Minu lühijutt ajakirjas "Saatus & Saladused"

 Augustikuu numbrid "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood" on ilmunud. SaSas on sellel korral minu lühijutt "Tätoveeritud silmadega mees." Katsun ikka iga kuu sellesse ajakirja kirjutada, kuigi müstilisi lugusid teise ajakirja tarvis sünnib vähem. Aga iga asi omal ajal.

 Sellesse numbrisse toimetasin ka poetess Asta Hiiesalu imelised värsid. Asta võitis kunagi AHJUSOE LUULE konkursi, kui seda Pärnus korraldasin. Lugege ise ta loomingut!

 Kui sa soovid, et sinu luule ilmuks ka selles ajakirjas ja juba septembrikuu numbris, siis võta minuga ühendust kohe!

 Minu romaan "Westoffhauseni häärberi saladus" lööb laineid, paar päeva oli müügitopis 2. kohal ja täna 6. kohal. Aga kahjuks on mu kõige uuem raamat, jutukogumik "Röntgennägemisega mees" selle varju jäänud.

  RM on lustakas raamat minu lühijuttudest, mis on läbi aegade ilmunud just nendes kahes ajakirjas. Kui romaan on tõsisem, siis RM on lõbusam. Ka on saadaval (otse minu käest vaid!) mu esimest jutukogu "Virtuaalmees." Need kaks jutukogu oleks nagu järjeraamatud. Kui soovid osta neid kahte koos, saad need endale soetada vaid 18 euro eest. Soovist anna teada kohe sest palju mul neid enam ei ole. Luban põnevust. Eraldi ostes maksab "Virtuaalmees" 8 eurot ja "Röntgennägemisega mees" 10 eurot. Postiga saates lisandub postikuku.

 Nüüd lähen ajakirju lugema, sest rajale minemise magasin hommikul maha ja hetkel on liiga piin ja palav minna, ehk õhtul.

Olge mõnusad!

Fotod:

Tätoveeritud silmadega mees...

...

Asta Hiiesalu luule

ajakirjad...

Margit Petersoni lugude naised on pärit hääbuvatest küladest ja tegusatest, kuid mõnevõrra depressiivsetest väikekohtadest. Kauni looduse ja ettevaatlike põliselanike kõrval askeldab seal nii mõnigi otsatult ohtlik inimene. Politsei satub sellistesse paikadesse harva ning pole välistatud needki juhused, kus korrakaitsjad ise kurikaeltega mestis on.

Margit Petersoni „Röntgennägemisega mees” on valik lugusid, mis moodustavad kireva ja üha muutuva kaleidoskoobi elust endast. Juhtunud siin ja seal, selle ja teisega. Sinuga. Minuga. Veidi ringi vaadates meie kõigiga. Inimesel võivad olla soovid ja plaanid ja strateegiad, aga siis sekkub juhus, lüües kõik kaardid segamini. Vahel teeb juhuse sekkumine haiget – kõik oleks võinud olla hoopis teisiti, märksa paremini. Vahel toob juhus õnne – läks nii hästi, nagu poleks lootagi söandanud. Mõnikord on elu lihtne ja selge, siis jälle juhtub midagi, mida on raske selgitada. Ka pisut müstikat on elu loomulik koostisosa.

1. august. 2017.a.
Vana-Rääma

Tahad mu raamatut!?

    Aeg- ajalt koostan ma oma raamatute ehk tütarde (nii ma oma lapsukesi nimetan) kohta statistikat. Tõsi, esimeste raamatute ilmudes kirjutasin lausa üles kellel on mu raamat olemas (käsimüügist) jne...kuid tänaseks on mul ilmunud 8 raamatut, millest 5 on luuleraamatud, 2 romaanid ja 1 novellikogu, kuid nii spetsiifilist statistikat ma enam ei tee. Aga hea on jälgida kuidas raamatute läheb, ka raamatulaenutuste lehelt.
 
   Mine tea, ehk on juba uut oodata. No, jään veel salalikuks. Kui kõik läheb nii nagu minema peab, ilmub veel sellel aastal miskit. Ka järgmise aasta esimestel kuudel näeb üks mu raamat ilmavalgust. Aga nendest veel vara kirjutada, töö käib ja seda igas mõttes.

  Nüüd väike reklaam siia.

Rahva Raamatu lehelt
/minu raamatud/

1) "Õitsvate pärnade alleel" (2011) - luuleraamat - LÄBI MÜÜDUD! Kirjastuses HEA TEGU saadaval 10 tk- hind 4.59
(Kirjastuse HEA TEGU lehekülg on siin: AVA!

2) "Ava aegadesse" (2012) - luuleraamat - LÄBI MÜÜDUD!
Kirjastuses HEA TEGU saadaval 5 tk- hind 4.59

3) "Veerekese pääl" (2013) - luuleraamat - LÄBI MÜÜDUD!
Kirjastuses HEA TEGU saadaval 10 tk- hind 4.59

4) "Segavereline" (2014) - romaan - LÄBI MÜÜDUD!
Kirjastuses HEA TEGU saadaval 10 tk- hind 10.09. Minu käest otse ja pühendusega saad 5 euro eest! (postiga saates lisandub postikulu)

5) "Külalood ehk vaaderpass" (2014) - luuleraamat.
Ma ei tea kas kirjastuses Ji (JUMALIKUD ILMUTUSED) neid veel saadaval on, aga Rahva Raamatu poodides on veel vaid Viru Keskuses ja Pärnu Rahva Raamatus. Kirjastuse fb lehekülg:AVA!

6) "Virtuaalmees" (2015) - novellikogu. Saadaval veel vaid Rocca al Mare Rahva Raamatus! Minu käest otsa saada ka 8 euro eest! (postiga saates lisandub postikulu). Saadaval ka kirjastuses KENTAUR.Kirjastuse lehekülg AVA!

7) "Rist teel" (2015) - romaan. Saadaval raamatukauplustes ja kirjastuses FANTAASIA. Kirjastuse lehekülg:AVA!

8) "Ööde tütar" (2015) - luuleraamat. Saadaval raamatukauplustes ka kirjastuses HEA TEGU. Kirjastusest saad otse vaid 8.72 euro eest!

Ja siia ka Rahva Raamatu lehekülg minu raamatutega: Ava SIIT.

Kui tahad endale mu (kahte on saadaval) raamatut soetada, kirjuta siia kommentaar, kirjuta mu fb postkasti või emailile: marleen003@hot.ee

Kena teisipäeva hilisõhtut!

8. november. 2016.a.

Vana-Rääma

Kui su tööks on kodu...

   Viimasel ajal kuulen tihti, et olen tubli ja jõuan nii paljude erinevate asjadega tegeleda jne...Tegelikult on ju põhjus selles, et ma olen juba 8 kuud kodune olnud. Jah, kirjutamistööd ma ju teen kodus ja ma naudin seda, kuigi hetkel võin nuriseda inspiratsiooni üle. Mõned artiklid on poolikud, paljud romaanid on poolikud jne...jne...Aga tõele näkku vaadates olen ma väsinud kodus olemisest. Tahaks tööle! (ammu juba)
   Mulle on kogu aeg meeldinud vanad agulirajoonid, poolväsinud puidust hooned, praksuvad puud ahjus, üleüldse ahjuküttega elamine ning üle aastate tunnen, et olen koju jõudnud. Siis ei peaks ju muretsemiseks põhjust olema? Tegelikult on asi vastupidi. Kui ma veel tööl käisin, jõudsin palju rohkem. Nüüd, kodus olles lükkan isegi elamise koristamist edasi, sest aega ja ruumi on liiga palju käes. Pealegi elu kallineb iga hetkega ning kodus istumine ju ei toida. Saaks kasvõi paaritunnise töökoha, oleks elu palju lillem. Üle paari tunni ma Germo kõrvalt lihtsalt ära olla ei julge. Tema tervis halvenes aasta tagasi ning juba siis tundisn, et pean koduseks jääma. Vanal aastal lõppes minu sotsiaaltöö Pärnu linnavalitusese alluvuses. Vahepeal tundus, et päike hakkab pilve tagant välja tulema, kuid siis tuli taas sadu, sadu, sadu...Ühesõnaga, kui kellelgi on pakkuda mulle paaritunnist töökohta, olen ootel. Senikaua aga teen kodus tööd, kirjutamisest vaaritamiseni. Täna näiteks tegin taas 5 purki talvevarusid juurde ning hoidiseid on mu (vara)salves juba 40 purki, kuigi kurgid ja igasugused salatid on veel purki tegemata ja niinii kangesti tahaks veel seenele minna.

õunamoos vaniljesuhkruga

enne vahu riisumist

  Täna ma kaneeli õunamoosisse ei lisanud, lisasin veidi vaniljesuhkrut. Kes ei tea siis seda palju lisada ei või, teeb moosi mõrudaks. Tänase moosi koostis on:

õunad (valge klaar)

suhkur

vanikjesuhkur

  

  See mõtisklus ei olnud virisemise iseloomuga, ma ju pean päevikut, avalikku päevikut kuhu panen tihti oma mõtteid kirja. Tegelikult on armas päev olnud. Kohtumine sõpradega, kalli ämma saadetud õunad, mis moosiks tegin, raamatud müüvad hästi. Germo ja Zorro on ülearugi rõõmsad jne...

  Lisan siia ka oma raamatute müügikuulutuse, sest mu blogisid loevad väga paljud, ehk on mõnel soov endale mu raamat muretseda. Kopeerin oma Facebooki ajajoonelt selle reklaami:

novellikogu (17. novelli-lühijuttu) VIRTUAALMEES ja romaan SEGAVERELINE

Nagu näete, sain kirjastusest oma novellikogusid "Virtuaalmees" juurde. Minu romaan "Segavereline" on poodidest läbi müüdud. "Virtuaalmees" maksab poes ligi 14 eurot, aga minu käest otse ja pühendusega saad vaid 8 euro eest. "Segaverelise" saad otse ja pühendusega 5 euro eest. Kui tellid mõlemad koos, saad need 12 euro eest, ning maksan ise ka postikulu. Eraldi ostes lisandub mõlemale postikulu 2 eurot. Jagamise eest tänud! 

  Ja rõõm on tõdeda, et mu raamatud endiselt hästi müüvad ja neid ka palju laenutatakse. Aitäh, sõbrad! Siia ka teine reklaam.

minu neljas luuleraamat KÜLALOOD EHK VAADERPASS (kirjastus Ji) edetabeli 11. kohal

Nagu näete, on mu luuleraamat "Külalood ehk vaaderpass" müügiedetabeli 11. kohel hetkel. Veel on vaid mõni raamat saadaval, Viru Keskuse Rahva Raamatus ja Pärnu Rahva Raamatus (2. tk. Port Artur 2.) Soovijad, kiirustage! Pühenduse võin sisse kirjutada siis, kui näeme. Tiraaž on kohe, kohe läbi müüdud!

 Kena õhtut!

18. august. 2016.a.

Vana-Rääma

Õnnelikult uues aastas!

"pisike" perekass Kiti uuel aastal õnnelikult perenaise süles. sama õnnelik saagu teiegi aasta! 

    Juba viies aasta saabus mul vaikselt, koduses ja hubases õhkkonnas, eemal lärmist ja rahvamassist. Tõsi küll, eelmisel aastal sai kesklinna silla juurde ilustulestikku vaatama jalutatud, aga ilm oli pilves ja nähtavus nullilähedane, kuid sellel aastal imetlesime seda ilu maja aknast, sest oli selge ja karge ilm. Kargus sai ka otsustavaks, et võtame uue aasta vastu kenasti toasoojas ja teleka ees.

   Möödunud aasta lõpul võis Mai elamurajoonis ilutulestikku näha juba tervelt kuu aega, kuna inimesed, kas on kärsitud või on selleks mingi muu põhjus, paugutasid lausa ööpäevaringselt.

   Mina ise Mai elamurajoonis uut aastat vastu ei võtnud. Minule tuli see kombekohaselt Vaeste Patuste Alevis kallite inimeste seltskonnas. Tuli kenasti ja meeldejäävalt, šampuse, maitsva söögiga teleka taga.

  Tänud sõbrad, kes te vastu hommikut helistasite ja külla kutsusite! ;)

 Ja tänud kõikidele kes sms-sse, mms-sse ja igasuguseid teisi messe saatsid! Ma ei saa kõiki millegipärast oma telefoniga vastu võtta ja ise ma ei sõnumeeri ka. Aga fb ajajoonelt ehk saite õnnesoovid kätte.

  Uus aasta on alanud, algas küll vaikselt, kuid kohe läheb tööks. Pealegi on see minu jaoks elumuutuste aasta, suurte elumuutuste aasta, kuid üksikasju ma veel ei reeda, pole õige aeg.

  Vaadates tagasi 2015.aastasse olen ma siiralt tänulik Heli Künnapasele, tänu kellele mu blogilehekülg sündis.
 Loomulikult olen ma tänulik kõikidele teile, kes te mu aasta õnnelikuks ja meeldejäävaks tegite. Minu jaoks oli ka 2015 väga kena aasta, kui välja jätta poja haigushood. Aga iga tunneli taga paistab valgus!

  Tegelikult ongi palju mõtlemises kinni. Kui inimene ikka mõtleb suuremal määral negatiivselt, siis nii see ka läheb, sest mõttel on väga suur jõud. Minul endal on võime mõelda positiivselt ka raskematel hetkedel ja tulemus ongi peaaegu kohe käega katsutav.

  Aastal 2015. sündis mul lausa 3 tütrekest. Veebruaris mu esimene novellikogu "Virtuaalmees" kirjastuselt Kentaur, juulis mu teine romaan "Rist teel" kirjastuselt Fantaasia ja detsembris viies luuleraamat "Ööde Tütar" kirjastuselt Hea Tegu. See oli väga viljakas kirjutamisaasta. Loodan, et ka 2016 aastal sünnib vähemalt 3 raamatut. Jaanuaris jõuavad mu lasteraamatu PETU illustratsioonid Lapimaalt kohale ja aasta esimeses pooles loodan valmis saada oma esimese lasteraamatu. Lisaks on mul päris mitme luuleraamatu käsikirjad veel koos. 50 peatükki on kirjutatud järgmisest romaanist (kuigi poolikuid romaane on ikka päris mitu). Koos on ka järgmise novelli- ja jutukogu käsikiri ning ka lasteluuleraamatu käsikiri. Aga iga asi omal ajal. Pealegi meeldib mulle ka, kui täiskasvanute raamatutes on illustratsioonid ning kui keegi soovib mõnda mu järgmist raamatut illustreerida, siis andku teada.

   2015.aastaga lõpetasin ka Pärnu kirjandusõhtute korraldamise Gruusia restoranis Kolhethi. Olen tänulik omanik Andri Arulale, kes võimaldas mul neid imelisi õhtuid oma restoranis korraldada. Aeg oli "edasi minna", uude kohta kus on veidike rohkem õhku ja ruumi. Kuna kirjandusõhtutel astub üles ka palju muusikuid, siis meile oli lava väga tähtis ja uues kohas, kohvikus Versus on kena lava olemas.Pealegi on Versus tegelikult talveõhtutel suletud ja avatakse spetsiaalselt ürituste tarvis. Seega järgmisi broneeringuid peale ei tule ja meie aeg ei ole piiratud. Õhtuid hakkab juhtima KirjandusGuru (:)kivisilndik ja õhtud on kõikidele tasuta. Omanik Rivo Kajo lubas kohvikusse ka edaspidi raamaturiiulid muretseda, seega on võimalik sealt raamatuid soodsama hinnaga osta. Aga juba 9. jaanuaril, kell 17.00 alustan kirjandusõhtute korraldamisega ning juba siis saate otse autoritelt raamatuid osta. Versuse kohvikuga on meil ka veel plaane, aga nendest ma veel rääkida ei saa. Iga asi ikka omal ajal ;)

  Imelist ja õnnelikku uut aastat ka teile kõikidele, kes te mu blogi aktiivselt loete! Olge hoitud ja armastatud!


02.01.2016.a.
Vaeste Patuste Alev- Mai

 

Mõttehei(d)e

mina oma kalli sõbranne Merlega suvel 2015.a.

   Viimased nädalad on olnud mul väga seltskonnatihedad. Ei ole aega olnud endale mõeldagi, sest "kappan" ringi mööda üritusi ja sündmusi, olles ise mõnel neist lausa peasüüdlaseks.

  Kunagi, kui me olime lapsed õpetas Ema, et viisakusreeglid on väga elulised, et viiskas laps teretab kõiki. Et maal tuleb teretada ka võõraid, kuid linnas tuttavaid. Minul tekkis ilmselt teretamisest n.ö. üleväärsuskompleks, kuna hakkasin ühte inimest päevas kasvõi 10 korda teretama. See selleks. Olen Emale selle eest väga, väga tänulik ning olen tema õpetussõnad ka oma lastele edasi andnud. Toimivad.

  Minu armas lapsepõlvesõbranne Merle andis ennist tagasisidet mu novellikogule "Virtuaalmees," kus ma kirjutan kõigist ja kõigest suhteliselt otse. Mitte, et ma ropendamist "fännaks" aga jutukestes ja luuletustes tuleb ette situatsioone, kus tuleb teatud sõnad otse välja üteldada, et emotsioon paremini välja tuleks.

