Uus tass Hollandist

  Kui me kalli Kadriga umbes kuu aja eest sügisöös Pärnus kokku jooksime, teatas ta, et ta kallis tütreke Triin läheb peagi Hollandisse ja toob sealt mulle tassi. Juba paari nädala pärast oligi tass Pärnus täitsa olemas, Kardi kodus. Ja täna jõudis see oma uude koju, ehk siis minu kollektsiooni.

  Hästi armas tass Hollandi kultuuri pajatavate pildikestega on hetkel veel köögilaual, aga peale blogimist läheb ilmselt tasside sorteerimiseks, kui nii võib ütelda. Ma pole ammu tasside alla kleepse kleepinud. Kleepsudele kirjutan kuu, aasta ja kuupäeva ning tooja (riigi, maa, linna, alevi) nime. Aga nüüd on taas mulle blogi kasuks, kuna olen kõik tassid ka blogisse jäädvustanud ja siltide järgi saan neid tuvastama hakata.

Justud Hollandist ja Eestist. Imehead!

 Tänud, kallis Kadri ka ülimaitsvate Hollandi juustu(de) eest! Ning selle eest, et te koos Evega meie mõned tunnid sisukaks ju huvitavaks muutsite! Teinekord taas!

  Kodus on hetkel 27 sooja, mitte ei taha enam jalga välja pista. Homme ka ju päev!

  Üks pisike rõõmusõnum ootas köögist tuppa naastes, meie kallis Monstera on uue (kaheksanda) lehe sünnitanud. Kodu on nagu lilleaed ja ilmselt armastavad mu lillekesed ka toasoojust, nagu pererahvas.

meie Monstera

minu lilleaed

  Kena nädalavahetuse jätku!



12. november. 2016.a.
Vana-Rääma

Esinemistest ja argipäevadest

lill Germo toa laes

  Täna midagi ilukirjanduslikku sündinud ei ole, aga tuli üks esinemispakkumine. Sellega seoses tahangi rääkida esinemiste teemal. Hetkel käivad läbirääkimised (või alles algavad, kuna ma pole kirjale veel vastanud) Häädemeestega. Ehk lähiajal selgub kas ja millal me (ma) tuleme Häädemeeste raamatukokku esinema.

  Kui me siin paari aasta eest Heli Künnapasega üle Eesti mööda raamatukogusid lugejatega kohtumas käisime, oli Heli noorem laps päris tita alles, aga nüüd on ta juba suur, seega pole ka Helil vast aega liiga palju esinemas käia. Ise ma autot ei oma (ka load on aegunud), seega oleks armas, kui raamatukogud, kes mind lugejatega kohtuma ootavad, paneks esinemise kellaajaks sellise aja millal buss jõuab sinna külla (linna, alevisse) ja muidugi ka tagasi mind Pärnusse sõidutab. Kui tuleb pikk päev, võtan ka ka Germo kaasa, sest üle paari tunni ma teda üksinda olla ei lase (ei julge).

  Umbes aasta eest sõitsin ma bussiga teise Eesti otsa esinema, kuid siis oli Germo haigus kontrolli all. Toilas sain ka kenasti tasuta öömaja armsa raamatukogujuahatja Lea juures ning tagasi sõitsin alles järgmisel päeval. Kui tuleb veel mõni teise Eesti otsa esinemispakkumine, siis pean Germo kaasa võtma ja paluksin ka tasuta öömaja.(Kuna Germo on haige ja 24h valvata, kes ei tea). Oma maakonnas võtan esinemiste eest 20 eurot, pluss sõiduraha. Teistes maakondades 50 eurot, pluss sõiduraha.

  Olen ära ütelnud juba 4 esinemisest, kuna pole öömaja ja hotellides ööbida ma ei jaksa. Osadesse kohtadesse on jälle trantsporti vaja olnud, kuid...Ühesõnaga oleks armas, kui te jagaksite seda postitust, siis levib info kenasti.

  Saan ka lugejatega kohtumistele müügiks kaasa võtta oma romaani SEGAVERELINE (5 eurot)ja novellikogu VIRTUAALMEES (8 eurot).

.........................................................................................

ja teine juudihabe Germo toa laes

väike botaanikaaed

  Üleeile õhtul sai Germo tuba veel värvikama välimuse, sest vend aitas mul lilled tema toa lae alla panna. Nüüd on Lillelapse tuba nagu väike botaanikaaed. Loomulikult pidin need ka pildi sisse panema.

Kasearu talu ülimaitsev küüslaugu pesto

Lotte ketšup

Lotte ketšup

makaronid hakkliha, Lotte ketšupi, Kasearu talu küüslaugu pesto ja oma marineeritud punapeedisalatiga

  Eile toodi mulle taas Kasearu talu tooteid, eriti hea on küüslaugu pesto. See sobib minu maitse järgi väga paljude toitudega kokku. Täna näiteks panin seda ka rämpstoidu sisse ehk siis tegin üle pika aja makarone hakklihaga, päris head said. Ja ketšupina kasutasin Lotte ketšupit, mis on gluteeni- ja säilitusainevaba.

  Täna sain ka mõne lille võrra rikkamaks. Tänud, Malle!
Üks lill on neist väga põnev, võiks ütelda, et lausa imelill, pärit Kaukaasiast, kuid seal kasvavad need õues, meie kliimas saab vaid toasoojas neid kasvatada. Lille nimi on Kirurgia, see ravib verevalumeid, paistetusi, isegi roosi jne...Rahvasuu kutsub seda ka mädalilleks, kuna see tõmbab mädaniku välja ja ravib mädase koha põletikust terveks. Avastan ise ka alles seda lille ja hakkan katsetama, igatahes võsu on nüüd olemas ja varsti istutan potti ka, kuna seda pole vaja isegi vees hoida juurte tekkimiseks.
Rooshavisaba on ka nüüd mul olemas, või on neid lausa mitu seal potis koos. Kunagi enne on mul ka see lill olemas olnud. Pikkust ta eriti ei kasvata, aga laisut küll, kuna uued roosikesed sünnivad kõrvale.

rooshavisabad

suurem võrse ongi see imelill Kirurgia, kaukaaslane (ei ole kalanhoe!) kuid väiksemate võrsete nime ma ei tea

  Ega eriti ma oma elamisse enam lilli ei vaja, no, pole kusagile panna. Kuid luulerohtu ja draakonipuud tahan ka veel uuesti soetada. Seega, kallikesed, ärge mulle väga palju võrseid tooge, mu elamises lilled aknalaual kasvada ei saa,(külm talvel) ja kapi otsas ka eriti ei taha, sellepärast neid lakke riputan, et oleks valgust ja sooja piisavalt.

  Eilne päev oli väga kirju. Tegelikult pidime Germoga kallile Terjele külla minema, aga tõusin kohutavas kaelaradikuliidis ning kohe peale ärkamist tuli Eve, kes tohterdas mu kaela mu oma tehtud kuusekasvutinktuuriga ja juba paari tunni pärast sain ennast taas liigutada. Kõige põnevam on asja juures, et just sellistel vatist päevadel sünnivad mu ilukirjanduslikud teosed, et kui füüsis haige siis vaim virge :)

  Naabrinaine tuli ka hea uudisega arsti juures, selgus, et ta on kenasti paranenud. Arst oli üllatunud, et ime on juhtunud, kuid siis naabrinaine rääkis kuidas ma nädalajagu päevi ta kaela ja õlgu olen tinktuuriga määrinud ja arst oli selle väga heaks kiitnud. Seega, kallis sõbrad, kasutagem rohkem oma käsi ja loodusravi!

  Nüüd tuleb kallis Jaanika põneva esemega, aga sellest juba hiljem!
Imelist kalapäeva!


20. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma

Uus pereliige leidis endale pesa

ja kohustuslik söögipilt

  Esmaspäeval tõi Gerli mulle kuld-nõelköie ehk tarsaniköie ning täna istutasin selle ära. Ka Tihemetsast toodud tups-rohtliilia ehk pruudislepi istutasin suuremasse potti ning tema leidis koha köögis. Vikipeedia räägib nende lillede kohta järgmist.

kuld-nõelköis minu toa laes

tups-rohtliilia köögi laes

minu toa lillenurk. nüüd laes 3 lille. päeval panen külgkardinad kardinapuule, üles, kassi eest peitu ja nii saavad ka lilled rohkem valgust

6. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma

Tups-rohtliilia ehk pruudislepp

Chlorophytum comosum

Üldiseloomustus

Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast ning kuulub orasliilialiste ( Anthericaceae) sugukonda.

Lehestik on tihe ja roheline. Pikkadel õisikuvartel ripuvad tütartaimed. Levinum ja ka vastupidavam on roheliste lehtedega taim, kuid esineb ka servast kollaste triipudega teisendeid. Eluiga on 4-5 aastat.

Kodudes on väga levinud taim, sest on väga vähenõudlik.

Liigid

Looduses on 215 liiki.

Temperatuur ja niiskus

Sobib nii soojem kui ka jahedam keskkond (talvel 16 kraadi ringis, kuid mitte alla 7 kraadi), mõõdukalt õhuniiske koht. Kui lehetipud kuivavad, on soovitav õhuniiskust tõsta nt piserdamisega.

Valgus

Nõuab valgusrohket (eriti triibuliste lehtedega liik) või poolvarjulist kasvukohta, soovitatakse akna vahetus läheduses hoida. Suvel võib viia õue kaitstes teda otsese päikese ja tugeva tuule eest, muidu muutuvad lehed luitunuks ja läbipaistvaks. Liiga varjulises kohas venivad lehed välja; triibuliste äärtega taim võib kaotada triibud.

Kastmine

Kasta nädalas korra, vältida ülekastmist. Peab ka pikemat aega kastmata vastu. Suvel on soovitatav hoida muld niiskena, talvel lasta kastmiste vahel mullal ära kuivada ja kastmist vähendada. Mitte jätta potialusele vett seisma. Liigne kastmine viib lehtede kolletumiseni. Võib piserdada.

Õitsemine

Väikeste valgete õitega. Liiga pimedas ei hakka õitsema.

Väetamine

Kasvuperioodil (kevad ja suvi) soovitatakse väetada vedelväetisega (kompleksväetisega või rohelistele taimedele mõeldud väetisega) kaks korda kuus. Talvel võib mitte väetada. 

Ümberistutamine 

Ümberistutada igal kevadel kasutades saviliivast mulda. Muld peab olema vett hästi läbilaskev ja toitaineterikas (nt komposti-liivasegu).

Roheliseleheline sort on tugevam kui valgetriibuline, seega ei soovitata neid ühte potti istutada, kuna roheliseleheline tõrjub teise välja.

Paljundamine

Paljundamiseks võib eraldada varre otsas rippuva juurtega taime (tupsu) ja istutada eraldi potti. Seda ei pea tegema, kuna tütartaimed ei kurna emataime. Kui tups ei ole juuri kasvatanud, võib hoida mõnda aega veeklaasis enne istutamist. Samuti saab paljundada jagamise teel.

Kahjurid ja haigused

Kedriklestad. Üldiselt ei esine.

Muu

• Aeg-ajalt võib viia duši alla tolmu lehtedelt maha pesemiseks.
• Teadaolevalt on hea õhupuhastaja.

Kuld-nõelköis

Kuld-nõelköis
Kuld-nõelköis (Epipremnum aureum)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: ÕistaimedMagnoliophyta Klass: ÜheidulehelisedLiliopsida Selts: KonnarohulaadsedAlismatales Sugukond: Võhalised Araceae Alamsugukond: Monsteroideae Perekond: Nõelköis Epipremnum Liik: Kuld-nõelköis
Ladinakeelne nimetus
Epipremnum aureum L.

Kuld-nõelköie kultivari liaan.

Kuld-nõelköis (Epipremnum aureum) on võhaliste sugukonda kuuluva nõelköie perekonda kuuluv ronitaimeliik. Kuld-nõelköis on rahvapäraselt tuntud ka kui tarsaniköis.

Kuld-nõelköis on igihaljas liaan, mis looduses kasvab kuni 20 meetri kõrguseks. Lehed võivad olla peaaegu üleni rohelised, aga ka mitmesuguses suuruses kollaste triipude ja laikudega. Noortel taimedel on lehed väikesed ja südamekujulised. Troopikas kasvavatel vanadel taimedel on lehed hiigelsuured ja sulgjate lehehõlmadega. Kuld-nõelköis on populaarne toataim. Ta on leplik ja vähenõudlik taim ning tõhus õhupuhastaja. Tubase potitaimena kasvaval nõelköiel lõhestunud lehti, nagu looduses, peaaegu kunagi ei moodustu

Külalised ja kingitused

sünnipäevalaps väljamaa maiustustega

   Eile ma ei bloginud rohkem, sest tänasesse pidi ka midagi jääma. Noh, tegelikult on täna juba uus päev ja uued külalised ning mõne pildi ka jäädvustasin, kuigi liikuvaid objekte on minu telefoniga raske kaadrisse saada.

kuldnõelköis

  Eile käis armas Gerli meil külas ja ma olen taas uue lille võrra rikkam. Tegime vahetust, andisin Gerlile kulvuntsi võrse ja tema tõi mulle kuldnõelköie võrsed.(kulda kui palju!) Nüüd pean veel endale 4 makrameed soetama, sest tahan rippuvad lilled akna ette lae alla panna, kuna mul on siin vähe valgust, vana ja hõre (niiskust palju) maja ning muld kipub lillepottides hallitama minema. Aga akna all saavad nad piisavalt valgust ja pealegi teeb see ka toa hubasemaks ja kodusemaks. Homme lähen siis Tootsi aiandisse mulda tooma ja Koduekstrasse makrameesid soetama.

  Kalle tõi eile Germole Ungarist ja Tsehhist maiustusi. Germo alles täna avas vahvlipaki ja mina avasin šokolaadi, kui Germo kunagine kooliõde Kaidi koos ema Evega meile jõudsid. Küll oli Kaidil ja Germol pidupäev! Maiustused, maiustused ja maiustused...Peale maiutamist pani Germo Kukerpillide kasseti peale ja läks tantsuks, sünnipäevatantsuks :) No, muidugi tõid külalised veel juurvilju ja rullbiskviiti ka, ning ma vist hakkan ühepajatoitu nikerdama, kui hakkan. Täna olen kuidagi laisk, ei taha midagi teha, seega võib asi lükkuda.

Germo ja Kaidi sünnipäevatantsu tantsimas

vitamiinipommid

  Eile ma vihastasin üle pika aja. Muidugi mulle jääb hästi meelde uue presidendi valimise kuupäev, sest samal ajal on Germo sünnipäev ja ilmselt sai ka eile Zorro 4 kuuseks. Ammu on teada, et see valmissüsteem jätab soovida ja ei ole eestlasele meeltmööda. Mina olen seda meelt, et presidendi võiks valida rahvas. Aga see, et mõni inimene mööda netiavarusi presidenti jälgiks sõimab ja totakaid põhjendusi loobib, see on rohkem, kui alatu, see näitab selle inimese küündimatust ja madalalaubalisust. Esiteks võiks inimesed endale selgeks teha sõna tähendused, kui siiani pole neid osanud õigesti kasutada. Või siis tuleks uuesti kooli minna, või koguni lasteaeda, sest juba seal hakatakse õpetama sõnade tähendust. Kuidas üldse saab inimese kohta jälk ütelda, kui teda ei tunne? Kus kohast üldse võtab üks inimene õiguse kedagi sotsiaalmeediast nii sõimata? Kas viga kogu riigisüsteemi peale annab õiguse see välja valada ühe inimese peale? (antud juhul on selleks meie uus president). Või tunneb mõni mees ennast alaväärselt, et matriarhaat võimule pääses või on pääsemas? Minu jaoks ei ole vahet kas president on naine või mees, minu jaoks on tähtis, et ta oleks aus, tark ja meie ühiskonnale kasulik. Aga seda me ju ei tea keegi kuidas kõik kulgema hakkab, pole kunagi teadnud. See selgub aja jooksul.
  Tegelikult võiks sellised sapiloopijad vaadata enda sisse, leppida eelkõige iseendaga ära, näha oma vigu.
  Kahjuks jääb kõlama tõsiasi, et tõesti, tõesti on eestlase lemmiktoit teine eestlne, kuigi seda on valus tõdeda ja välja kirjutada...

  Tolerantsust rohkem!

Kallistage ja hoidke lähedasi ja tuttavaid!

4. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma

Ma sain täna taas õnnelikuks!

sõnajalg

  Tegelikult on õnneks väga vähe vaja, kui oskad ja tahad õnne tunda ning õnnelik olla. Ütlen ausalt-mina olen! Ja mitte ainult sellepärast, et täna sain oma elamisse ühe oma lemmiklille, sõnajala. Olengi õnnelik inimene, sest tahan ja oskan olla. Suured ja siirad tänud võlgnen selle uhke ja ilusa lille eest kallile Marele. Aitäh, aitäh!
  Kunagi kasvas mu elamises kaks erinevat sõnajalga, ühe lehed kasvasid üles ja teise omad alla, nii, et lehed ja niidistik ulatusid lausa maani. Sõnajalg on minu jaoks armsalt uhke ja kuninglik lill. Lausa paitab silma ja hinge. Igatsesin ammu endale sõnajalga, siin ta on.

  Olen endiselt häärberis. Sain magama hommikul kell 6 alles ja minu hommik algas täna kell 12.30. Praeguseks on jäänud veel 9 peatükki läbi töödelda, siis asun edasi kirjutama. Aeg-ajalt on vaja käsikiri otsast lõpuni läbi lugeda, kui ta on jäänud kuudeks seisma, et loogikavigu ei tekiks. Tegelikult olen umbes paar viimast nädalat elanud juba paralleelmaailmas ja eile oli kohutavalt hea tunne, kui inspiratsioon peale tuli. Blogin ära ja panen taas neti kinni, sest see segab süvenemist. Ka poolvenna saatsin hetkel minema, sest ma ei suuda suhelda, kui olen lainel.

küdev ahi...

  Täna lõpuks sajab. Mulle meeldib. Ma kogun vihmavett, et sellega toalilli kasta. Ja kolmapäeviti on lilledel pidupäev. Ahju kütsin ka ära, tuba on soe ja hubane. Aga Zorro ei arva vihmasest ilmast midagi, magab nii pikalt, kui lailat oma tugitoolis ja näeb vist und, no, häälitseb läbi une.

unimüts Zorro :)

  Õhtul tuleb Heiki tagasi, siis leian tema jaoks aega, et rippuvate lillede tarvis konksud lakke panna, sest laudadele ja kappidele ei mahu mu toalilled enam ära, neid on juba üle kolmekümne mu elamises. Mõnusa ja hubase tunde tekitavad. Ma olen ju see inimene kes toalilledega pidevalt vestleb ka. Minu kiiks.

  Söögi jõudsin ikka ka valmis teha, kuigi mõtted on kogu aeg häärberis. Aga sööma peab, see toidab ka aju ning kirjutamine on ju vaimne töö, vahel isegi väsitavam, kui füüsiline töö.

keedukartul, suvikõrvitsa salat, kodukootud seened marinaadis ja täidetud suvikõrvits

  Aga nüüd läksin. Kena kolmapäeva!

28. september. 2016.a.
Vana-Rääma

Poetessil, kunstnikul ja taimetargal Luule Luusel külas

poetess, kunstnik ja taimetark Luule Luuse oma Vana-Pärnu kodus

  Täna lõin juba peale kella 8 silmad lahti. Lihtsalt ei julgenud enam edasi magada, kuna eile õhtul lubasin kallile Luulele, et lähme koos Germoga talle täna Vana-Pärnusse külla. Luule ise elab muidu meie lähistel, aga tema vanematekodu asub Vana-Pärnus. Juba peale kella 10 oligi Luule kenasti meil. Selleks ajaks olime jõudnud kohvi ära juua ja riidesse panna ning kilekotid kokku pakkida.

kiigeke ja aiasaadused

Luule kodumaja...

Germo katsetas kiike..

  Luulel on Vana-Pärnus imeline aed, koos lillede, õunte, juurviljade, köögiviljade jne....ravimtaimedega. Kogu maja ümbrus on ravimtaimi täis. Ja lilled, neid jagub veel sügisessegi. Eaka inimese kohta on tal seal ikka väga palju tööd, aga aed on ka korras. Nüüd ma tean mis inimest, kes kohe saab 79 aastaseks, reipana ja noorena hoiab. Luule lihtsalt ei ole kodus istuv inimene, ta käib palju jala ja tegutseb, lisaks luuletamisele ja maalimisele. Seenel käib ta ka ja linnaäärsetest metsadest ravimtaimi korjamas.

  Luule Luuse on juba aastakümneid juhtinud Pärnus luuleklubi "Suleklubi," mis koondab kokku eakamad kirjasepad. Neil on ilmunud päris palju raamatuid ning käivad ikka aktiivselt koos.
Poetessi lahkel loal pildistasin majas ja aias veidi.

Jannseni preemia

  16. mail. 2016.a., papa Jannseni sünniaastapäeval määrati poetessile Jannseni elutöö auhind, millest ma ka paar pilti jäädvustasin. Lisaks ka tema poja, Riho Luuse maalitud portreefotod memmest ja taadist, Matsirannast jne...

Luule poja Riho Luule maalid

Matsirand- Riho Luuse

Luule Jannseni preemiat vastu võtmas

Riho Luuse- Taat ja Memm

Luule Luuse maalid

  Armsas ja hubases kodumajas oli ääretult soe ja kodune olla. Luule keetis meile melissi-piparmündi teed pihlakamoosiga ja kogu tare sai mõnusat lõhna täis. See maja lausa kiirgab kodusooja ja poetess ise on nagu õrnhabras Haldjas, kellest kõnelevad ka paljud tema imekenad maalid.

  Tänu taimetargale on ka nüüd minul estragonpuju kodus olemas. Hakkisin lehed väiksemaks ning panin need keeratava kaanega pudelisse ning valasin peale äädika. Saab kasutada kastmetes, salatites, suppides jne...Annab huvitava maitse. Tegu on Prantsuse estragonpujuga kuna lehed on aniisimaitselised.

mesiputk

estragonpuju äädikas

  Lisaks korjas taimetark mulle mesiputke, mis ka tema aiassaaduste hulgas on kindlal kohal. Ka see on aniisilõhna- ja maistega taim, kuid teda kasutatakse lisaks salatitele veel ka magustoitudes. Meeputk ravib köha ja parandab seedimist, on hea ainevahetuse korrigeerija. Mesiputke ei kuumutata kunagi, see hakitakse ja pannakse külmalt roogade sisse.

