Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
Kuvatud on postitused sildiga minu Jaanika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga minu Jaanika. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 25. september 2023
Sõitsime seenele!
laupäev, 30. oktoober 2021
Jaansoni rada 233.päev
reede, 6. oktoober 2017
Uus tass Mallorcalt
Täna jõudis kallis Jaanika mulle külla Mallorca muljeid jagama. Jaanika on mu armas sõbranne kellega läheks iga ilmaga luurele ka ja ilmselt ehk ükskord lähmegi koos ka reisima. Tegelikult pidime juba sellel aastal minema aga asjad muutusid. Aga reisist osa sain ma ikkagi ja loomulikult tõi ta mulle ninni-nänni ka. Nagu näete on mu kollektsioon jälle kasvanud, nii tassi kui ka külmkapimagneti võrra. Magnetid hakkasid ise tasapisi mu ellu tulema, esimese ostsin aastate eest Padiselt, sest tass oli seal hirmkallis. Osad on kingitud raamatuesitluste eest ja ise ostsin ka Portugalist, Maris tõi Itaaliast, Maarja Saaremaalt jne...Las siis kogunevad sinna külmkapipeale. Aitäh!
Jaanika tõi imearmsa tuhatoosi ka, ikka türkiisvärvi on ka selles. Aga tuhatoosina ma seda kasutada ei raatsi. Küünalajalana ehk, nagu Eve pakkus. Ja käepael on enamvähem samasugune nagu neid Portugalist tõin.
Ma pole juba mitu päeva rajale saanud. Täna oleksin peaaegu läinud, aga tegin väikse lõunauinaku ning ärates sadas taas vihma ja pealegi tulid külalised. Ma tõesti ei taha ennast sügisvihmas leotada, aga vahel jalutan ikka, käin näiteks jalgsi kesklinnas, ei kasuta bussiteenust. Eile käisin ja koju jõudes olin nagu uppunud kassipoeg, läbimärg, ei pidanud vihma ka vihmavari, ilus kollane, mille hea Eve eile kinkis.
Täna hommikul käisime ämmaga Audrus kanajahil, ehk siis üle hulga aja taas suitsukanu ostmas. Just reedeti neid seal endises saunas müüakse. Väga head, soovitan! Ja Germoga jõudsime ka lõpuks juuksurisse. Eelmisel kuul jäi käimata ja ta oli juba parajalt habemesse kasvanud, aga nüüd on taas kena noormees.
Muidu kulgeb rahulikult. Olen kohati luulelainel kuigi ei ole tellimusluuletustega ühele poole jõudnud. Vahel lihtsalt läheb kauem aega aga ma ei muuda meelt. Vägisi kirjutada ei saa, inspiratsiooni peab olema. Samas tegelen lühijuttude vorpimisega aga sellest kirjutan kunagi hiljem. Kuidagi kiired ajad on ja tähtajad suruvad peale. Aga küll ma jõuan.
Vot sellised lood!
Fotod ikka ka, paparatsi, nagu ma olen:
 |
| jalutuskäik kesklinna... |
 |
| Jaansoni raja renoveerimine käib... |
 |
| hall sügis(us) |
 |
| ... |
 |
| kanad Audrust... |
 |
| minu armas poeg |
 |
| head isu! |
6. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma
neljapäev, 20. oktoober 2016
Uus tass Kreetalt!
Ma jätkuvalt kogun tasse (või kruuse)! Kallid sõbrad, kui te lähete reisima ja teil on pagasis ruumi kahe tassi jaoks, siis suured tänud juba ette! Nagu näete on pildil 2 tassi, mõlemad Kreetalt toodud, aga mina ja mu kallis sõbranne Jaanika kogume tasse. Need tassid tõi meile Jaanika sõbranne Kaija. Eelmisel aastal tõi ta meile Türgist tassid. Kaija toob küll alati erinevad, aga tegelikult me tahaksime ühesuguseid tasse, kuigi olen siiralt tänulik Kaijale ka selle imelise tassi eest. Aitäh!
Nendest tassidest läks siis roheline tass Jaanikale ja sinine minule. Jaanika lemmivärv on roheline ja minul (türkiis)sinine, seega jaotasime need nii.
