Kuvatud on postitused sildiga feng shui. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga feng shui. Kuva kõik postitused

pühapäev, 13. mai 2018

Kodu, mu kallis kodu...


  Möödunud öö jäi vaid 5 tunni pikkuseks, sest lugesin peaaegu kella 5-ni Kerttu Rakke küpsiseid, sest teadsin, et täna ma kusagile ei lähe, rajale hüppeliigeste tõttu ei saa, kuid nagu kiuste hakati hommikul helistama. Täna tuleb ööseks telefon hääletuks panna. Kerttu Rakke küpsised kavatsen täna veel ära krõmpsutada ja homme blogisse panna, seedituna siis :)

 No kui juba üles aeti, viskasin peale hommikukohvi joomist kõik vaibad toast välja, kiskusin oma toa aknad alasti, Germo võttis pitskardinad eest, mina viskasin need pessu ja läks uborkatamiseks. Mulle meeldib koristada nii, et vahepeal teen tassi kohvi, istun, mõtlen mida järgmisena ette võtan, ei kiirusta kusagile. Nii ma siis aknad ja uksed pestud saingi, Maarja muidugi, pikem nagu ta on, aitas akende ülemised pooled ära pesta (tänaval) sest mina lihtsalt oma 1.70 pikkuse juures ei ulatunud. Aitäh! Isegi külalisi ei lasknud elamisse, sest toolid sai "terrassile" pandud jne...Kamorku on ka nüüd alasti, hingab (h)alastust, aga kuurid on vaja veel korda teha, siis olen lõppeks oma kevadtöödega ühel pool. Muidugi välisukse esine ja köögi ning wc aknad ootavad ka veel pesemist. Kuid juba õhtul pidasime naabrinaistega minu ukse ees maha esimese grilli ehk "terrassi" avapeo, bänd oli ka kohal ja puha. No tegelt olla täna Kentuki kõrtsu suveaia (või mis asi ta on?) avapidu olnud ja bänd oleks tõesti nagu meie hoovis mänginud. Väike vorstike ja laimivesi maitsesid hää! Äge oli!

 Poole ühe paiku öösel istusin Eurovisiooni vaatama. Nohjah, minu meelest võitis läbi aegade kõige nõrgem ja mõttetum lugu. Sain kerge shoki. Ausalt. Minu lemmik oli Küprose lugu. Aga jah, eks see Eurovisioon ole nagu ta on, aga Elinale hoidsin pöialt ja tubli 8. koht tuli ära. Jee!

 Alles kell 2.15 (öösel) avasin arvuti ja leidsin meililt armsa kirja. Jagan rõõmu, aga jätan kirja autori mainimata, aga olen talle südamest tänulik. Aitäh!

* * *
Tere
Ma olen 27-aastane harrastusluuleja . Oleme põgusalt kokkupuutunud, kui kutsusin Teid korraldajana Tallinna Keskraamatukogu üritusele, kuid kuhu Te ajapuudusel tulla ei saanud.
Põhjus, miks ma Teiega seekord ühendust võtan on see, et ma avaldan järgmisel nädal on esimese raamatu. Raamatus on 15 luuletust ja lühijuttu, mis moodustavad terviku. Läbiv teema on kohtingud ja noore täiskasvanu iseseisva elu alustamine. Raamat on autobiograafiline.
Kas Teil oleks huvi kirjutada raamatu kohta kohta arvustus oma blogisse? Minule Teie blogi väga meeldib ja ma olen selle püsilgeja. Mulle meeldib, et Te avaldate julgelt ja teravalt oma arvamust.
Kui soovite, võin Teieni toimetada raamatu ka füüsilisel kujul. Sellisel juhul andke aadress, kuhu ma raamatu postipakuna saadan. See on täiesti raamat uus ja jõuab trükikojast minuni järgmise nädal jooksul.

* * * * *

Nüüd aga väikesed fotosüüdistused ja siis lähen Kerttu Rakke küpsiseid noolima:
kahju et ma öösel ei saa aknaid lahti hoida...
esimene grill kodulävel...
nämma...

Olge mõnusad!

Ja kell on 3 öösel...

13. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 12. veebruar 2018

Netivabad päevad on vahel ülimõnusad!


 Terasem sõber ob juba avastanud, et teen netivabu päevi. 3 kuud olin pmst pidevalt arvutis, kui mitte just netis siis kirjutasin otse failidesse raamatuid. Õnneks on tänaseks inspiratsioon otsas ja poolikud romaanid jäävad õiget aega ootama. Aga kui ma olen kirjutamislainel, siis reeglina ma unustan ennast kirjutama ja kõik muu (eluga) koduga seonduv on teisejärguline. Teen söögi valmis, masin peseb minu eest pesu ära, Germo kannab puud tuppa ja koristab (vabatahtlikult) ning mina elan vaid romaanis.

 Nüüd ma siis ärkasin talveunest ja hakkasin tegutsema, käib suurim kevaduborka. Ja külalisi käib ka palju, sestap ei olegi aega netis aega surnuks lüüa.

  Nagu armsad fotod reedavad, käisid meil mõne päeva eest ühed armsad külalised (lisaks paljudele) ning ma mitte ei saanud jäädvustamata jätta. Aitäh, armas Katrin!

 Paar korda olen rajal ka käinud, aga üleeile läks (pthüi,pthüi!) taas ateroom natuke põletikuliseks, uus tekkis eelneva kõrvale ning nüüd tohterdan seda. Kogu aeg tohterdan, aga ma ei jaksa ainult koduvang olla. Täna näiteks läksin salaja, luba küsimata, naabrite puid laduma, kuni riit sai nii kõrgeks, et enam ei ulatanud.

  Muidu kulgeb kõik kenasti, ööd on lugemiseks ning hetkel on käsil Mari Sajo neljas romaan "Jäljed," millest kindlasti millalgi blogin, nagu ikka.

  Germo ja Zorro löövad mõnusalt aega surnuks Germo uuel voodil ja mina tõstan mööblit ümber. Raamatutega olen hädas, sest hädasti oleks vaja ühte suuremat riiulit kuhu need ära mahutada. Vana viskasin välja, sest tema eluiga sai otsa.

 Paar päeva on aega laulusõnade kirjutamiseks, seega üks tähtaeg on tiksumas. Mustand oli küll valmis, aga...Mõnikord ei sünni sõnad kohe, läheb kauem aega.

 Aga nüüd lähen ühe raamatu käsikirjaga tegelema, olen koostaja.

 Olge mõnusad!

Fotod:
armas Katrin oma rõõmupalliga :) 
nunnukesed :)
Zorro Germo voodis mõnulemas..
Reelika, sinu kingitud kaelalammas on meie lemmik :)

12.veebruar. 2018.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 30. august 2017

Kiire august+ilmselt reisipalavik...

siis kui ma üliharva ennast teistsuguseks ehin...

 Olen viilinud, selles suhtes et ma pole enam nädal aega rajale jõudnud. Nii palju on ringi silkamist ja pealegi hakkas mulle kohale jõudma, et nädala aja pärast viibin ma juba Portugalis, Portos. Mingi reisipalavik vist tabas mind, inimest, kes esmakordselt lennukile astub. Keskendumishäire sai mind kätte ja minust võitu. Aga usun et see kõik on mööduv. Ma lihtsalt olen pmst 24 h harjunud Germoga koos olema ja pmst teda ka 24 h valvama. Selles mõttes on see nädalane Portugali reis minu jaoks täielik puhkus(või siiski ei?), kui ma üldse enam puhata oskan. Aga ehk siiski. Jään ikka optimistiks, kuigi vahel mõnigi asi paneb jalgealuse kõikuma.

 Samas suutsin ikka keskenduda, sest käisin ühe kalli inimese eluaset energeetiliselt puhastmas. Jah, kirjutan sellest küll avalikult, aga ärge tormi jooksma hakake, sest teen seda harva ja erandjuhul. Ja ainult headele tuttavatele. Pealegi peavad kõik pereliikmed nõus olema muidu jääb asi minu poolt katki. Panen siia ka mõned pildid aga lahti ma just kõike ei seleta. Et mis on eluaseme energeetiline puhastus? Kui tahate lähemalt teada siis guugeldage. Mõne reaga öeldes on see surnud energia väljutamine elukohast. Kui inimene tunneb ennast oma kodus halvasti, haigena, väsinuna, tema kodus kummitab jne...siis vajaks eluase energeetilist puhastust. Seisev ja surnud energia koguneb ajapikku tubade nurkadesse, jääb sinna ja hakkab inimese eluenergiat sööma. Eks iga inimene teab ja tunneb kas ta usub sellesse või mitte, mina midagi peale ei suru. See on pmst samasugune feng shui nagu koristamine, aga pisut põhjalikum ja "raskem" kui nii öelda võib. Aga lasen nüüd piltidel kõneleda.

 Muidu olen ikka mina ise ja küll ma taas raja üles leian.

Musid.
selliste asjadega lukustan end tuppa...
peale puhastamist jäten need tuppa (lõpuni) põlema...
uutsorti viirukite alused, ilma rennita...nunnud :)

Fotod:
kaitseehted külge...
...
...
...
...
...
...
kaitsekivi pihku või tasku...
sellised abivahendid: pühitsetud meresool ja kirikuküünlad, viirukid, teeküünlad, viiruki rennid ja alused, topsid küünalde tarvis, poolvääriskivid ja feng shui (kõlisev) kuulike...


30. august. 2017.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 12. oktoober 2016

Köögi uus nägu



   Täna oli siis lõpuks see õhtu, kui ma sain köögiaknale uued kardinad ette. Ootasin ja ootasin seda hetke, kuna vanad kardinad olid juba mustad ja Zorro poolt puretud, aga ma ei tahtnud enne uusi ette panna, kui korstnapühkija on ära käinud. Pealegi on päevad juba lühemad, tuleb varem elektiabi kasutada  ja köögiaken vajas külgkardinaid, et uudishimulikud sisse ei passiks. Tänu vennale muidugi, et need ette said, sest endal on suhteliselt raske neid vahetada, kuna kardan kõrgust ja pealegi on mu elamisel kõrged laed. Olen küll vahetanud, aga pärast tudisesin, nagu vanatoi, pool päeva.

  Premeerisin selle eest ka venda, nagu tavaliselt, kui ta mul abiks käib. Pealegi (järjekordne) Eve toodud suvikõrvits ootas oma saatust, kuna külmkappi ma teda ei pane ja soojas köögis läheb ta lihtsalt raisku. No, muidugi panin täidetud suvikõrvitsa ahju. Koostiseks seekord teised komponendid:

hakkliha
sibul
küüslauk
juust
pipar
sool

  Päris maitsev tuli. Selline kerge õhtueine.

täidetud suvikõrvits
kerge õhtueine kolmele...

  Tubade kardinaid sai ka veidi nn kohendatud, sest ka need on Zorro ühed lemmikumad mänguasjad, küll ta ripub nende küljes, küll laseb nende peal liugu. Ise ta muidugi ei saa midagi aru, kui ta pahandusega hakkama saanud on. Vähemalt suure Tääkliilia on ta rahule jätnud, kuna kukkus sellega kahel korral kummuli.

  Õhtu on. Soe on. Kleidi väel on toas palav lausa, sest sooja on hetkel ligi 25. Tuulutan elamist välisukse kaudu, kuigi aknad on veel soojustamata, aga aega nende nn toppimisega veel on.

Päevik taas mahukam. Kena õhtut!

ei saa ju pesamuna pilti lisamata jätta :) meie unimütsist pätukas Zorro 


12. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma

laupäev, 4. juuni 2016

Omamoodi Feng Shui

tegelikult on mu kardinad türkiissinised ja liblikas nendel sama värvi, türkiissinine- minu lemmikvärv 


      Kuhu ma eile kadusin? Vabandust, telefon oli kotti jäänud ja kodus toimus suur uborka, ehk siis aknapesu. Suur juuni juba käes ja minu aknad,( mis polnud ilmselt aastaid pesu saanud) ootasid pesemist. Elan ju sellises kohas, kus ka nr 14 buss pidevalt mööda sõidab ja maja on vana ning hõre, tolm tuleb akende vahelt läbi. Kes veel ei tea, kolisin siia alles aasta algul.
   Eile poolvennaga küürisime nii, et magama sain alles kell 3 öösel. Jah, tegelt alustasime ka suhteliselt hilja, sest päevakuumaga on võimatu ennast liigutada, kuigi just päeval avasin ma esmakordselt toaknad, sest siiani olin elamist tuulutanud vaid välisukse kaudu (uks päevläbi lahti), sest pelgasin vanu aknaid avada. Jah, raamid on tõesti kõverad ja klaasid vajunud ning puupunnid (kutsutakse teisiti) nende sees mädad. Poolvend lubas millalgi aknad eest võtta ja uued punnid panna, sest hiigelsuured vahed on sees. Kui ta eile vana värvi maha kraabitud tolmu väljaspoolt akent puhus, tuli see kõik tuppa. Aga varsti värvime raamid ja paneme kummiteibi vahele.
tegelikult on pitskardinad kollased, aga värv mängib. selles riiulis autogrammidega romaanid ja teised proosaraamatud

Germo armastab oma tuba :)

köögiaken paistab ka nüüd läbi ja õhutusaken on ka avatud

  Omamoodi Feng Shui päev oli eile, kuid see jätkub täna. Olen pisteliselt ka siin olemas ja meilile tulnud kolmele pikale, sisukale ja heasoovikele kirjadele vastan õhtul.
  Nagu näete, ka liblikal meeldib minu aknakardinal nüüd peesitada.
Ahjaa, eile sain grupist "Annan ära Pärnus" endale lõpuks ka raamaturiiulid, otsisin neid kaua, poes on liiga kallid, ning just sellest grupist leidsin ning olen väga tänulik. Kinkisin vastu oma raamatu Segavereline, sest kinkimisrõõm on kõige suurem rõõm :)
 Ühesõnaga, päris mitu tundi kulus ka raamatute sorteerimisele, tolmu võtmisele ja riiulitesse asetamisse. Näiteks Ji kirjastuse raamatud on mul kõik eraldi riiulitel, autogrammide ja pühendustega eraldi riiulitel, luuleraamatud eraldi...jne.
   Meie kodu on imeline koht elamiseks! Oleme siin õnnelikud.


4. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma