Kas ma ainult ülistan ja kiidan loetud raamatuid? Kindlasti mitte! Siit ta tuleb, karm (k)arvustus!
Ütlen ausalt- ma pole elu sees nii halba raamatut lugenud, kui seda on Vello Soku luuleraamat (ei tahakski isegi seda nii nimetada) "Iga võimalus võib olla unistus." Aga guugeldades avastasin, et seda pole raamatulettidel. Õnneks!
Lihtsalt nii kahju on sellest, et mõne tõesti hea autori luule ei saagi kunagi raamatuks, aga sellist jama trükitakse. Ma olen luule puhul väga tundlik ja mitte kuidagi ei suuda mõista miks selliseid vihikuid välja antakse, kus pole luulet ollagi. Ei ole kompositsiooni, miski ei hoia üllitist koos, kujundid puuduvad, raamat on täis mingit hala, mis rüvetab luulet...jne..jne...Mul hakkas päris valus seda lugedes!
Kas ma olen liiga karm? Aga ma ei salli valet, silmakirjalikkust, vargust jne...Ja ma ei hakka siin lahti lahkama miks ma sellest kõigest selle postituse juures mainin. Kes teab-see teab! Igal juhul on mul siiralt kahju, et paberit raisatakse sellise hala ja jura peale, ausalt.
Kui autor nii väga tahab luulet avaldada, siis õppigu selle kõige algelisemad teadmisedki algatuseks selgeks! Ausõna!
Ja, noh, vigadest ma üldse ei räägigi! Oleks võinud vähemalt lasta raamatu toimetada ja sellele korrektuur teha. Kohutav! Kui ikka inimene ei tee vahet k,p, t-l ega g,b,d-l siis on ikka väga valus lugeda kui sellised vead on raamatus...
Ja kahjuks olen ma ennegi kuulnud ja lugenud kui inimene ütleb, et ta ei lase oma luulet toimetada. See on suur viga!
Aga mis seal ikka, raamat on ilmunud. Ja mina õnneks seda ostnud pole, autor saatis ja nüüd võib tunduda, et olen tänamatu. Ütlen ausalt: ega ma ei ole seda soovinud ka! Ja kui inimene teeb korduvalt teatud vigu, ei õpi nendest, siis on see ikka väga raske juhus. Ja ei maksa hakata peituma selle taha, et inimene on ratastoolis...Olles ise erivajadustega lapse ema, tean, et ka neid tuleb juhendada ja juhtida õigele teele.
Vabandust, aga ma pidin selle sapise blogipostituse kirjutama, sest mitte midagi head pole selle raamatu kohta öelda ja maski ma kandma ka ei kavatse hakata.
Ma siiralt loodan, et autor ei üllita kunagi (vähemalt enne mitte, kui on luule olemuse selgeks teinud) ühtegi luuleraamatut! Raamat kubiseb vigadest ning mõne näite toon piltide lisamisega.
Jätkuvat jõulurahu!
 |
| mõtetetes...uhh! |
 |
| et idu saaks värsireaks :D :D :D |
 |
| rääkiks...uhh! |
26. detsember. 2017.a.
Vana-Rääma
