või ajakirjas ilmuks?

Kui juba esimesed kirjad ajalehes avaldati ja probleemid lahenduse leidsid, siis tekkis huvi ja tahe edasi kirjatööga tegelema hakata. Ise kätte ei tule midagi, ikka on vaja oma kirjatükke pakkuda erinevatele väljaannetele. Umbes 10- 15. aastat tagasi oli meil ikka korralik ja normaalne ajakirjandus ja meedia, siis avaldati kirju pidevalt. Praegusel ajal on olukord vägagi muutunud, sest ainult teatud väljaanded avaldavad minu kirju. Õnneks on tänapäeval Facebook ja Youtube, kus saab sõna võtta just nii, nagu tahad

3. Miks te seda tööd teete? Kas loodate maailma paremaks muuta läbi artiklite või põete kirjutamiskirge?

Minu peamine huviala ongi kirjasaatja olla ning iga päev otsin erinevaid võimalusi, kus sõna saada. Minus on nii kirjutamiskirge kui ka soovi maailm paremaks muuta. Kui probleemid ikka rahva ette tuua, siis peaks sellest olema mõtlemisainet ning kes teab- ehk maailm muutubki paremaks. Sageli jäävad probleemid lahendamata just ükskõiksuse taha pidama ning kurb on see, et inimesed hakkavad sageli lahendamata probleeme normaalseks pidama. Arvatakse, et kui nii need asjad on, et ju siis nii ongi õige. Valet asja ei saa kunagi õigeks pidada ja minu põhimõte on alati selline, et asju tuleb senikaua ajada, kuni need korda saavad.

4. Olete figureerinud ka telemaastikul ning laulnud duetti näiteks ühe tuntud laulja Ergoga. Ergo mainis, et Hillar Kohv lauljana on lihvimata teemant. Kas muusikal ja laulmisel on teie elus suur roll? On see teil geenides või tunnete lihtsalt erinevate asjade vastu huvi? Kas mõni teie lugu on ka plaadile salvestatud?

Antud küsimusele vastamist alustaksin sellest, et mul on olnud oma kirjarubriigid kunagi ka Nelli Teatajas ja hingusele läinud Kulleris. Nelli Teatajas toimetas minu kirjarubriiki humorist Mart Juur ja Kulleris praegune Õhtulehe peatoimetaja asetäitja Jaan Väljaots. Kindlasti paljud teavad sedagi, et mind on parodeeritud ka kunagises Wigla Shows Jan Uuspõllu kehastuses ning sinna sattusin just Nelli Teataja rubriigi tõttu, sest Mart Juur ja Andrus Kivirähk kirjutasid selle stsenaariumit. Samuti on minu kirjarubriigid olnud ka erinevates raadiojaamades, nagu Tartu raadio (Onu Bella alias Igor Maasiku juhitud Faasinihe saates ning hiljem mõnda aega ka tema juhitud Põlva raadio Marta saates), Kuku raadio saates Rohke Debelaki alias Gaute Kivistiku juhtimisel, Pärnu Päikeseraadios soovisaates, mida juhtis Margus Turu ning Raadio 2 saates "HAI", mida juhtisid Siim Susi- Naelapää ja Rednar Annus. Sel ajal, kui minu kirjad ilmusid praktiliselt kõikides ajalehtedes ja ajakirjades ning mind parodeeriti Wigla Shows, siis võeti minuga kohe kontakti, et minu tuntust ära kasutada ja selle vastu polnud ega pole mul ka siiani midagi. Nii näiteks käisid mul külas Onu Bella ja Gaute Kivistik ning tellisid, et hakkan neile kirjutama raadiosaatesse. Kuna Tartu raadiot ma Pärnumaal ei kuulnud, siis salvestas Igor Maasik minu rubriigid raadiosaatest ning saatis Eesti Postiga need mulle koju. Minust esimene intervjuu ilmus aga kunagises ajalehes Liivimaa Kuller ning selle tegid Jaan Väljaots ja tema tollane naine Epp. Mis puutub showna laulmisse, siis minuga võttis ühendust Facebookis Ergo Korp, kes tegi ettepaneku laulda "Aiamaja" laulu, mille ta ise kirjutas. Saatis loo mulle kuulamiseks ja õppimiseks ning kuna leidsin, et saan hakkama, siis olin nõus ja Pärnus selle laulu ka linti tegime. Olgu siinkohal mainitud ära seegi, et 2018 kevadel annab Ergo Korp välja uue plaadi ning Aiamaja laul on ka plaadil olemas. Teisena võttis minuga ühendust DJ Heiki Hainsalu, sest tutvusime Marek Veltmanni juhitud Playsoundi raadio soovisaate vahendusel ning Heiki Hainsalu tegi mulle ettepaneku laulda temaga. Jällegi oli nii, et Heiki Hainsalu saatis mulle laulu õppimiseks ning see oli Diskori valss.Salvestasime selle kevadel Tori Sotsiaalmajas, sest mujal kohta polnud. Peagi saatis Heiki Hainsalu mulle Suvi kuum laulu ning ka sellega sain hakkama ja taas salvestasime selle Tori Sotsiaalmajas ning võtted tegime Tori Põrgus ja võtteid tehti ka mujal. Kuna 15. detsembril ilmub DJ Heiki lauludega plaat, siis selle peal on ka need kaks nimetatud laulu. Plaadi lubas DJ Heiki mulle saata Eesti Postiga koju. Vahepeal pakkus DJ Heiki mulle veel ühte laulu, aga kuna leidsin, et see mul välja ei tule, siis loobusin sellest. Ühe laulu puhul oli veel selline lugu, et saatsin mõne filmitud klipi endast, et nad said panna need laulu "Elu Farmis" videosse. Arvatavasti teen veel edaspidigi mõne laulu nii Ergo Korpiga kui ka DJ Heiki Hainsaluga. Lauljaks ennast ei pea, aga showd võib ju teha.

5. Väidetavalt te ka luuletate. Kas olete mõned laulusõnad ise kirjutanud?

Luuletama hakkasin kunagi vaid sel põhjusel, et mul olid raadiotes oma kirjarubriigid ning sinna sooviti luuletusi. Laulusõnu ma ei kirjuta, sest sellist annet mul pole.

6. Mäletan müüti, et Viinahaua Hillar on väljamõeldis. Kas Hillar Kohv Viinahaualt on päriselt olemas? Kas Viinahaua on ka päriselt olemas?

Kui ma kirjasaatjaks hakkasin, siis kirjutasin alati artikli lõppu, et Hillar Kohv Viinahaualt. Kunagi oli Viinahaua küla olemas, aga juba ammu muudeti nimi Rätsepa külaks ning Viinahaua nime kannab vaid bussipeatus minu maja taga. Viinahaua nimi on tulnud sellest, et vanal ajal veeti hobustega viinavaate üle jõe jää lodjateed mööda, aga üks viinavaat oli kukkunud jääst läbi ning kuna jõgi on selles kohas sügav kui haud ning viinavaat kukkus hauda, siis saigi kohanimeks Viinahaua.

7. Kandideerisite sügisel KOV-i valmistel üksikkandidaadina ja saite päris palju hääli. Rääkiga põgusalt sellest. Kas olete endiselt seda meelt, et peakiste KOV-i ridadesse kuuluma? Miks? Kas kavatsete ka järgmisel korral KOVI-i valmistel kandideerida?

KOV- il kandideerimine oli lihtsalt soov näha ja teada saada, et kui palju ma hääli saan. Kuna häältesumma oli suur- 46, siis plaanin sõna sekka öelda ja asju lahendama hakata ning seda nii Tori vallas, Pärnus kui mujal, sest olen Facebooki kaudu saanud tuttavateks paljude poliitikutega, kelledega on võimalik asju ajada. Minu soov ega eesmärk pole olla võimul, vaid püüda asju lahendada, sest rahvas pidevalt pöördub probleemidega minu poole. Juba nüüd sain kaasa aidata sellele, et Tori kaupluse juurdeehitus sai teoks, sest mul pole kombeks esitada palveid, vaid põrutada rusikat ja see viimane ka tihtipeale aitab. Kas ma ka edaspidi kandideerin? See sõltub juba soovist ja viitsimisest. Ehk peaks vahelduseks riigikokku kandideerima, et näha, kas ka sinna kandideerides mõne hääle saan.

8. Teie perekonnaseis?

Vallaline.

9. Kogu Eesti rahvas teab, et olete lauljatar Anne Veski paadunud fänn. Kui kaua te teda fännate ja mis on lauljatarist nii erilist, et just tema on võitnud teie aastatepikkuse soosingu?

Ei oska öelda muud, kui seda, et Anne Veski on lihtsalt erilisem laulja kui teised ning tänaseks on ta saavutanud ka palju. Fännan Anne Veskit juba ajast, mil ta laulma hakkas. Tänaseks oleme tuttavad ning suhtleme "sina" vormis. Tean tema kodust aadressi, mille kunagi ütles mulle ta abikaasa Benno Beltšikov, kui kunagi küsisin, et millisel aadressil Anne Veskile jõulukaart saata? Anne Veski koduse telefoninumbri ütles kunagi telesaates eetrisse Kerli Veski, kui ta tema alles laulmisega tegeles ning mobiiltelefoni numbri ütles üks Anne Veski koduabiline.

10. Olete väga sõnakas sõnavõtja, kohati isegi paindumatu, jääte alati enda arvamusele truuks, mis on hea. Kas on aastate lõikes tulnud ette ka juhuseid, et teid on alandatud ja sõimatud oma julgete väljaütlemiste eest? Kuidas need teile mõjunud on?

Olen piisavalt paksu nahaga, et mitte välja teha taolistest asjadest. Alati, kui mingit probleemi kajastad, siis tuleb arvestada ka sellega, et kõigile see ei meeldi.

11. Kui te oleksite pääsenud KOVI-i, mis oleks prioriteet number 1 maaelu paremaks muutmisel?

Maaelu juures tuleks parandada paljud asjad. Number 1 oleks see, et teenused ja teenindused tuleks tuua maaelanikule koju kätte, aga mitte koondada ja kärpida, nagu praegusel ajal tehakse. Selline poliitika olla ei tohiks, et vaesemad ja väiksemad surume nurka ja kärperahaga täidavad kärpijad oma rahakotte ja tulubaase.

12. On teil mõni isiklik soov mida lähenevatelt jõuludelt ootate ja mida võiksite ka lugejaga jagada?

Mida muud ikka soovida, kui jõulurahu ning üksteise mõistmist. Soovin sedagi, et talv taeva jääks, sest lumi ja külm mulle ei meeldi. Olen kevade ja suve armastaja. Eriti meeldib periood maist kuni jaanideni, kui linnud laulavad ja pimedat aega on väga napilt.

Margit Peterson

********************************************'

 Minu järgmiste raamatute illustraatorid teevad usinasti tööd. 

Signa Lauk illustreerib mu lasteraamatut PETU LÄHEB KOOLI ja siin on üks visand ta illustratsioonidest:

...

 Annika Lainela jõudis just ühele poole mu romaanitriloogia ELU PÄRAST ELU 1. Trevori juhtumi illustreerimisega:

...

 Ja mina aina kirjutan, ega väsi.

Olge hoitud!

4. detsember. 2017.a.

Vana-Rääma