Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
Kuvatud on postitused sildiga uus raamat. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga uus raamat. Kuva kõik postitused
esmaspäev, 22. november 2021
50 AASTAT HILJEM - Margit Peterson
pühapäev, 16. veebruar 2020
ÄRGAKE - Margit Peterson
Eelmisel nädalal ilmus mu 9 luuleraamat täiskasvanutele. Jah, ühe luuleraamatu olen kirjutanud ka lastele ning luban, et see ei jää viimaseks, sest tagasiside on väga positiivne. Aga nagu mul on kombeks blogida kõikidest loetud raamatutest, blogin ka ahjusoojast "Ärgake" raamatust.
Siirad ja suured tänud tahan öelda kirjastusele "Hea Tegu" ja Heli Hallikule, kelle meilile käsikirjad saata tuleb. See on küll kaua oodatud raamat, mis pidi ilmuma juba ammu, seisis ühes teises kirjastuses pikalt, kuni ära võtsin. Augustis saatsin teise kirjastusse ning ilmuma pidi juba enne jõule, aga jõulude aeg on, teadagi, hull aeg raamatute kirjastamiseks ja trükkimiseks, sestap nägigi see raamat ilmavalgust alles nädala eest.
Siirad ja suured tänud ka toimetaja Irene Õmblusele, kellega on meil väga vahva koostöö, positiivne ja arendav. Olen leidnud oma luulele tõesti väga andeka ja rõõmsameelse toimetaja, kes võtab oma tööd tõsiselt ning lubab mu osad luuletused jätta just sellisteks, nagu ma soovin. Osasid luuletusi lihtsalt ei saa muuta. Meie koostöö jätkub. Tõesti aitäh!
Südamest tahan ka tänada oma illustraatorit Jana Valget,kes on illustreerinud päris mitu minu raamatut ja kindlasti meie koostöö jätkub, sest Jana käekiri on mulle väga sobiv ja kõnekas. Antud raamatule joonistas ta imelise kaanepildi. Aitäh, kallis Jana!
Pirakad tänud ka mu heale küljendajale (kõlab naljakalt, eksole?) Vallo Hallikule, kellega on väga hea teha koostööd, sest ta alati arvestab autori soovidega. Nii sünnib just selline raamat nagu autorile sobib. Olen õnnelik!
Ma ei taha küll kivi kellegi kapsaaeda visata, iga mu raamat on mulle väga erilise tähtsusega ja armas, aga selle raamatu kaaned on ühed mu lemmikud ning selle eest võlgnen suure tänu kaanekujundaja Katrin Meemaale, kellega koostöö meil ka jätkub. No vaadake kui ilus raamat! :)
Olgu siis mainitud, et raamat on väiksemas formaadis ja kõvakaaneline ja väga ilusates pastellsetes toonides.
Raamatuid ma väga palju endale ei saanud, sestap jagub neid vaid kiirematele. Poodides on hind palju soolasem ja sinna peaks jõudma müüki lähiajal.
Kui ka sina soovid seda endale soetada, saad selle minu käest osta 8 euro eest, postiga saates läheb maksma 10 eurot. Minu pangakontonr. EE381010902003166000 Margit Peterson. Selgituseks kirjuta Ä. Aitäh!
Üks tekstinäide ka, nimiluuletus, millest on saanud tänaseks juba laul. Aitäh!
16. veebruar. 2020.,.
Vana-Rääma
Rahva Raamatu lehelt:
RAAMAT
ÄRGAKE
Raamatusse "Ärgake" on kogutud pisut nukrama alatooniga värsid, mis kätkevad endas igatsust lapsepõlve ja siitilmast lahkunud inimeste järele. Samuti valutab autor südant Eesti ja eestlaste tuleviku pärast.
Värssidesse põimitud sõnum paneb mõtlema igaviku ja kaduviku, terve elu üle ...
Tegemist on autori üheksanda täiskasvanutele mõeldud luulekoguga.
pühapäev, 17. november 2019
LÄTSULE - Margit Peterson
7. novembril ilmus minu poolt kirjutatud lasteraamat "LÄTSULE," mille ma eile õhtul läbi lugesin, nagu ikka. Eks oma raamatuid loeb vast iga autor natuke teise pilguga. Mina näiteks otsin vigu, kuigi neid leides pole see just meeldiv kogemus. Aga ma ei leidnud neid, ausõna!
Tegu on siis luuleramatuga, minu 9. luuleraamatuga aga esimesega, mis on kirjutatud lastele. See on mõeldud väiksematele lastele lugemiseks ning ka algklasside õpilastele. Muidugi võivad lugeda ka vanemad lapsed, ka täiskasvanud. Keelatud ei ole. :)
Luuleraamat "LÄTSULE" koosneb 24 luuletusest, mille kõrval on imekaunid illustratsioonid, taas Jana Valge käeläbi sündinud. Olen nendega 100% rahul. Aitäh, Jana!
Raamatu on toimetanud hea Irene Õmblus, kellega meil koostöö sujub väga hästi. Ta on toimetanud ka mu lasteraamatu "MIA LOOD" ning ka mu järgmise raamatu, mis peaks või on juba trükki läinud. Hea on teha koostööd inimestega, kes oskavad minu soove nii hästi täita. Aitäh!
Ja väga rahule jään ma ka Vallo Hallikuga, kes on selle raamatu kujundanud ja küljendanud. Aitäh!
Kõigi kolmega meie koostöö jätkub. Juba jätkub!
Kui soovid seda raamatut osta siis soovi kohe, palju neid minu käest osta ei saa! Käest-kätte müün 8 euroga ja posti panen 9.45 eest. Minu kontonr: EE381010902003166000 Margit Peterson. Selgituseks kirjuta LÄTS. Aitäh!
See raamat sobib väga hästi lastele jõulukingituseks, seega soovijad - kiirustage!
Nüüd aga üks luuletus ikka ka:
MINU EMME
Emmel peas on punupatsid,
silmad taevakarva hallid,
Istub kiigel kaksiratsi ...
Ta on mulle kõige kallim.
Hommikuti keedab putru,
päeval magustoitu teeb.
Kui ma nutan, tuleb ruttu,
pühib ära silmavee.
Kui mul tõustes tuju paha,
kooli minna pole tahtmist,
annab mulle taskuraha,
kohukese kapisahtlist.
Iialgi ta pole tõre,
isegi kui pättust teen ...
Emme on mul tõesti tore,
kõige armsam ilma sees!
PS. Raamatus on luuletused trükitähtedes!
Rahva Raamatu lehelt:
Raamat
LÄTSULE
Raamatus on
luuletused lastest ja lastele. On vannirõõmud ja -mured. On linnud,
loomad ja mänguasjad. Isegi hoiatuse on autor osanud ühe luuletuse sisse
kirjutada. Vahva lugemine nii suurtele kui väikestele.
| ISBN | 9789949685233 |
|---|---|
| Ilmumisaasta | 2019 |
| Keel | eestikeelne |
| Formaat | Pehmekaaneline |
| Lehekülgi | 32 lk |
| Mõõt | 210x148x2 (mm) |
| Illustreerija(d) | JANA VALGE |
| Lisamise aeg: |
|
10.34 €
Kaupluses püsikliendile:
9.82 €
Kaupluses:
10.34 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 18.11
|
|---|
17. november. 2019.a.
Vana-Rääma
laupäev, 9. november 2019
Uue lasteraamatu sünd+uus laul minu sõnadele!
Jah, juba eile ta sündis, minu uus lasteraamat aga samas esimene lasteluuleraamat "Lätsule." Sellest on palju lustakaid ja õpetlikke luuletusi, kirjutatud trükitähtedega ja raamat ei ole paks. Ma olen seda meelt et väiksematele lastele kirjutatud raamatud ei tohi olla paksud.
Suured tänud Hea Tegu kirjastusele, Vallole, Janale ja Irenele. Te olete kallid!
Minu käest saate soodsamalt seda raamatut osta, sest Rahva Raamatus hakkab maksma üle 10 euro ja ma ei kujuta ette mis Apollodes maksma hakkab. Aga mul neid väga palju ka ei ole, sestap kiirustage. Väga hea kingitus lastele jõulupakki, sisaldab ka jõululuulet, jõuluvanale hea lugeda. Minu käest otse saad selle endale soetada 8 euro eest ja posti panen 9.45 eest! Raamatud jõuavad mulle koju teisipäeval.
Jah, seda võivad lugeda kõik, mitte ainult lapsed.
Armas Jana jälle illstreeris. Olen väga, väga rahul. Tegelased on nii ehedad. Minu üks lemmikuim on see päkapikk, kes mööda voodilina aknast alla laskub. Küljendaja ja kujundaja Vallo tõi erinevate luuletuste teglaskujud kenasti kaantele kokku, nii sai põnevam.
Minu koostöö Irenega jätkub, meile mõlemale tundub see sobivat. See on juba kolmas raamat, mille Irene Õmblus toimetas. Neljas on töös. Aitäh, sõbrad!
 |
| väike noodireklaam :) |
Ahjaa, paar raamatut on veel töös, üks neist ilmub jõuludeks aga teise saatuse kohta ma veel ei oska kosta, vast järgmise aasta esimeses pooles.
8. november. 2019.a.
Vana-Rääma
neljapäev, 7. detsember 2017
Täna nägi mu 13. tütreke (7.luuleraamat) ilmavalgust!
 |
| minu 7. tütreke näeb välja just selline! |
Hommikul tõustes tunnetasin, et just täna sünnib mu 7. luuleraamat. 7. kuupäeval 7. raamat, lahe ju! Olgu siis veel mainitud, et see on mu 13. tütar, kokku on ilmunud 7 luuleraamatut, 3 romaani, 2 jutukogumikku ja 1 lasteraamat. Ma olen nüüd ülipaljulapseline. Pluss veel 2 kahel jalal kõndivat poega ka ikka.
Kuna mul on käsikirju kodus lademetes, arvasin ma, et miks ma ei võiks ka Kirjastuse Paljasjalg kaudu ühte neist kirjastada. Mõeldud-tehtud! Raamatu kaaned ja pealkiri võivad olla eksitavad, sest kaanefoto on tehtud Portugalis, Atlandi ookeani kaldal ning pealkiri "Reisikirjad" võib vihjata reisiraamatule. Aga kõik mu selles raamatus olevad luuletused on teemasse, seotud lähedalt või kaudselt reisiga, olgu selleks kasvõi jalgsireis oma armsas kodulinnas-Pärnus. Aga nii see ei ole. Reisiraamatut ma siiski eraldi ei kirjuta, nagu algselt plaanis oli, sest materjali Porto kohta on mul siiski vähe. Ehk kunagi, kui taas Portosse reisima jõuan, koostan raamatu. Aga materjali reisist sain nii palju küll, ei põimin seda oma uude romaani ELU PÄRAST ELU 2. kus üks peategelastest- Maris, lendab Portosse elama. Eks raamat on ikka veidike autori nägu ja ma tõesti elaks Portos, vähemalt talviti, kuna ma ei talu enam üldse külma.
Homme juba saan hoida käest trükilõhnalist raamatut. Jee!
Mulle meedis selles koostöös see, et sain ise raamatut kujundada, selles mõttes, et saatsin neile fotod mida kasutada soovisin ja juba enne raamatu sündi sain peos hoida "toorikut" või "mustandit" või kuidas seda nimetada. Ja minu sooviks oli, et ka sisukord oleks raamatus olemas, ongi.
Raamatud jõuavad müüki 9. detsembril kirjastuse Paljasjalg e-poodi ning Raamatupoodi Puänt ja Apollo Raamatud e-poodidesse. Neid sellel korral minu käest endale soetada ei saa, sest saan ise vaid ühe autorieksemplari.
Kui aga sina soovid oma raamatut välja anda just Kirjastuse Paljasjalg kaudu, siis uuri võimalusi SIIT.
Olen juba paljudele soovitanud ja kõigil on üks küsimus, et mis see maksma läheb. Ei lähe midagi, loe ja uuri kirjastuse lehelt.
Mina olen rahul! Aitäh, Kirjastus Paljasjalg!
Mõned fotod ka siia, mis raamatusse läksid:
 |
| selline armsake |
 |
| foto: Vallo Hallik |
 |
| üks foto raamatust |
 |
| teine foto raamatust |
 |
| kolmas foto raamtust |
Ja mõni luuletus ka:
***
Juhanil
oli janu
nagu
igal teisel
Eesti
mehel
Juhan
istus künkal
hundijalavee
pudel suul
ja
kuukas
Juhan
kõneles endaga
nagu
iga teine
Eesti
mees
aga
Juhanil ei olnud
kodu
nagu paljudel
Eesti
meestel
Juhanil
ei olnud
naist
ei olnud lapsi
nagu
igal teisel
Eesti
mehel
sest
iga teine neist
ei
olegi enam
Eesti
mees
07.05.2015.
Mai
7. detsember. 2017.a.
Vana-Rääma
*********************'
On
Eestimaa pagulaste hoida
on
Eestimaa pagulaste kaitsta
on
pagulaste Eestimaa see...
sulle
kodu laulame...
08.07.2015.
Mai
************************************'
EUROOPALIITU
euro euro kõikjal kajab
mis selles sõnas tähtsust on
varsti käes on needki ajad
mil Eesti vees ei kude konn
me ei suuda peagi osta
poest ei leiba liha kala
kõikjalt ainult kõrvu kostab
elukallidus ja hala
Eesti kroon ei maksa miskit
väärtusest jääb puudu sent
palgast jätkub pudel viskit
sandikopikat näeb ment
inime kel maal on maja
peab nüüd näppu imema
rong ei sõida hakka jala
Valgast Tartu minema
maksumaksjatele jäävad
tühi tasku rahakott
meie arvelt rikkaks saavad
ülemus ja toompearott
kui me Eesti rahva juhid
nõndaviisi jätkavad
riigi illegaalist nuhid
minema meid matkavad
08-09.03. 2001.
Lavassaare
****************************************
Ja lugu, mille on elavaks laulnud Kersti Kobi ja LILLEVAAS. Kuulata saad SIIT.
AGULIS
kõik rajad ja teed olid rohtund
aegu ammuseid kriuksus vaid värav
seal aguli rutakat ohtu
kõndis mees kelle silmad ei särand
täis grafitimaale kõik seinad
ees haigutab tühjus silm vidus
iga põõsas ja puu seal leinas
kadunu hingesid üheseks sidus
vana vaksal kord uulitsal laius
raudee suundus nii läände kui itta
sai seal rööbastest varaste maius
pole elu pole midagi võtta
kõndis memm vedas endaga taaka
vana kaaren vaid kaaslaseks õlal
ühes agulis kus peeti laata
ühes agulis kus kord kõik elas
18.04.2013
Kanali
esmaspäev, 3. juuli 2017
Aimate?
Täna jõuab trükikojast minu 12. raamat ehk siis 2. jutukogumik RÖNTGENNÄGEMISEGA MEES, mis sisaldab läbi aastate ajakirjades SAATUS & SALADUSED ning MÜSTILISED LOOD ilmunud lühijutte, novelle. Välja andis selle kirjastus KENTAUR ja raamatus on 120 lk.
Palju ma neid endale ei saa, müügiks läheb 40 raamatut ja raamatu hinnaks on 10 eurot, postiga saates 11.20. Soovijad-kiirustage!
Ajakirja "Saatus & Saladused" juulikuu numbris on avaldatud ka üks mu lühijutt sellest raamatust. Lisaks sellele veel Kristina Ruderi luulet. Kui sinagi tahad, et sinu luule ilmuks selles ajakirjas siis võta minuga ühendust juba täna!
Lisan siia ka selle ajakirja veebilehekülje ning eelmisel kuul minu sulest kirjutatud ja avaldatud lühijutu. Lugemiseks vajuta SIIA!
Ja katkend:
Armastus ei küsi
Armastus ei küsi vanust, rahvust ega veresugulust! Larissa ja Gent teavad, sest nad on seda ise kogenud, lausa lahkuminemise hinnaga.
„Oota, oota, las ma lõpetan enne tähtsamad toimingud!“ kurjustas Leena.
„Iga kord, kui ma arvan, et just nüüd on õige aeg mõne pooliku toiminguga ühele poole saada, tuled sina ja surud oma tahtmist peale. Nagu vaenlane!“ torises Leena edasi.
„No, rahune maha! Vahel oled sa nii tõre, et mul oleks vast tõesti parem vaikida. Naised!“ ei mõistnud Gent taas oma abikaasat. Kuigi mehele tundus, et nende abielust hakkab kirg kaduma ja päevad muutuvad üha rutiinsemaks, armastas ta oma temperamentset naist väga. Eks ikka tuleb probleeme ette, ka parimates peredes!
„Iga kord, kui ma arvan, et just nüüd on õige aeg mõne pooliku toiminguga ühele poole saada, tuled sina ja surud oma tahtmist peale. Nagu vaenlane!“ torises Leena edasi.
„No, rahune maha! Vahel oled sa nii tõre, et mul oleks vast tõesti parem vaikida. Naised!“ ei mõistnud Gent taas oma abikaasat. Kuigi mehele tundus, et nende abielust hakkab kirg kaduma ja päevad muutuvad üha rutiinsemaks, armastas ta oma temperamentset naist väga. Eks ikka tuleb probleeme ette, ka parimates peredes!
Armastus armgeeteenistusest
Leena ja Gent tutvusid aastakümneid tagasi Valgevene pealinnas Minskis, kus viimane teenis Nõukogude armeeteenistuses aega. Noorsõduri ja sõjaväekoka kirg sai alguse esimesest silmapilgust, kui Gent teenistusautojuhina töödates koormaga sõjaväesöökla ees peatus. Olles saiakasti sülle haaranud, hakkas noormees maja ust avama, kui Leenaga kokku jooksis. Noored jäid teineteisele nii lähedalt silma vaatama, armumine oli silmapilkne, ning lausa esmakohtumisel oleks tahtnud nad suudelda. Sellel hetkel tabas Gent, et ravimid, mida sõjaväelastele manustati sugutungi leevendamiseks, ei mõjunud. Noormehel tekkis erektsioon ja see tekitas temas ebamugavust, kuid teenistus on teenistus ja ta oli sunnitud oma tööd jätkama.
Möödus kuu. Gent sai kodustelt paki ja panderolli. Paki sisu koosnes, nagu tavaliselt tollel ajal, suitsuvorstidest, suitsudest ja Vana-Tallinna likööridest, millest viimased olid, teadagi, mõeldud ohvitseride ja suuremate ülemuste tarbeks, meelituseks, et ehk saab noormees puhkusele. Panderolli olid vanemad peitnud rahatähed, sest ümbrikuga neid saata oli võimatu, läksid alati kaduma, ka siis, kui kopeerpaberi ümbrikusse lisasid. Ootas ju Gendi pruut kodumaal, Haapsalus, nende ühist last, kelle noored olid eostanud Gendi sõjaväkke saatmise õhtul. Tõsi küll, nad ei plaaninud kooselu, sest tutvusid paar kuud vahetult enne Gendi sõjaväeteenistusse värbamist, kui noormees oli esimesest armastusest ülesaamiseks depressioonis ja neiu pakkus talle abistava käe. Ja mitte ainukt käe!
Leena ja Gent tutvusid aastakümneid tagasi Valgevene pealinnas Minskis, kus viimane teenis Nõukogude armeeteenistuses aega. Noorsõduri ja sõjaväekoka kirg sai alguse esimesest silmapilgust, kui Gent teenistusautojuhina töödates koormaga sõjaväesöökla ees peatus. Olles saiakasti sülle haaranud, hakkas noormees maja ust avama, kui Leenaga kokku jooksis. Noored jäid teineteisele nii lähedalt silma vaatama, armumine oli silmapilkne, ning lausa esmakohtumisel oleks tahtnud nad suudelda. Sellel hetkel tabas Gent, et ravimid, mida sõjaväelastele manustati sugutungi leevendamiseks, ei mõjunud. Noormehel tekkis erektsioon ja see tekitas temas ebamugavust, kuid teenistus on teenistus ja ta oli sunnitud oma tööd jätkama.
Möödus kuu. Gent sai kodustelt paki ja panderolli. Paki sisu koosnes, nagu tavaliselt tollel ajal, suitsuvorstidest, suitsudest ja Vana-Tallinna likööridest, millest viimased olid, teadagi, mõeldud ohvitseride ja suuremate ülemuste tarbeks, meelituseks, et ehk saab noormees puhkusele. Panderolli olid vanemad peitnud rahatähed, sest ümbrikuga neid saata oli võimatu, läksid alati kaduma, ka siis, kui kopeerpaberi ümbrikusse lisasid. Ootas ju Gendi pruut kodumaal, Haapsalus, nende ühist last, kelle noored olid eostanud Gendi sõjaväkke saatmise õhtul. Tõsi küll, nad ei plaaninud kooselu, sest tutvusid paar kuud vahetult enne Gendi sõjaväeteenistusse värbamist, kui noormees oli esimesest armastusest ülesaamiseks depressioonis ja neiu pakkus talle abistava käe. Ja mitte ainukt käe!
Ehk tulevad tunded hiljem...
Tegelikult Gendil ei olnud Larissa vastu sügavaid tundeid, aga kuna teda olid alati paelunud slaavi päritolu naised, lasigi ta viimase endale ligi. Eks ole seks ju ikka see, mis valusid leevendab. Eriti hingevalusid. Kuid mõte isadusest seadis noormehe teise valgusesse ning ta lootis, et ehk tuleb armastus hiljem järgi. Gent tundis kohustust oma sündimata lapse ja Larissa ees ning ta tegi plaane peale sõjaväeteenistust naisega abiellumiseks.
Paari nädala pärast lubatigi Gent puhkusele. Ema, isa ja Larissa ootasid teda Haapsalu raudteejaamas. Noormees väljus rongist, silmad veekalkvel. Kõik tema kallid olid kohal. See oli sõnulseletamatu tunne. Seda saavad tunda vaid inimesed, kes on antud situatsioonis olnud. Õnnelikke oli lausa neli ja pool inimest. Nad kõik kallistasid, valasid rõõmupisaraid ja istusid isa Žigulisse ning sõitsid Haapsalu kesklinnas asuvasse Gendi vanematekoju. Laud oli kaetud ja Pitsu ootas ukse ees. Oli just perekoer Pitsu, krants, see, kes elas Gendi kodust lahkumist rängalt üle. Koer ulgus ja käis pidevalt Gendi toa vahet, enne kui vanemate keeldudele alluma hakkas. Ka siis langes ta nagu depressiooni, ei söönud, ei haukunud ja välja häda tegema läks ka vaid viivuks vanemate kurjal käsul. Krants Pitsu leinas Genti, oma noorperemeest, kellele 15. sünnipäevaks koer kingitud oli. Sellel päeval tundis Pitsu Gendi naasmist ette. Ta oli hommikust saati nagu duracelli jänes, ei püsinud paigal ning vanematele tundus, et koer lausa naeratas neile. Küllap naerataski.
Margit Peterson
Tegelikult Gendil ei olnud Larissa vastu sügavaid tundeid, aga kuna teda olid alati paelunud slaavi päritolu naised, lasigi ta viimase endale ligi. Eks ole seks ju ikka see, mis valusid leevendab. Eriti hingevalusid. Kuid mõte isadusest seadis noormehe teise valgusesse ning ta lootis, et ehk tuleb armastus hiljem järgi. Gent tundis kohustust oma sündimata lapse ja Larissa ees ning ta tegi plaane peale sõjaväeteenistust naisega abiellumiseks.
Paari nädala pärast lubatigi Gent puhkusele. Ema, isa ja Larissa ootasid teda Haapsalu raudteejaamas. Noormees väljus rongist, silmad veekalkvel. Kõik tema kallid olid kohal. See oli sõnulseletamatu tunne. Seda saavad tunda vaid inimesed, kes on antud situatsioonis olnud. Õnnelikke oli lausa neli ja pool inimest. Nad kõik kallistasid, valasid rõõmupisaraid ja istusid isa Žigulisse ning sõitsid Haapsalu kesklinnas asuvasse Gendi vanematekoju. Laud oli kaetud ja Pitsu ootas ukse ees. Oli just perekoer Pitsu, krants, see, kes elas Gendi kodust lahkumist rängalt üle. Koer ulgus ja käis pidevalt Gendi toa vahet, enne kui vanemate keeldudele alluma hakkas. Ka siis langes ta nagu depressiooni, ei söönud, ei haukunud ja välja häda tegema läks ka vaid viivuks vanemate kurjal käsul. Krants Pitsu leinas Genti, oma noorperemeest, kellele 15. sünnipäevaks koer kingitud oli. Sellel päeval tundis Pitsu Gendi naasmist ette. Ta oli hommikust saati nagu duracelli jänes, ei püsinud paigal ning vanematele tundus, et koer lausa naeratas neile. Küllap naerataski.
Margit Peterson
Jätkub ajakirjas...
****************************'''
 |
| lühijutt... |
 |
| Kristina Ruderi luule... |
 |
| ajakirja tagakaas... |
 |
| ajakirja esikaas.. |
 |
| lühijutt... |
3. juuli. 2017.a.
Vana-Rääma
kolmapäev, 7. juuni 2017
Rada 37. päev
Täna läbisime teistsuguse raja. Õigupoolest läksime Eve perele soola ja leiba viima, kuid uimasusest unustasin isegi pildid tegemata. Tõsi küll, enne Eve, Kaidi ja Marise uuest kodust lahkumist jäädvustasin Eve ja ta kunagise naabrinaise pildile, asi seegi.
Suundusime Vana-Sauga tänavalt jalakäijate sillale ning sealt Vana-Pärnu surnuaeda. Oli väike plaan vanadel paadisildadel pilti teha, aga ühed onud askeldasid seal ja nii need plaanid muutusidki. Mõne rahupaiga pildi jäädvustasin ja mõned pildid ka Saugu jõest ning Siimu sillast. Keerasime juba Põllu tänavalt ka alla, aga siis otsustasin, et ei lähe Vana-Pärnu muuli juurde kuna õhk oli kuidagi lämbe ja erilist plaani vihmamärjaks saada ei olnud.
Tegime väikese "seisaku" ka kirjanike August Sanga ja Kersti Merilaasi rahupaiga ees...Oma kalli Kodumaa kirjanikke tuleb ikka meeles pidada...
Vikipeedia August Sangast kõneleb siin. (vajuta sinisele kirjale)
Vikipeedia Kersti Merilaasist kõneleb siin.
Ikka sport ja kultuur käsikäes!
Usun, et 4 km läbisime ikka, kui mitte rohkem. Pedomeetrit kaasas ei olnud, sellepärast ei teagi täpselt. Tulebki vahepeal erinevaid radu käia, et taas Jaansoni rada armsamaks saaks.
Eile ilmus mu 11. raamat ehk siis 3. romaan.Võtan vastu raamatutellimusi. Käest kätte müün 15 euroga ja posti panen (Eesti piires) 17 euroga. Palun kirjuta mu postkasti (või siia kommentaariks) oma aadress, indeks, nimi ja kas soovid ka pühendust. Poodidesse jõudis raamat juba täna! Selgituseks kirjutage HÄÄRBER ja minu kontonumber on: EE381010902003166000 PETERSON MARGIT
 |
| välja andis "Heli kirjastus" |
 |
| startisime Uus-Sauga tänavale... |
 |
| sealt Rõugu tänavale... |
 |
| Vana-Sauga tänaval Eve ja Anu |
 |
| Germo jalakäijate sillal |
 |
| Sauga jõgi |
 |
| K. Merilaasi ja A.Sanga rahupaik Vana-Pärnu kalmistul... |
 |
| kallite inimeste rahupaik... |
 |
| mõni huvitav monument on säilinud... |
 |
| 1251 a. Toomkirikule rajatud mäletsusmärk Vana-Pärnu kalmistul... |
 |
| Siimu sild ühendab Vana-Pärnut ja Ülejõed... |
 |
| Siimu sillal... |
 |
| ... |
 |
| J.V.Jannseni ja tema tütre Lydia Koidula majamuuseum... |
 |
| ... |
 |
| Jannseni tänaval, natuke veel ja kodumaja paistab... |
7. juuni. 2017.a.
Vana-Rääma
teisipäev, 4. aprill 2017
Mul sündis 10. tütar
Nonii, täna on igas mõttes päikeseline päev. Ja mul on siiralt hea meel, et just täna sündis mu 6. luuleraamat, ehk siis 10. raamat. Pakun, et kokku on mu loomingut avaldatud ligi 40. raamatus. Millalgi loen üle.
Need hetked, mil uus raamat ilmavalgust näeb on autorile sõnaseletamatud. Mina nimetan oma raamatuid tütrekesteks juba algusest peale. Nii ma siis olen kahe poja ja 10 tütre ema. Jee! Uskuge, ma ei oska oma rõõmu sõnadesse panna.
Siia väike reklaam nendele kes tellivad otse kirjastusest mu uue raamatu enne 15. aprilli!
"VANA-RÄÄMA UULITSAL" - MARGIT PETERSON
Ainult kuni 15 aprillini, ainult meie FB sõpradele ainult hinnaga 6 EUR (lisandub transport)!
Tellimiseks kirjutage oma kontaktandmed (Nimi ja aadress) meile sõnumina (võib ka kirjutada teehead@teehead.ee, kuid siis kirjutage juurde oma FB nimi). Meie kirjastuse raamatutega saab tutvuda siin: http://fil.ee/?mid=raam.
04. aprillil ilmus meie kirjastuselt autori kuues luulekogu: “Vana-Rääma uulitsal”, mille autor on Margit Peterson. Raamat on A5 formaadis, pehmete kaantega ja seal on 90 lehekülge. Kaane kujunduse tegi 12 aastane Roode-Marie Proover.
Autori poolne tutvustus:
Armsad lugejad!
Te hoiate peos minu kuuendat luuleraamatut, mis on moodsalt öeldes puusalt tulistatud. 6. jaanuaril 2016. aastal kolisime perega elama Ülejõe linnaossa, mis on mulle lapsest saati kodune. See raamat sisaldab minu luulet alates elust Ülejõel, Vana-Rääma uulitsal, Vaeste Patuste alevi piiril.
Luuletused on paigutatud kronoloogilisesse järje-korda.
**********
Jah, kaaned joonistas tõesti 12 aastane tüdruk. Olen nendega väga, väga rahul. Aitäh, Roode- Marie Proover!
8. aprillil toimuval Pärnu kirjandusõhtul (kohvikus Versus) saate endale soetada selle raamatu vaid 6 euroga! Vajadusel kirjutan pühenudse ka sisse. Just siis jõuavad trükisoojad raamatud Pärnusse ja spekuleerin, et poodidesse müüki jõuavad järgmisel nädalal.
Tegin Facebooki ka raamatu lehekülje kuhu hakkan postitama jooksvat infot. See on SIIN.
Kuna raamat on kirjutatud kronoloogilises järjekorras siis on loogiline, et kõik on segamini (nagu mulle meeldib!). Näiteks haiku kõrval on kas proosaluuletus või sonett, või tanka või...ühesõnaga tahtsin just sellist raamatut, sest see on nagu minu isiklik päevik. Selle ka sain.
Illustraatorit ma selle korral ei kasutanud, sest tahtsin sisse vesipilte, mida ise armastan negatiivideks kutsuda (minu kiiks). Kõik pildid on pildistatud mu oma telefoniga.
Siirad ja suured tänud ka toimetajale Siirile, kellega oli meil ülimeeldiv koostöö ja kõik sujus kenasti!
 |
| lihtsuses peitub võlu... |
 |
| vähe see pilt mind täna ärevlile ei aja :) |
Raamat sisaldab ka endas palju mälestus- ja pühendusluuletusi järgmistele inimestele:
Ivo Sosnitsky (mälestusluuletus)
Raul Majas (pühendusluuletus)
Mari-Liis (2) (mälestusluuletused)
Heli ja Herlend (pühendusluuletus pulmadeks)
Rattus ehk Aili Raud (mälestusluuletus)
Peeter Joosep (mälestusluuletus)
Aivar Pikkmets (mälestusluuletus)
Greta Kaupmees (pühendusluuletus)
Maria Lepmaa (pühendusluuletus)
Karel Marksalu (mälestusluuletus)
Paljud tuttavad lahkusid möödunud aastal Linnuteele ja mälestused (või järelhüüded) neist mahtusid ka kronoloogilises järjestuses kenasti eelmisse aastasse.
Toon ka mõne luuletuse esile:
...
tahaks olla vihane
peksta sinust välja
kõik su tobedad
illusioonid
lüüa kildudeks kõik
su mõttetud unistused
tahaks ihata vihata
teha lapselikul moel
pahandust nagu
Lärmisepa tänava Lota
aga ma ei saa
sest vihad on otsas
ja saun maha
jahtunud
03.02.2016.a.
Vana-Rääma
***************************************
Keeristuulega...
olekult eblas
sinisilmne piiga
keda sõbrad teadsid
kui positiivset tüdrukut
kemmis sihitult
mööda rannariba
nagu tahaks valu
ookeanile karjuda
muret mida ta
justkui elu
raskemat taaka
oma turjal kandis
ta kenitles seitlit
ehkki pingne tuul
oli temast kärmem
tüdruk ei hoomanud
tormi kutset
ei aimanud ohtu
üheski tuulispasas
tema kõndis
ja lasi ebajalal
ennast kanda
kuni laskus kummargile
vaatas läbi reite
kuid ei ühtegi tuttavat
olendit
tuulispask-tuhakott
võta nii palju kui jumal annab
sitta suhu
paska parda
tsiteeris ta Wiedemanni
kuid ei miskit kuni
muutus ise
ebajalaks
12.02.2016.a.
Vana-Rääma
**********************************************
Tõuskem palveks üles, velled
Üle metsade ja mere
üle suure Maarjamaa
läbi eestlase, ta vere
läbi kauni Kodumaa
kostub täna Hiite kaja
kajab rahva leinamist
Kiirgab üle meie aja
ajataaga leinarist
Tõuskem palveks üles, velled!
Tõstkem üles kätepaar!
Et me pojad, tütred, lelled
unustaks ei oma maad!
Et võiks eestlus jäävalt kesta
säiliks meie kaunis kants
Et ka emakeeles vesta
oskaks võõrsil elav Ants
Üle metsade ja mere
üle suure Maarjamaa
ühtseks saagu meie pere
jäägu alles Eestimaa!
23.05.2016.a.
Vana-Rääma
****************************************************
Maanteetolmu...
Maanteetolmu upub vana vanker,
väsind hobu – kaarikut kes veab
Koidest puretud on luitund mantel
taadi seljas. Eit see päevi neab
Siis, kui meile kaugel noorusajal
kosjalised tulliva – oh, aeg!
Saivad mõrsjad kaasavaraks maja –
talu, millel mustad olid laed
Nüid ei enam kõlba hobusõiduk,
ubinadki ostetakse poest
Kihutataks autodega võidu,
rahvuskombed pole enam moes
Maanteetolmu upub vana tare,
aidauks vaid kriuksub tuulte seas
Talust jäänud alles ahervare,
sauna taga hauaristid reas...
4.07.2016.a.
Vana-Rääma
***************************************
4. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma
Tellimine:
Postitused (Atom)