Margit Petersoni kirjalaegas: Vana-Pärnu

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

Kuvatud on postitused sildiga Vana-Pärnu. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 17. aprill 2024

Jaansoni rada 444. päev

Kuna me oleme paar päeva terviseriketega siin kooselu harrastanud, oli karjuv vajadus täna ennast liikvele ajada, ehk siis mu kulmud karjusid juba ammu tuunimise järele, nii me Germoga kesklinna Bellissimasse läksimegi. Tänane teekond tuli küll lühike, aga ega ma ei taha kaelaradikuliidiga aktiivset trenni teha. Üle 8 aasta või lausa 9 pole ma seda valu tundnud, kuid kaval kevad tõi taas radikuliidi mulle. 4,4 km ja 8000 sammu on ka ikkagi liikumine. Germol on ka täna parem. Ma arvan, et me saime pühapäeval viinamarjadest toidumürgituse, sest ka minul oli paaripäevane kõhuvalu. Aga nüüd on mul taas kulmud peas ja meie enesetunne parem (minu kael on veel kõrver nagu kreeka e) ning edasi saab minna ainult paremaks. Las see kiusupunn talv siis tuleb teeb oma viimase tiiru ära, ega ta muidu jonni ei jäta. Ju see kevad ka ükskord kohale jõuab. Iga asi ja tegelane omal ajal. Olge terved! 17. aprill 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

pühapäev, 31. märts 2024

Jaansoni rada 465. päev

Jah, me oleme nüüd igapäevaselt rajal käinud ning sellel kuul lausa 21 päeval. Vaid 10 rajavaba päeva tuleb. Aga sõbrakesed, ma jagan alati rõõmu, kirjutan neid blogipostitusi üksnes enda tarvis, lugemine ei ole kohustuslik, võite vabalt blogi mitte avada. Ma lihtsalt leian, et rõõmu ja positiivsust tuleb jagada, nii tuleb see meie ellu (ka päeva) kaasa. Pigem olen ma seda meelt, et oma ajajoonel ma negatiivseid asju ei jagaks, sest ma ei taha neid oma ellu kaasa tuua. Nagu ei ole kohustus ka minu raamatureklaami jagada, ma olen ise enda loome turustaja ka ja see on minu ja mu pere leib, sestap jagan. Mulle on üks inimene öelnud, et hullult jagan oma raamatuid, ausalt öeldes on see isegi solvav. Mu ajajoone saab lukku panna (pidi saama, ma ise küll ei oska panna), seega mitte ükski minu postitus ei ole kohustuslik ega eluline. Aga ma ikkagi armastan teid! :) Tänane raja pikkus tuli 10,1 km ja samme tuli kokku 16 500. Nii armas päev on õhtus. Kallis Terje, sind ja su armsaid lapsekesi oli armas kohata, teinekord taas! Head liikumist! 31. märts 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

neljapäev, 16. november 2023

Jaansoni rada 409. päev

Täna oli hommikune tööpäev ning peale lõunat sai taas rajale minna. Ja, nagu ikka, liikusime me esimese hooga postimajja, seega uus ports raamatuid läks teele. Homme piiluge siis. Aga kui ennast juba kodust välja ajad siis pole mõtet seda vaid paari kilomeetri pärast teha, nii me taas suuna randa võtsime. Kokku kepikõndisime 7,4 km ja üle 12 000 sammu. Kuursaali juures nägin luidete vahelt mõnusat taevast, siis oli vaja seda lähemalt piiluma minna. Tagasi liikusime ikka mööda Rannaparki, no need männid on seal nii ülinunnud, käin tere ütlemas :) Muide, mänd on mu horoskooppuu. Jahe on, suisa külm. Kesklinna silla juures näitas -2 külmakraadi, prrrr... no pole pääsu. Eks ma talvel hakkan stepperit ja rõngast rohkem piinama, sest suure pakasega ei aja keegi ega miski mind välja. Oehh, lendaks lõunamaale ära! Linnuke jälle kirjas. Olge teie ka terved ja rõõmsad! 16. november 2023. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

reede, 23. juuni 2023

Vana-Pärnu rannas

Kuna eile hilisõhtul kõndisime Germoga (tahaks öelda mööda vett) mööda veerada, sain varba mereseks ja täna enam pääsu polnud, nakkus käes ja otse randa :) Ei, ei, kolibakterit meil pole, nakkus seekord heas mõttes. Urmas viis meid Vana-Pärnu randa, meie nautisime veemõnusid ja siis jalutasime koju tagasi, nii vähe ongi õnneks vaja. Uhh, milline võimas laine! Polnud ime, et lohesurfarid ja purjekd laineid lõikasid. Vesi on tõesti soe ja mulle meeletult meeldib just tormine meri, mitte peegelsile ja rahulik, siis pole üldse huvitav. Nii vinge on kui laine sind märjaks kastab. Vana-Pärnu rannas on tualettruum olemas aga mingit kioskit ma küll ei näinud, kuigi reklaam on olnud liikvel. Selles suhtes pettumus. Isegi tee ääres oli reklaam, aga ... Nüüd on vähemalt süda rahul, sest alati käime me tavaliselt juba enne jaane ujumas, sest iial ei tea Eestimaa suve, peale jaane võib juba ju sügis alata, pthüi, pthüi, pthüi ... aga loodame, et ei hakka. Nüüd ootan nooremat poega Tallinnast koju käima, ei teagi kas tunnen enam ära, ta on nii pealinna ära kadunud, et ... aga tuleb ja neil minutitel peaks juba sõitma hakkama. Meie liigume ise peagi Piiri tänavale jaane pidama, nagu ikka. Olge teie ka ikka rõõmsad ja õnnelikud ning tulgu teil ilusad jaanid! 23. juuni 2023.Vana-Rääma