  Hiljuti lugejatega kohtudes alustas üks lugeja päeva sõnumiga, et ebasündsad sõnad loomingus on liiast. Ma ei ole sellega nõus. Mitte, et mulle väga ropendada meeldiks ja ma roppustele oma teosed looksin, aga vahel on vaja, vahel lausa peab mõne krõbedama sõna sekka ütlema. Toon näite: ühes mu luuletuses on sees lause :" sitt on leivaisa!". Ma ei saa kirjutada, et kaka on leivaisa. Selle lause ütles mulle kunagi mu bioloogia õpetaja ja see on minu teada vanasõna aegade algusest. Seega ma ei hakka seda oma luuletuses ilutsevalt ümber kirjutama, see muudaks kõik. Sama teema on ühe mu teise luuletuse puhul. Olles maal kasvanud ja kõik suvevaheajad karjas tööd rügades mööda saatnud, tean ma et naistel on loomalaudas kitlid sitased, otseses mõttes sitased, ei kakased. Seega ühes luuletuses (millega läksin ka Luulelahingusse) kannabki keegi teatud asju sitase kitli taskus. Narr oleks ütelda lehmasita kohta lehmakaka. Üldse ei kõlaks kokku. No, ei!

  Ja sama lugu on sõnaga "kusi". Juba anatoomia tunnist teame, et inimesel on kusepõis, mitte pissipõis. Ja seda kõike õpetati meile juba koolis. Ja üleüldse miks peaks teatud ajadest rääkima ilutsedes kui elu ei ole üleni täisväärtuslikult ilus? See on sama nagu maski kandmine. Inimesed lihtsalt põevad alaväärsuskomlepse ja suruvad enda "mina" maha? Sama näite võib ka tuua facebooki postituste kohta. Üks mu lähedane inimene "kutsus mind kunagi korrale", et miks ma laigin oma ajajoonele lisatud postitusi (ise olen lisanud). Aga miks ma ei võiks laikida, kui mulle postitus meeldib? Kui mulle ta ei meeldiks siis ma ju ei jagaks teda oma ajajoonel. Kamoon! Saage üle sellest staganaaegsest kompleksist ja pange loogiline mõistus tööle!

  Tegelikult tahtsin ütelda, et igasugune tagasiside mu raamatute kohta on alati teretulnud. Mina ei hõiska, et ma nüüd olen suur kirjanik. Kirjutamine on siiski mu hobi, suuremal määral mu kirg ja miski justkui ajab mind kirjutama. Eks ta üks paras teraapia ole, kuna isegi kaelaradikuliit läks leebemaks seda postitust siin kirjutades.

Kalli ja kena reedet! :)
Teie Margit.

30.okt. 2015.a.
Mai

Ja täiendatud versioon artiklist ka Vaba Eestimaa Ajalehes! Leiad ka SIIT.

MÕTTEHEI(D)E - Margit Peterson

 

Autor poja Germo Paavlega.

Autori foto.

Mõttehei(d)e

Viimased nädalad on olnud mul väga seltskonnatihedad. Ei ole aega olnud endale mõeldagi, sest "kappan" ringi mööda üritusi ja sündmusi, olles ise mõnel neist lausa peasüüdlaseks. 
  Kunagi, kui me olime lapsed õpetas Ema, et viisakusreeglid on väga elulised, et viiskas laps teretab kõiki. Et maal tuleb teretada ka võõraid, kuid linnas tuttavaid. Minul tekkis ilmselt teretamisest n.ö. üleväärsuskompleks, kuna hakkasin ühte inimest päevas kasvõi 10 korda teretama. Olijn siis 4 aastane tüdruk, kui selline situatsioon aset leidis. Olen Emale selle eest väga, väga tänulik ning olen tema õpetussõnad ka oma lastele edasi andnud. Toimivad. Viiskaus on nii elementaarne asi ja see võiks olla kohustuslik. Kuigi tänapäeva noorte hulgas kohtab seda harva. Ma ei üldista ja ei taha kõlada nagu vana inimene, aga vaatan lihtsalt tõele näkku. 
  Minu armas lapsepõlvesõbranne Merle andis ennist tagasisidet mu novellikogule "Virtuaalmees," kus ma kirjutan kõigist ja kõigest suhteliselt otse. Mitte, et ma ropendamist "fännaks" aga jutukestes ja luuletustes tuleb ette situatsioone, kus tuleb teatud sõnad otse välja üteldada, et emotsioon paremini välja tuleks. 
  Hiljuti lugejatega kohtudes alustas üks lugeja päeva sõnumiga, et ebasündsad sõnad loomingus on liiast. Ma ei ole sellega nõus. Mitte, et mulle väga ropendada meeldiks ja ma roppustele oma teosed looksin, aga vahel on vaja, vahel lausa peab mõne krõbedama sõna sekka ütlema. Toon näite: ühes mu luuletuses on sees lause :" sitt on leivaisa!". Ma ei saa kirjutada, et kaka on leivaisa. Selle lause ütles mulle kunagi mu bioloogia õpetaja ja see on minu teada vanasõna aegade algusest. Seega ma ei hakka seda oma luuletuses ilutsevalt ümber kirjutama, see muudaks kõik. Sama teema on ühe mu teise luuletuse puhul. Olles maal kasvanud ja kõik suvevaheajad karjas tööd rügades mööda saatnud, tean ma et naistel on loomalaudas kitlid sitased, otseses mõttes sitased, ei kakased. Seega ühes luuletuses (millega läksin ka Luulelahingusse) kannabki keegi teatud asju sitase kitli taskus. Narr oleks ütelda lehmasita kohta lehmakaka. Üldse ei kõlaks kokku. No, ei! 
  Ja sama lugu on sõnaga "kusi". Juba anatoomia tunnist teame, et inimesel on kusepõis, mitte pissipõis. Ja seda kõike õpetati meile juba koolis. Ja üleüldse miks peaks teatud ajadest rääkima ilutsedes kui elu ei ole üleni täisväärtuslikult ilus? See on sama nagu maski kandmine. Inimesed lihtsalt põevad alaväärsuskomlepse ja suruvad enda "mina" maha? Sama näite võib ka tuua facebooki postituste kohta. Üks mu lähedane inimene "kutsus mind kunagi korrale", et miks ma laigin oma ajajoonele lisatud postitusi (ise olen lisanud). Aga miks ma ei võiks laikida, kui mulle postitus meeldib? Kui mulle ta ei meeldiks siis ma ju ei jagaks teda oma ajajoonel. Kamoon! Saage üle sellest staganaaegsest kompleksist ja pange loogiline mõistus tööle! 
  Tegelikult tahtsin ütelda, et igasugune tagasiside mu raamatute kohta on alati teretulnud. Mina ei hõiska, et ma nüüd olen suur kirjanik. Kirjutamine on siiski mu hobi, suuremal määral mu kirg ja miski justkui ajab mind kirjutama. Eks ta üks paras teraapia ole, kuna isegi kaelaradikuliit läks leebemaks seda postitust siin kirjutades.

  Ühesõnaga: „inimesed, olge tolerantsemad!“ 
Kalli ja kena reedet! :) Teie Margit. 
30.okt. 2015.a. Mai

Müün oma raamatuid ka otse ja pühendusega!

  Olen läbi aastate müünud käest oma raamatuid. Müün seda ka täna. Müügiraha kogun oma esimese lasteraamatu PETU sünniks. Kui kõik illustratsioonid valmis saavad, teen muidugi ka Hooandja projekti, kuna lasteraamatu väljaandmine läheb palju kallimaks, kui romaani väljaandmine, kuna sinna tulevad värvilised illustratsioonid. Tänane pakkumine on:

Minu käest veel otse ja pühendusega saadaval: Pärnakate punkluulekogumik "Sõnaga Näkku" (5 viimast!) hind 8 eurot, minu neljas luuleraamat "Veerekese Pääl" (15 viimast) hind 5 eurot, minu novellikogu "Virtuaalmees" (5 viimast) hind 10 eurot, minu debüütromaan "Segavereline" ( maksan postikukud ise) hind 10 eurot ja minu uus romaan "Rist teel" , hind 15 eurot. Peale "Segaverelise" lisandub kõikidele muidugi ka postikulu. Kui tellid need kõik 5 raamatut, teen alet ja saad need kõik kätte 50 euroga! Soovist anna teada siia või postkasti?!

Minu novellikogu "Virtuaalmees " on tõusnud müügiedetabeli 45 kohale!

Minu uus romaan "Rist teel" on müügiedetabeli 49 kohal!

(kuna paljudel ei ole blogi, siis minu facebooki postkast on soovideks valla)

Ja minu neljas luuleraamat "Külalood ehk vaaderpass" on sisenennud TOP 10-sse! Ja püsib 8. kohal!

Mis saab ikka rohkem autorit rõõmustada, kui ta teoseid loetakse. Kuigi müün palju käest, läheb ka poodides mu raamatute müük edukalt ja see lisab vaid rõõmu halli argipäeva:)

Aitäh!

Margit Peterson

14. august. 2015.a.
Mai