Panin just öökapilt raamaturiiulisse Tuomas Wirkunenni PUNASTE JUUSTEGA TÜDRUKU. Mina seda romaani paari päevaga läbi ei lugenud. See on teos mis vajab analüüsimist, ajaloo prügikastis sobramist(mõtetes) ja süvenemist mõnesse seika nii pikalt, et veidike raske on ühest teemast teise hüpata, kui romaani (paralleel)maailmad muutuvad liiga kiiresti. See on võibolla ka üks miinus süžee juures, et ühest "seigast" (Jeni maailmast räägib ühe lõigu ja siis hüppab teisele teemale) räägib kirjanik vaid mõne reaga, siis tuleb uus (nimetagem seda alapealkirjaks) teema ja ajab su lihtsalt segadusse. Aga muidu...
Väga põnev romaan on! Ja Tuomase või siis Toomas Reisalu (mis on autori kodanikunimi ja selle raamatu toimetajanimi ka!) sõnavara on väga mitmekülgne, põnev, tark, tegu on kindlasti laia silmaringiga inimesega, kes teab millest kirjutab. Ma isegi ei oska öelda kas tegu on kriminaalromaani- või põnevusromaaniga, siin on mõlemat, seega põnevuskrimka.
Paljud meist kindlasti mäletavad aastate eest aset leidnud pantvangidraamat, kus 7 Eestist pärit jalgratturit võeti pantvangi ja neid hoiti Bekaa orus. Mina mäletan, nagu oleks see alles eile olnud. Toomas on loonud selle raamatu just suurel määral selle pantvangidraamale, sekka Bin Ladenit jt...Raamatus domineerivad ka punaste juustega tüdrukud, seega pealkiri õigustab ennast igas mõttes ära.
Kindlasti on selle taga tohutu mahukas töö, tahtejõud ja osavus, sest mina sain igal juhul palju õpetlikku sellest loost. Raamatut sulgedes oleks võibolla pettumus olnud, et kas tõesti nii kõik lõppes, et kas tõesti sai raamat otsa, aga...Juhtusin täna vaatama videot Toomas Reisalu raamatu esitlusest, kus teda küsitles kirjastuse Kentaur(i) omanik Anne-Mari Alver, ning sain sealt palju vastuseid. Vaata sinagi seda videot SIIT.
Selline mõnus värskendus ja kosutus igal juhul õhtutesse ja öödesse. Jään põnevusega järge ootama!
Kas miski ka häiris?
Natuke häiris see kuidas autor kirjeldab Jeni (pahasid)päevi, kui kaua need kestsid, kui valulikud need olid jne...
Ja...
Mida rohkem lõpule lähemale raamatu lugemisega jõudma hakkasin, seda rohkem tekkis kirjavigu, mis silmi häirisid. Jah, neid ikka tuleb, tahad või ei taha. Ka minu raamatutes on. Aga kuna selle raamatu toimetas autor ise ja ta oskab seda tööd, pidanuks ta siiski laskma paaril tuttaval (ehk) käsikirja lugeda, seda just korrektuuri poolest, sest autor ise ei näe oma vigu, tean seda omast käest. Kordusid väikse tähega alanud laused ja sõnad, mille kirjapilt on vale, näiteks: terrass (raamatus on terass), tekib (raamatus on tekkib) jne...Paljudel sõnadel ja lausetel on lõpud ära, need tuleb ise mõelda.
Et kas soovitan seda raamatut lugeda?
100% soovitan. Just meestel! Kui suudate kirjavigadest mööda vaadata, saate väga põneva elamuse osaliseks. Tegu on tõesti hea raamatuga.
Aitäh, Toomas, et sa sellise raamatu kirjutasid!
Rahva Raamatu lehelt:
RAAMAT
PUNASTE JUUSTEGA TÜDRUK
Spioneerimises ja korruptsioonis süüdistatav kaitsepolitseinik keeldub endast rumalama ülekuulajaga rääkimast.
Ta küsib virna puhast paberit ja asub kirjutama. Mees teab hästi, et tema ülestunnistus kõigutab alustaladeni nii koduriiki kui ka liitlaseid – räpaseid saladusi on palju ning motiivid nende salajas hoidmiseks on tihti veelgi räpasemad.
Peatükk peatüki järel lähevad kirja kuriteod ja võimu väärkasutused. Nii kõnealuse kaitsepolitseiniku enese kui ka tema otseste ülemuste ning riigi kõrgemate ninameeste omad. Paljud on sellised, mida saabki teada üksnes topeltmängu mängiv spioon – avalikkusele nähtamatu mees, kelle teeneid vajavad peaaegu kõik.
Kurjategijate nimekirja kõrval saab selgemaks ka ohvrite hulk. Näiteks seitse meest, keda pole võimalik Liibanoni inimröövlite käest päästa, kuni võimukandjad omavahel kokkuleppele ei jõua...
KAUPLUSES PÜSIKLIENDILE: 20.61 €
KAUPLUSES: 21.69 €
KAUP KÄTTE: KIIRTELLIMUSEGA:ESMASPÄEV 18.12
Vana-Rääma