  Õunu korjasime ka. Lambaninasid moosi tarvis ja taliõunu kuivatamiseks. Kuivatamiseks sobivad just kõvad taliõunad. Kui ma täna pihtsa saan, siis tegelen nendega, kuigi Lambaninad on niisamagi head ja Germo sööb neid usinasti juba.

taliõunad (nime ei mäleta) ja lambaninad

  Aitäh, kallis Luule, et sa olemas oled! Kohtumiseni peagi taas!

Tootsi aiand

  Lisaks põikasime Germoga ka veel Tootsi aiandisse ning uudiste uudis-süüa tegin ka! Tegelikult ma täna ei ole üldse vaaritamise lainel, seega vaatasin mis külmkapist potti ja pannile panna annab. Leiba oli liiga palju, see tuli leivasupiks keeta.

ahjupelmeenid ja ahjukalapulgad, põdramoka-hapukoore-sibula salat, joogiks kodukootud punasesõstramahl, magustoiduks leivaõunakompotisupp maitsetamata jogurti- ja meeputke oksaga

  Nüüd lähen ravimtaimi laiali laotama.


23. september. 2016.a
Vana-Rääma

Täidetud paprikad

täidetud paprikad läksid just ahju....

    Kui kallis Gerli peale kümmet külla jõudis, oli mul kohvi juba joodud. Gerli tõi mulle imearmsa ahvileivapuu võrse, millist ma enne isegi näinud ei olnud. Olen rahapuud ehk ahvileivapuud ka enne kasvatanud, aga see on eriline, piklikkude lehtedega.

eriline ahvileivapuu Gerlilt

4 purki õunakompotti...

   Gerli toodud imemaitsvad taliõunad (nimi ei meenu) said kenasti kompotiks, lausa 4 purki kompotti tuli juurde.

   Täna olid Rimis punased paprikad soodushinnaga. Eile võtsin sügavkülmast hakkliha välja, aga supp jäi keetmata, kuid täna oli viimane aeg liha ära tarvitada. Nii ma keedukartulite kõrvale täidetud paprikat tegingi. Retsept on väga lihtne, kuigi oleksin tahtnud ka küüslauku sisse panna, aga kodust oli otsas. Kirjutan retsepti ka siia, ehk armsatab peale minu veel seda maiuspala.

paprika täidis näeb välja selline...

keedetud kartul, täidetud paprika ja oma tehtud tomatimögin...

paprikad

täidise sisu:
hakkliha
suur sibul
riivitud juust
poolteist kanapuljongi kuubikut
segupipart

2 kuldvuntsi, kalanhoe ja aaloe

  Sain armsa Helmi käest 4 uut taimevõrset, 2 kuldvuntsi, kalanhoe ja aaloe. Ühe kuldvuntsi võin lahkesti ära kinkida, kui kellelgi huvi on. Küsige julgesti. Kuldvunts on väga hea ravimtaim. Googelda ja saad teada.

  Hommikul jõudsid mulle 4 külalist peaaegu ühel ajal, 2 neist jäädvustasin pildile ka. Bussijuht Karin on teile juba tuttav, tema ei vaja tutvustamist. Üks sõber sai ka jäädvustatud, nimi jäägu nimeks, avalikustamata nimeks. Gerlikesest jäi fotosüüdistus tegemata ja sellest neljandst ka ;) Iga ajale oma aeg, koht ja ruum.

üks külaline neljast...

juba tuntub blogistaar, bussijuht Karin :)

 Kui me Germoga ennast külapeale pesema minekuks sättisime, hakkas Zorro juba varakult nutma, pidi ju paariks tunniks üksinda koju jääma. Umbes sama pilguga jäi ta meid läbi köögiakna vaatama. Aga koju jõudes oli ta maailma parim sõber. Ta on meile ikka väga, väga kallis. Praegugi käib siin sülle norimas, no ei lase kirjutada.

meie armas Zorro

  Igal juhul kena nädala algus ja ilusad päevad on alle sees.
Tänud lugemast!

19.september. 2016.a.
Vana-Rääma