Ja saabki sooja!

3 päeva ja asi korras. Selgituseks siis, mu pliidile ehitati uus müür, mitte ei ehitatud ahju. Ja vaid üks pool vajas uuenduskuuri, sest eelmine müür oli valesti tehtud, traadid olid puudu ja õhk ei ringelnud nii nagu peab. Pottsepp imestas üldse, et asi nii kaua toimis. Lahtised kivid eemaldas korstnapühkija eelmisel aastal, eelnevad korstnapühkijad ei vaevunud seda isegi tegema. Pottsepp rääkis, et lahtised kivid, mis alla kukuvad (mul oli neid lausa 4) lükkavad potid lihtsalt lahti. Polnud minu süü. Täna lõpetas ja reedel juba võin kütta. Nüüd pandi pottide asemel tellised. Loodame, et pliit peab sooja ka, mitte pole taas nii nagu 7 aastat oli - kütan tühja. Olen tulemusega väga rahul aga kontakte ma ei jaga, tal on tööd ülepea palju. Täna on minul ka kodune päev olnud, muudkui tuhisen stepperil ja kasutan graatsiaketast. Ja kirjastan. Ka üks raamatuesitluspäev ühes koolis sai täna paika pandud. No natuke tegin süüa ka, küptsetasin suurema portsu kotlette, et oleks hooletu. Liiga suured tulid, üle poole kotleti ma ise ei jaksa ära süüa. Aga ma söön üldse liha harva. Germo ju tahab. Mahtusid veel sügavkülma kuidagi moodi. Kööki küürisin ka, mõtlesin, et paneks mõneks päevaks radika sisse, aga eelmise kuu elektriarve oli juba lausa 47 eurot, jätsin panemata, kütsin parem ahju soojaks, sellest praegu piisab, suht soe on veel. Mis seal ikka, täna rohkem ei kirjasta ega kirjuta, varsti lähen pigem raamatuga voodisse, sest tuleb ära kasutada kui lugemistuhin peal on ja silmad lubavad. Raamatuvirn lausa karjub öökapil ning mõni raamat on pooleli kevadest, mõni veel pikema aja tagant. Eks ma järgemööda loen. Õigupoolest armastan öelda, et ma aeg-ajalt neelan raamatuid, pidevalt ma seda nägemise pärast enam lubada ei saa, nagu aastate eest, kui ma lugesin vähemalt 100 raamatut aastas. Aga mõnusat kolmapäeva hilisõhtut! 11. oktoober 2023. Vana-Rääma

Miks ma eile Bluusipäevadele ei jõudnud

koduukse esine...

   Vahel juhtub ka nii, et plaanid kipuvad minema vett vedama, mitte pidama. Kolmapäeva hilisõhtul Bluusipäevadelt naastes olin ma kindel, et lähen neljapäeval taas, aga neljapäeval enam väga kindel ei olnud, kuna helistasin poolvennale ja selgus, et see on ainus päev mil ta saab mulle appi tulla. Kohe, kohe on Weekend algamas, seal on tal palju tööd ning nädalavahetuseti käib maal asjalik olemas. Juba täna õhtul sõidab maale. Nii me siis eile 15 euroalust ette võtsimegi. Saagima me ei hakanud, kuna (nagu pildilt näha) plaanin enda elamise välisukse juurde väikese terrass-platvormi teha. Poolvend sõrgkangis aluseid ja mina viskasin lauad kuuri, millalgi võtame nendega järgmise töö ette. Õigemini mina ei tee, ikka poolvend, kes on alati võimalusel minu jaoks olemas. Lihtsalt ukseesine on nii kole ja jube, et midagi tuleb ette võtta. Sõnajalataimed, mille oli eelmine üürnik siia kuivkäimlate juurde ja mädaleva majaseina vastu istutanud, kaevas poolvend üles ja viis mujale. Ma ei tea kus on inimeste mõistus, kuna taimed lõhuvad omakorda vettinud majaseinu ja pealegi tõmbavad need koledale nurgale tähelepanu. Jah, mul on ukse ees kuivkäimlate kaaned, neid me kinni ehitada ei saa, aga euroalustest saab kenasti terrassi küll. Algus on tehtud, varun kannatust ja küll ükskord ka valmis saab. Maamesilastel on pesa otse mu välisuke ( maja )all, Zorro käib neid seal jahtimas. See tuleb ka kinni katta. Üleüldse olen hädas, kuna hoovikassid käivad mu ukse juures kogu aeg häda tegemas ning tuul toob Vana-Rääma tänavalt kõik prahi (sügiseti ka puulehed) mu ukse ette. Värava plaanin ka teha, siis ei astu enam ükski sininina, kes olid harjunud siin kunagi joomas käima, mu uksest nii naljalt sisse. Terve suve olen välisust ka lahti hoidnud, vahel lausa kella kaheni öösel, sest tänavapoolsed aknad pean ööseks kinni panema ja õhku on ju vaja. Igatahes algus on sisse tehtud ja nüüd lõpuni välja. Pean mõtlema mis katte hiljem sinna peale panen, aga sinnani veel aega. Mõni väravameister võiks värava meistardada, aga paraku olen maksujõuetu. Lootus jääb, et ehk poolvend saab hakkama.

meie titake Zorro

meie nunnu Zorro

   Lisan Zorrost ka paar pildikest siia. Ta on endiselt mu sabarakk, praegu magab, aga muidu käib väljas vaid koos minu või Germoga, üksinda ei lähe, kuigi uks on lahti. Paras rõõmurull on ta meile, vallatu titake, kes meeletult sööb, mängib ja magab. Eile keeras kahjuks mu kuldvuntsi taime kummuli, aga sain selle päästa. Ja oma toas olen enamus lilledest lauale tõstnud, sest talle meeldivad nende lehed kohe väga, väga. Aga sööb ta kõike, kuigi krõbinaid ma talle ei anna, sööb liha, maksa, hakkliha ja kassikonserve, vorsti jmmm...kuid müstiline on see, et mitte kuidagi ei taha ta piima ja vaid paar lonksu vett joob päevas. Kummaline Zorroke meil, hüüdnimega Sorts, Pätu, Gaaga.

punasõstrakompott

  Naabrinaisel jäi eile purgitäis punasõstraid üle, tegin kompotiks. Varsti tuleb kurke sisse tegema hakata ja juba potsatab ka valgeid klaare õunapuult maha.
  Seenele ma ei jõudnud, aga keedan taas sülti. Hea, odav ja toitev toit ju. Kuu lõpp on käes, tuleb sente lugeda, nagu tavaliselt.

  Nüüd tegudele!

29. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma