Jaansoni rada 74. päev

 Paar päeva tagasi täitus 6 kuud ehk pool aastat rajalt käimisest. Ikka tuhisen edasi. Eile tuhisesin ka. 6 km tuhisesin, aga jäin ikka viimaks vihma kätte. Tühja sest, enesetunne oli ju hea ja nii mööduski armas päev kesklinnas. Aitäh Sirje, Jarmo jt...! Kahjuks Marcoga sellel korral ei trehvanud, aga küll me veel näeme!

  Ahjaa, poole aastaga 20 kg rajal maha kõndida, pole ju paha, eks?  Natuke jäädvustasin fotodele ka raja rekonstrueerimist või õigemini on see töömeestel käsil, aga nädalavahetuseti ju ka nemad puhkavad, nii ma neile eile jalgu ei jäänudki. Ja jõel käis ka vilgas trenn, nagu nn kaanefotolt näete.

 Täna on kodune päev, rahulik ja uimane. Ilm selline ju. Aga juba hommikul lähen hambaarst Aivo Pilisneri juurde ja siis jääb veel 10 päeva uute hammaste ootuseni.


 Mina olen ikka rõõmus, olge teiegi!

Fotod:

rada saab palju ulatuslikumad mõõtmed...

rekonstrueerimine...

...

1 km käidud...

2 km läbitud...

sügis...

mina ja sügis...

3 km läbitud...

8. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

Uus tass Mallorcalt

 Täna jõudis kallis Jaanika mulle külla Mallorca muljeid jagama. Jaanika on mu armas sõbranne kellega läheks iga ilmaga luurele ka ja ilmselt ehk ükskord lähmegi koos ka reisima. Tegelikult pidime juba sellel aastal minema aga asjad muutusid. Aga reisist osa sain ma ikkagi ja loomulikult tõi ta mulle ninni-nänni ka. Nagu näete on mu kollektsioon jälle kasvanud, nii tassi kui ka külmkapimagneti võrra. Magnetid hakkasid ise tasapisi mu ellu tulema, esimese ostsin aastate eest Padiselt, sest tass oli seal hirmkallis. Osad on kingitud raamatuesitluste eest ja ise ostsin ka Portugalist, Maris tõi Itaaliast, Maarja Saaremaalt jne...Las siis kogunevad sinna külmkapipeale. Aitäh!

 Jaanika tõi imearmsa tuhatoosi ka, ikka türkiisvärvi on ka selles. Aga tuhatoosina ma seda kasutada ei raatsi. Küünalajalana ehk, nagu Eve pakkus. Ja käepael on enamvähem samasugune nagu neid Portugalist tõin.

 Ma pole juba mitu päeva rajale saanud. Täna oleksin peaaegu läinud, aga tegin väikse lõunauinaku ning ärates sadas taas vihma ja pealegi tulid külalised. Ma tõesti ei taha ennast sügisvihmas leotada, aga vahel jalutan ikka, käin näiteks jalgsi kesklinnas, ei kasuta bussiteenust. Eile käisin ja koju jõudes olin nagu uppunud kassipoeg, läbimärg, ei pidanud vihma ka vihmavari, ilus kollane, mille hea Eve eile kinkis.

 Täna hommikul käisime ämmaga Audrus kanajahil, ehk siis üle hulga aja taas suitsukanu ostmas. Just reedeti neid seal endises saunas müüakse. Väga head, soovitan! Ja Germoga jõudsime ka lõpuks juuksurisse. Eelmisel kuul jäi käimata ja ta oli juba parajalt habemesse kasvanud, aga nüüd on taas kena noormees.

 Muidu kulgeb rahulikult. Olen kohati luulelainel kuigi ei ole tellimusluuletustega ühele poole jõudnud. Vahel lihtsalt läheb kauem aega aga ma ei muuda meelt. Vägisi kirjutada ei saa, inspiratsiooni peab olema. Samas tegelen lühijuttude vorpimisega aga sellest kirjutan kunagi hiljem. Kuidagi kiired ajad on ja tähtajad suruvad peale. Aga küll ma jõuan.

 Vot sellised lood!

Fotod ikka ka, paparatsi, nagu ma olen:

jalutuskäik kesklinna...

Jaansoni raja renoveerimine käib...

hall sügis(us)

...

kanad Audrust...

minu armas poeg 

head isu!

6. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

...

  ...