Vahetan ka tasse oma romaani SEGAVERELINE vastu.
 |
| see siis nüüd minu oma. nii äge! kaanega |
Väga kalleid tasse ei jaksa soetada, aga kuni 10 eurot jõuan maksta küll, kuigi 5 oleks parem :) No, need tassid näiteks maskid vaid 5 eurot (kokku). Imekenad ja odavad, erilised, kaanega.
Ikka teie Margit.
20.oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma
reede, 2. september 2016
Kallis Terje käis külas
 |
| Germo, Zorro ja Terje |
Mäletan, kui ma veel kunagi spoonivabrikus tööl käisin, oi, kuidas ma tahtsin siis magada. Eriti kohutavad olid minu jaoks need nädalad, kui kell 6 hommikul tuli juba tööd tegema hakata, just tegema, mitte ei sobi siia ütelus, et käisin tööl. Öölasena magasin ma noil öödel tihti vaid 2-3 tundi, sest juba hiljemalt kell 5 tuli tõusta, et õigeks ajaks tööle jõuda. Muidugi juba kell 3 päeval olin kodus. Harvad ei olnud need situatsioonid, kui koju tulles, süüa tehes lihtsalt köögilaua taha magama jäin. Kolmapäeviti, peale tööd tegin magamispäeva. Oli juhuseid, et õhtul seitsmest magama minnes tõusin alles hommikul kell 5. Mõnes mõttes oli see mõnus aeg, eriti hästi mõjus kehakaalule, kilod lausa kukkusid, kuid...siiski tervise hinnaga. Kui ikka pead vanas kõledas ja külmas angaaris töötama, talvel vaid 11 sooja ruumis, külm betoonpõrand, tamp taga, kohutav masinate müra, see kõik pani mu tervisele sellise põntsu, et olin pidevalt keskkõrvapõletikus, kuni käisin ninakarbikute opil ning lõpuks ka nina vaheseina opil. Siis tuli see töö jätta. Meil oli küll väike kollektiiv, kuid nii nagu igal pool, oli meie pundis ka üks uss, alkohoolik, kes õhtuti pidevalt siksbäki sisse kallas ja hommikuti sisse magas. Ülemus teda millegipärast kartis, valas pigem viha teiste peale välja. Ja olgu mainitud, et see siksbäkitaja oli veel naisterahvas, ema...
Ok, hakkasin aastate taguseid asju meenutama. Tegelikult see ei olnud blogimise eesmärk. Hommikul tõi hea Elle mulle purke, hakkasin neid pesema ja leotama,samal ajal kodus uborkat tehes. Ahjaa, poolvend ja ta sõber tõid mulle haigeid lilli, just haigeid, sest haiged need on. Pärinevad Tihemetsa Tehnikumist, mis suleti. Lilled pole ammu hoolt ja armastust saanud, hakkan neid nüüd terveks ravima. Ahvileivapuu on ühele poole raagu kasvanud, tupsrohtliilia väga kidur ja habras, havisaba suht nutune ja katkine, jõulukaktus peaaegu kuivanud. Näis kas saan neile eluvaimu sisse puhutud. Virutasin Germo toast diivanilaua ära, panin need lilled sellele ja asetasin oma tuppa akna alla, et oleks piisavalt valgust.
 |
| puhun oma uutele toalilledele uut elu sisse |
Poolvend Heiki tõi ka veel mulle õhtu purke. Päeval käisid kallid Eve ja Kaidi meil külas ning õhtul tuli kallis Jaanika teed jooma. Nojah, jõudsin esimest korda ka poolvennale Kaevu tänavale külla, nagu elaks maailma lõpus. Aga noh, kogu aeg on kuidagi kiire, nii see aeg kätte kaob, nagu kadus ka suvi nii, et loetud kordi saime vaid kalli Terjega koos olla. Kuid täna sõitis ta mulle ise külla. Istusime õues, minu pooliku terrassi juures ja juttu jätkus kauemaks. Nüüd on Terjel tee tuttav ja ehk kohtume varsti taas. Ehk tuleb ka rahulikum sügis ja jõuan ise üle pika aja talle ka külla. Aitäh, kallis Terje! Nagu näete, jäädvustasin Germo, Zorro ja Terje ka pildile. Zorro sai Terjega kohe sõbraks ja leidis endale lemmikoha tema tooli all.
 |
| kallid Germo ja Terje |
Ilus neljapäev on öösse kulgenud, juba 2. september ja ma veel ei magagi. Ehk varsti.
1.-2. september. 2016.a.
Vana-Rääma
teisipäev, 30. august 2016
Metsa seenele, a-uu, aa-uuu...
Täna, vaatamata tugevatele sajuhoogudele, sõitsime Jaanikaga Potsepale seenele. Pärnus sadas, aga Audru poole jõudes sadu lakkas ning Potsepal ei sadanud enam üldse. Mina muidugi pidin ka karjäärist mõned fotod tegema, sest see oli kuidagi eriliselt müstiline ja ilus, oma türkiisrohekassinise veesilmadega. Mööda kruusateed me pikalt ei sõitnud, jäime veel Audru kihelkonna piireisse, kuigi veidi edasi sõites algas juba Tõstamaa kihelkond.
 |
| Potsepa karjäär |
 |
| Potsepa karjäär |
Seeni Potsepal on, kuigi esimese hooga tegime nn järelkorjamist, kuid pärast sattusime kohta kus tuli lausa maha istuda, et seened kätte saada. Nüüd, tänu netiavarustele sain teada, et need pisikesed pruunid seened mis ajavad palju piima välja, on kamperriisikad, kuigi mina kutsun neid aastaid kännuseenteks, sest kasvavad need ju kändude ja langetatud puude vahel ja kõrval. Kuna Jaanika lubas oma emale, et just pisikesi pruune seeni ta korjab, sai lubadus täidetud. Jaanika tegelikult tuli metsa kärbseseeni korjama, et nendest taas uus tinktuur teha. Neid ta sai ka veidi, kuigi kärbseseened on suuremalt jaolt juba vanad ja ussitanud.
 |
| harilik põdramokk |
 |
| Jaanika vaatas esimese hooga, et väike siil...mis seen see on?? |
 |
| imeilus kärbseseen |
 |
| pisikes kärbseseenelaps |
 |
| Jaanika kärbseseened tinktuuri tarvis |
 |
| terve pesukausitäis põdramokke |
 |
| ja minu tänased hoidised. suures purgis kõik täna korjatud seened soolvees ja väikstes purkides põdramokad soolvees |
Mina korjasin kõiki söögiseeni. Täna sain juba rohkem männiriisikaid, kuuseriisikaid, tõmmuriisikaid, kaseriisikaid ja võiseeni. Lisaks veel palju erinevaid puravikke, timpnarmikud, kamperriisikad, erinevaid pilvikuid. Võiseeni oli ka erinevaid palju. Lõpuks sattusin põdramokkade pesekonna juurde ja korjasin nendest hiigelseentest teise ämbri täis. Need on head söögiseened, aga pisut mõrudad, sellepärast ei ole need ka kunagi ussitanud. Mina kupatasin need kolmest veest läbi ning panin purki soolvette. Samuti soolasin ka teised seened täna sisse, ei marineerinud. Mittesöödavaid vahelikke oli mets täis ning ka valgeid ja halle kärbseseeni. Ühes kohas nägin ka vist sirmikuid, kuid polnud kindel, kuna ühed mürgised seened on nendega sarnased, seega jätsin seened korjamata.
Põrdamokad keetsin sellepärast kolmest veest, et need on pisut mõrudad. Enne kaapisin noaga nendelt soomused pealt ja siis veidi ka narmaid õhemaks. Kui ma selle pesakonna juurde sattusin, läksin segadusse, panin natuke nimega puusse, kutsudes neid põdramampliteks, siis kitsemampliteks, kuni kodus lõpuks meenus, et need on põdramokad. Ka otsing kinnitas seda.
Nüüd on seened purgis ja päev korda läinud. Aitäh, mu kallis Jaanika!
30. august. 2016.a.
Vana-Rääma
Tellimine:
Postitused (Atom)