 |
| Tallinn, Kloostri tee 8, Filmimees |
Jõudsin hommikul peale poolt kümmet Pärnu bussijaama ning üks Tallinna buss oli ees ning juba 11.45 oli Tallinna bussijaamas. Kuna olen ikka veel nikotiinik, seadsin sammud nn suitsunurka, kui nägin Haapsalust saabuvat bussi peatumas. Mõtlesin kohe armsale Soome-Rootsi kirjanikule, Emma Juslinile, kes on juba aastaid Haapsalu elanik ja räägib ka väga hästi eesti keelt. Tõstsin pilgu ja jäin vist hämmingust ammulisui tulijat silmitsema. Jah, saite õigesti aru, pisike, armas Emma jooksis mulle sülle. Nii saimegi oma pool tunnikest kenasti kohvitassi taga aega veeta. Oli väga armas algus päevale.No, mul jäi hommikukohv kodus joomata ja olin alles poolenisti unesegane. Bussis tukkusin umbes veerand tundi.
Ja varsti jõudiski Ester kenasti kohale. Sõitsime Piritale, sest maja kuhu castingule minema pidin, asub just Pirital, Pirita kloostri kõrval, jõe ääres. Kuna meil oli umbes tund aega veel aega, läksime loomulikult Pirita kloostrisse seda imelist vaadet nautima. Mina polnud sinna aastakümneid jõudnud, käisin viimati vist kooliekskursioonil, kui õppisin 7. klassis.
Kui castingule minekuni oli jäänud 15 minutit, andsime uksekella ja peagi sisenesime majja. Ees ootas juba päris mitmeid inimesi, kelle eesmärk oli sama mis minul. Sain ankeedilehed (leping ja terviseleht) kätte, numbri rinda (nr 20) ja asusin ankeete täitma, kuid samal hetkel astus majja TV 3 ja minult paluti intervjuud, kuid olin paberimajandusega ametis ning vahepeal võeti mõned teised muutujad ette. Arvasin juba, et pääsen, aga ei, oodati ikka millal lõpetan paberite määrimise ja peale intekat nad ka lahkusid. Ma ei tea millal, kus ja kas seda intekat ka näidatakse, aga kaldun arvama, et see juhtub õige pea. Intervjueerijaks oli imekena reporter Anna-Maria Veidemann-Makko, kelle esimene küsimus oli päris ootamatu: "Miks tuli kena näolapiga inimene saatesse?" ...või midagi seesugust. Ja siis kutsuti mind kaua oodatud castingule.
Ma ei tea kui palju ma võin või ei või castingust rääkida, sellepärast eeldan kidakeelseks jääda. Arvan, et mul läks hästi ja millalgi liigun taas Tallinna.
Et kas olin närvis? Teate, ei olnud, üldse ei olnud. Isegi intekas vist kukkus enamvähem normaalselt välja.
Paarile eakamale saatusekaaslasele mainisin, et see number mis meile anti, sama nooreks meid ka tehakse. Naistel polnud midagi selle vastu.
Peale castingut sõidutas armas Ester mind vanalinna, tegi mulle seal sihukese põneva ekskursooni, et mul oli lausa keel vestil. Algatuseks sõitsime vabadusse vangi. Ehk siis Vabaduse Väljaku alla parklasse. Aga nüüd lisan siia pildigalerii ja need kõnelevad enda eest. Mõnus väsimus on minus võimust võtnud, aga energiat veel jagub, kibelen oma käsikirja edasi kirjutama.
 |
| armsa Soome-Rootis kirjaniku Emma Jusliniga |
 |
| Pirita klooster |
 |
| armas Ester |
 |
| Pirita kloostri varemete vahel |
 |
| mu rinnas on mu number 20, seda tegelt pildistasime ;) |
 |
| Vabaduse väljaku all parklas |
 |
| Ester |
 |
| armsa Estriga |
Aitäh, et te olemas olete! :)
21. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