.
piiskhaaval langeb sügist
öö vaatab pilvedest läbi
nagu sina tookord
kui sa mulle läbi päikesekollaste
kardinate meelaid suudlusi
sosistasid
.

aga mina ei näinud neid
ma ei saanud osa su
sulnist silmapilgust sest
minu silmad olid suletud
.

aga ma tajusin
tundsin su lõhna eneses
tundsin ennast sinus
nägin sinu silmadega
nägin sind
all haprade
ööde sonaati
.

vahel ma võtan su pihud
ja paitan nendega iseennast
et tajuda su lähedust
et tunda su käsi enese pihal
et tunda sind eneses
.

kas sina oled näinud
läbi minu silmade kuidas
ma unelmais ookeani kaldal
õilmitsen ja püüan
tühjade tuulte sfääre
kas ka sina oled tajunud
mind eneses
piilumata kõverpeeglisse

*
minu pehmed käed
uppusid su pihku
nagu tookord kui sa...

.

6. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

Hobukastani tinktuur purkides!

 Praegu on õige aeg (hobu)kastanite korjamiseks ja tinktuuri tegemiseks sest kastanid on valmis ja kukuvad maha. Nii tõhus ravim ja nii lihtne teha!

 Pole midagi keerulist ja tinktuuri ei pea tegema ilmtingimata piiritusest ja kastanimunadest, võib vabalt teha ka viinaga, odava viinaga. Mina lasin Lätist tuua :)

 Lõikasin kastanimunad pooleks ja valasin viina peale. Korras. Ei kurna ma tinktuuri ka nädala või kahe pärast ära vaid jätangi kastanid tinktuuri sisse ja vajadusel võin paari kuu pärast neid veel väiksemaks lõigata. Mitte midagi ei juhtu, kui ei kurna. Pigem on mõju tugevam.

 Hobukastanimunad on ühed imeravimid. Lisaks sellele on ta jube hea energeetikaga "tegelane." Kastanimunadest pärg kaitseb kodu energeetikat, kui asetad selle välisuksele. Aitab tüütute koide vastu, selleks poeta mõni kastanimuna kappi pesuda vahele. Tinktuuri võib kasutada nii seespidiselt kui ka välispidiselt.

 Hobukastanitinktuur ravib köha, nohu, on põletiku- ja valuvastane, ravib nahahaiguseid ja mädaseid haavandeid, tugevdab immuunsust, ravib hüpertooniat ehk siis stabiliseerib vererõhku, leevendab närvihaigusi, ravin maohaavandeid ja gastriiti, alandab palavikku, ravib eesnäärmepõletikku ja naistel emakaga seotud haigusi, on verele hea, ravib veenipõletikke, radikuliiti, reumat, hemorroide jne...

Kui põed depressiooni või tunned südamevalu siis mine kastanipuu alla, kallista seda, korja mõni kastanimuna, pane see endale taskusse ja kanna endaga kaasas

 Head tervenemist!

4. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

Ssssõnamäng...

 S....

sulnis siluett
silub silmi

suvest siidjad sõrmed
siluvad sajuses sügises
sillutist

sina seisad suletuil
silmil sillal
saapad sopased

sombuses sudus
sõgeneb silmapiir
sõnad sumbuvad suhu

sinine sinel seljas
saabub sõnatus...



4. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

Uskumatu aga tõsi, kallis Germo sai täna juba 25. aastaseks!

Germo 25! (lilled jne... Küllilt)

 Aeg lendab halastamatu kiirusega, juba ongi Germo minu vanune! Ehk siis kui keegi juhtub Germo käest küsima et kui vana ema on, vastab ta alati 25! Nüüd on ta ise ka 25 aastane. Ja mina ausõna ei ole ei 33 ega 35. Aga hingelt tunnen ennast väga noorena.

 Kui hommik oli natuke murelik, lahenes nii mõnigi mure päeva teises pooles ja natuke tähistasime ka sünnipäeva. Aga sellest kõnelevad fotod. Igal juhul on Germo rõõmus ja tänab läbi minu ka kõiki õnnitlejaid ja teid oli väga palju. Aitäh!

 Suured ja siirad tänud Tre Raadiole ja Regina Atka-Jaaksonile imekena Tänukirja eest! See on mul nüüd kodus aukohal. Ja tänud Svenile, kes selle raadiost ära tõi ja veel ühes kohas käis. Ma lihtsalt ei tahtnud täna kodust välja minna, igaks kümneks juhuks. Ja rajal jäi ka käimata, aga homme on ka päev.

 Nüüd aga väike fotogalerii nagu ikka:

kooliõde Kaidi käis ka emmega külas

ja tõi tordi...

ja lilled ja limpsi, aga Germo ütleb, et lilled tõi Eve ;)

Evelt, Kaidilt, Mariselt...

Tänud Tre Raadio ja kallis Regina Atka-Jaakson! 

 Suvehommiku külaliseks olin 23.08.2017 Tre Raadios
Tänud ka külalistele!

3. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

Jaansoni rada 73.päev

 6,3 km niikui niuhti kepikõnnitud! Täna on suhteliselt tuuline ilm Pärnus ja seda oli ka rajal tunda ja näha. Esiteks tahtis tuul mu kapuutsi peast pihta panna ja teiseks tervisesportlasi pmst ei olnudki. Vaid 2 jooksjat tuli vastu ja üks rattaspordi harrastaja. Kullakesed, ärge vanduge tuulele alla, saage pigem temaga sõbraks ja jätkake kulgemist! Mul oli ka minnes külm, tuul tuhises kapuutsi alla ja ilmselt kandin ka kalkunijopet. Aga ma ei heitunud, tagasi tulles tulin tuulevaiksemale Rääma tänavale ja polnud hullu.

 Tuulise ilmaga on mõnes mõttes isegi mõnusam kepikõndida. Olgugi, et tuul tahab keppe kohati endasse haarata, paneb just selline ilm hinguistama ja hingeldama, tunnen kuidas mu kopsud ühe puhastuvad sellest suitsupigist mida ma kogu aeg sisse ahmin. No tahan suitsetamisest ka loobuda, aga veel pole valmis. Mõte liigub selles suunas ja eks ma annan endast parema.

 Läksin rajale alles 12.25, just siis naases naabrinaine Külli rajalt. Mul oli tegelikult plaanis juba öösel minna, aga ei leidnud kamraadi ja vast umbes poole viie ajal kukkusin voodisse. Karta oligi.

 Muide, need püsid mis mul jalas on, on nr 44 ja mahuvad jalga. Jee! 20 kg on kadunud rajale, just rajale, liigutades, kasvõi vaikselt kepikõndides. Kõige rohkem on pekki kadunud jalgadelt, seal seda pmst polegi, on hiigelmusklid ja rippuv nahk (kahjuks!), aga liikuda on kordi kergem ja mõnusam. Musklid on ka kätel, aga tiivad on ka endiselt olemas. Käed on läinud ka palju väiksemaks, riiete järgi näen. Kepikõndimine treenib u ka käevarsi. Vahel ma võtan kepid nii kätte, et surun neid taha, mitte maha. See annab tugeva koormuse käevartele. Tagumikupekki on ka palju sulanud, aga sangad on endiselt alles, kuigi juba on talje tekkinud. Mul on nii mõnus enesetunne. Blogin ära, joon gefilust ja kaon romaani. Olge mõnusad! Minge muidugi rajale!

Fotod:

ujumiskot Sõudeklubi juures on nii vaikne, nii vaikne..

2 km läbitud...

kuldne sügisus...

3 km läbitud...

lemmikkohas

veidi väsinud aga õnnelik :)

ka Rääma tänav on sügiskelidi selga tõmmanud...

Sven tõi lugemist+ Kulka leping ;)

2. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

Hoidised, TOP 4 ja kirjandusõhtu uudised...

kokku tuleb tänase seisuga 12 purki...

 Ahoi! Ma olen endiselt hoidiste vaaritamise lainel, olin päeva siit eemal aga tegelikult avasin arvuti selleks, et veenäit teele panna. Ja no kuidagi ei saanud ju siia piilumata mööda minna.

 12 purki punapeeti saab kohe purkidesse, veel 4 viimast purki on kuumutamisel. Koostis on tavaline:

punapeedid
köömned
vesi
suhkur
sool
äädikas

 Punapeetide, hiigelsibulate ja porgandite eest võlgenen tänu vennale, aitäh!

 Seened said ka vastu hommikut purkidesse, ehk siis soolaseened. Aga see selleks.
Eile oli üks naljakas päev, kingiti mitmelt poolt jõhvikaid, ilmselt mu organism vajab neid praegu. Nii me Germoga alustame nüüd hommikuid 6 jõhvikaga. Miks 6? Lihtsalt tuli selline arv, mis ei tähenda et rohkem neid tarbida ei tohiks.

 Nüüd aga hoopis teisel teemal. Nagu ma alati bloginud olen kui mõni uus laul sünnib, siis hiljuti sündis taas, järjekordselt strippar Marco Tasasele. Ja järjekordselt on meie koostööna sündinud lugu TOP-is, seekord 4. kohal. Juhuu!

 Lugeda ja kuulata saate seda SIIT.

...

Ja te peate, sorry, võite kõike seda välja kannatada, sest ega uue loo sünd pole enam mägede taga, on väikse künka taga ;)

 Nüüd aga veel ühel teemal. Nagu ma maininud olen, lõpetas kahjuks kohvik VERSUS oma tegevuse ja see oli just see kus ma viimasel ajal kirjandusõhtuid nn peakorraldasin (ilus ja uhke sõna). Hõikasin 23. augustil Tre raadios üles, et kui mõni Pärnu kohvik avaldab soovi, et ma just seal kirjandusõhtute korraldamisega jätkaksin, siis haaran härjal sarvist. Üks pakkumine tuli aga asi jäi ähmaseks. Täna aga leidsin fb postkastist kirja ja konkreetse pakkumise, mille suhtes veel küll 100% käsi löödud pole, aga...Mõne aja pärast saan teile öelda kus ja kas alustan siiski rahva tundival soovil 8. hooaja kirjandusõhtute peakorraldamisega. Praegu on veel vara rääkida. Seega varuge kannatust, mu kallikesed!


 Nüüd aga mõned fotod ja purke kaanetama!

seened soolvees...

aitäh Tiia ja ämm! 

kuumutamine alles kestab...jagub veel homseks ka, aga siis juba uued hoidised

1. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

Laupäev ja seened-loogiline ju!

mis elukad need küll on?

 Nagu pealkiri juba ütleb, käisime täna seenel. Germot ma veel metsa ei võta aga ta juba liigub paremini ja pareneb jõudsalt. Eve ja Kaidiga käisime ja muidugi autojuhile eelkõige suured tänud, aitäh!

 Tegelikult olin hommikul päris hädas sest üksinda ei tahtnud metsa minna ja kamraade oli raske leida, kes on haige ja kes ei viitsi. Aga õnneks Eve ja Kaidi tulid.

 Umbes poole tunniga oli meil ämber juba täis, seeni jagub. Saime puravikke, pilvikuid, kreemriisikaid, kaseriisikaid, männiriisikaid, kuuseriisikaid jne...Aga mingeid imelikke isendeid nägime ka. Esimesel pildil on üks nendest, tulemasin tundub imepisikene. Meenutasid hiigelsuurt kukeseent, kasvasid samblas ja just nii alaspidi nagu nad pildil on. Siis oli mingeid kõrvu meenutavaid seeni mida me koju ajada ei osanud. Üldiselt tundus, et selles metsas ponud kaua keegi käinud sest paljud kaseriisikad ja suured puravikud olid vanad ja ussitanud, aga üht koma teist me ikka saime. Puravikud puhastasin ära ja panin sügavkülma sest võid oli kodus liiga vähe nende praadimiseks ja ma olin nii laisk ja ei viitsinud poodi ka minna. Teisi seeni kupatan juba kolmandast veest. Ma lisan alati vette ka soola. Ja peale kupatamist tükeldan ning panen soolvette, ei tee marinaadi, sest armastan soolaseeni. Nii hea talvel võtta ning koos sibula ja hapukoorega salatiks teha. Ma isegi panen seda salatit saiale, sobib ka sooja keedukartuliga. Nämma!

 Külaisi jõudsin ka võõrustada ning õige mitut. Olen ju tubli :P Ok, ok, käisin ise ka külakorda, nüüd kustud, pestud ja kammitud ning hakkan vaatama mis fb-s teoksil.

 Väike fotogalerii ka:

just seal me käisimegi, jah...

isegi sellist asjandust kohtasime ;)

perroonil...

ilusad iseenesest...

hiigelpuravik...

kõrvu meenutavad seened...

puhastatud puravikud...

enamus kreem- ja kaseriisikad pesukausis...

30. september. 2017.a.
Vana-Rääma